Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agu Sihvka annab aru. (7)

5 HEA
Punktid
JAAN RANNAP
``AGU SIHVKA ANNAB ARU.``
„Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest...“
Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased( Kiilike , Kaur , Topp , Obukakk ).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid:
1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima .Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot ärandada,kuid siis tekkis kiusatus proovida,kas auto üldse käima läheb.Kuna auto käima ei läinud,hakkasid nad kapoti all omast arust remonti tegema,mis viis selleni,et mingid mutrid jäid üle.Nad otsustasid autot allamäge lükata,ehk siis läheb käima.Kiirus läks väga suureks, pidurid olid katki ja seisma said nad alles siis,kui olid karusmarjaistandusse sõitnud.
2.)KEELEKABINETI MAKI RIKKUMINE :Poisid lugesid,et kui magamise ajal lasta võõrkeelt maki lindi pealt mängida,saab sedasi läbi une keele selgeks.Nad tõid oma internaadi tuppa kooli maki koos inglisekeelse lindiga ,et seda mängides une pealt inglise keel selgeks saada.Maki peale läks ümber kott haavlitega ja Sihvka hakkas neid magnetiga sealt välja õngitsema.Kuid ta ei teadnud ,et magnet rikub nii lindistuse kui maki.
3.)MIKS SIHVKA KOOLI HILINEB:Kolhoosis oli mehaanik,kes tegeles leiutamisega.Ta mõtles välja isepumpava seadeldise lehmade jootmiseks,aga seda ei võetud kasutusele kuna kuidagi ei saadud lehmi sinna pumba juurde.Kiilike ja Sihvka otsustasid aidata mehaanikul tõestada pumba kasulikkust.Nad hakkasid naeristega mullikaid pumba juurde meelitama.See neil ei õnnestunud,küll aga hakkasid mullikad Sihvkal järel käima,sest teadsid,et tema käest saab naereid.Tänu mullikatele hilineski Sihvka kooli.
4.)MEREMAO DRESSEERIMINE:Obukakul oli venna kummiülikond,millega sai vees käia ka oktoobris nii,et külm ei olnud.Poisid otsustasid nalja teha.Nad meisterdasid vanast lambapealuust ja kummivoolikust mao,pumpasid kummi õhku täis,panid nööri otsa ja sinna külge sangpommi,mis madu vee all hoidis.Nöörist sikutades tõusis madu vee pinnale ja ehmatas möödujaid.Kahjuks läks nöör katki ja kool jäi ilma nii sangpommist kui lamba kolbast,mis mõlemad tiigi põhja vajusid.
5.)KIITUS RÜHMAPÄEVIKUSSE:Kiilikesele ja Sihvkale määrati pioneeriülesanne-nad pidid minema appi raamatukokku,et kätte saada need raamatud,mida hoolimatud lapsed ei olnud tagastanud.Kuna niisama küsimise peale naerdi nad ainult välja,otsustasid poisid selga panna vanad riided ja leidsid ka relva millega ähvardada.Kui nad sellisena ühe koolivenna juurde ilmusid“ Kevadet “nõudma,oli seal ka kooli direktor ,kes oli selle poisi sugulane.Poisid arvasid,et saavad riielda,aga direktor hoopis kiitis neid leidlikuse eest-nad nägid välja nagu Kiir ja Toots „Kevades“ ja direktor arvas ,et see oligi neil nii plaanitud.Nad said raamatu kätte ja oma sugulase peale,kes oli jätnud „Kevade“ õigeaegselt tagastamata oli direktor väga pahane.Poistele avaldas ta aga kiitust nutika idee eest.
6.)AUKÜLALISE ÜLIKONNA RIKKUMINE:Koolis oli õpilastööde näitus kuhu Kaur tõi lõvi kuju,millest oli purskkaev tehtud.Kaur ise jäi aga haigeks ja lõvi eest hoolitsemine jäi Kiilikese ja Sihvka ülesandeks.Kuna näitusele oli külla oodata rajooninõukogu saadikuid ja ka teiste koolide õpetajaid,otsustasid poisid lõvi veidi täiustada,et kõrgete külaliste silmis välja paista.Nad mõtlesid välja nipi,kuidas lõvi vett kaugemale purskaks.Lõppes see aga sellega,et vesi purskas külanõukogu esimehe ülikonnale ja määris selle.Määris sellepärast,et Topp oli vette puistanud kaaliumpermanganaati,mis vee lillakaks värvis.
7.) GEOMEETRIA KAKS:Korraldati rivistus,kus räägiti kohustustest.Kuna kõige alus on distsipliin ,pandi poistele kohustus elada kindla päevakava järgi.Kõik tegevused olid paika pandud kellaajaliselt.Juhtus aga nii,et internaadi juhataja pani neid puuriita laduma samal ajal,kui päevakorras oli ette nähtud õppimine.Kui nad puud laotud said oli õppimise aeg läbi ja päevakord nägi ette vaba tegevust.Nad arvasid,et päevakorrast tuleb siiski kinni pidada ja ei hakanudki õppima vaid tegelesid kõige muuga .Nii juhtuski,et järgmiseks päevaks jäi õppimata.
8.)KOOLI KASSI KIMBUTAMINE:Lapsed käisid Tallinnas ekskursioonil.Poisid ostsid Zoo kauplusest kaks valget hiirt ja otsustasid hakata nendega katseid tegema.Iga kord,kui nad hiiri söötsid,siis nad näugusid nagu kass .Lõpuks hakkasidki hiired näugumise peale puuri ukse juurde tulema ,sest nad teadsid,et nüüd saab süüa. Matemaatika tunni ajal pääsesid hired puurist lahti.Sihvka hakkas näuguma,et hiired arvaksid söögiaja olevat ja tema juurde tuleksid.Õpetaja saatis ta tunnist välja.Siis nägi Sihvka kooli kassi ja mõtles hirmuga,mis siis saab,kui kass näuguma hakkab ja hiired tema juurde jooksevad.Hiirte kaitseks otsustas ta kassi kotti toppida,et see ei saaks hiiri nahka pista ja sai selle eest karistada .
9.)INTERNAADI ÖÖRAHU RIKKUMINE:Poisid tegid öösel sõbra peal katseid,kas voodi liigutamine une ajal mõjub talle või ei.Kuid sõber ärkas üles.Siis nad otsustasid naabertoa poistele tonti mängida.Nad tõmbasid Kauri rihmadega ukse taha lae alla rippuma,panid talle lina ümber ja andsid taskulambi hammaste vahele.Ühele poisile puistasid nad une pealt soola suhu ,et see teda jooma ajaks.Nii juhtuski,kuid Peterson kõndis tondist rahulikult mööda kui jooma läks.Poisid olid pettunud ja kavatsesid Kauri just alla võtta,kui tuli majahoidja,kes internaadi öörahu valvab ja viirastust nähes ennast poolsurnuks ehmatas.
10.)SOTSIOLOOGILINE ANKEET :Koolis käis sotsioloog ja jagas kõigile täitmiseks ankeete.Need said aga otsa ja Kiilike ning Sihvka jäid ilma.Kiilike saadeti õpetajate tuppa,et sealt endale ja Sihvkale ka ankeedid tuua.Need olid laua peal.Poisid vastasid ära küsimustele,mis seal olid ja et ankeeti täiustada hakkasid sinna ka ise küsimusi juurde kirjutama.Kuid need ei olnud enam tõsised küsimused vaid naljaga pooleks.Pahandus tuli sellepärast,et Kiilike oli laua pealt võtnud ankeedid,mis olid tegelikult õpetajatele mõeldud ja poiste juurde lisatud küsimused tundusid mõnitamisena.
11.)GRIPIVIIRUSE LEVIKU SOODUSTAMINE:Kooli oli oodata ajakirjanikku,kes pidi kirjutama tööst oktoobrilastega.Sihvka ja Kiilike said ülesandeks lastele uisutamist õpetada.Kui uisutamine selge,otsustati uiskudel etendus teha.Seal pidi olema kuri hunt,kes jääauku kukub .Kiilike mängis hunti ja oli endale selga ajanud Obukaku venna kummiülikonna,mis külma eemale peletab.Aga keegi ei osanud arvata,et kui Kiilike hundina vette sulpsatab,tormab ajakirjanik teda päästma ja kukub ka ise vette,mille tagajärjel ta grippi haigestub.
12.)AASTAPÄEVAKONTSERDI NURJAMINE:Õpetaja käskis kirjutada kirjandi oma kooliteest.Kiilike ja Sihvka kirjandid olid igavad ja õpetaja käskis neil uued kirjutada ning fantaasiat kasutada.Nii nad siis mõtlesid kuidas kooliteed põnevamaks muuta,et oleks millest kirjutada.Kui nad nägid hobust tee peal kõndimas,sidusid nad oma tõukekelgu nööriga saani külge,et kergema vaevaga edasi pääseda.Pealegi pidi see seik hästi kirjandisse sobima.Kuid neile tundus,et hobune liigub liiga aeglaselt ja nad otsustasid pasunat puhuda,et see hobust veidi ehmataks ja kiiremini liikuma paneks. Pasun oli koolikotis,sest seda oli tarvis ka kodus harjutada ,et kontserdil hästi esineds.Hobune ehmatas,pistis jooksu nii,et poisid koos kelguga lumehange lendasid.Sinna lendas ka koolile kuuluv pasun,mis kahjuks katki läks ja millega kooli aastapäeva kontserdil enam mängida ei saanud.
13.)TORN KIKK JA KÖKK:Poisid leidsid ajaloolise tähtsusega kivi ja preemiaks selle eest saadeti nad Tallinna-anti veel taskurahagi kaasa,et nad saaksid külastada ajaloomuuseumi,Kikk ja Kökk torni ning ka lõbustusparki,kui aega üle peaks jääma.Aga kui linna jõuti jättis ajaloo õpetaja poisid omapäi,sest tal endal oli linna peal toimetamisi.Poisid otsustasid hoopis lõbustuspargist pihta hakata ja muuseumi ning torni pärasteks jätta.Kuid lõbustuspargis oli nii tore,et nad raiskasid kogu oma raha ära ning teised kohad jäidki käimata.Selle eest said nad muidugi õpetajalt riielda.
14.)LOODUSTEADUSE KAKS:Õppealajuhataja käskis Sihvkal kirjandit kirjutada.See algas sellega,kuidas neist Kiilikesega sõbrad said ja milliseid tempe nad üksteisele tegid.Sihvkal oli sünnipäevaks saadud raha.Ta ostis omale kalastustarbed ,osa raha laenas Kiilikesele,et ka sõber saaks need endale osta.Kiilike hakkas öösel õngega Sihvkal tekki pealt ära tõmbama.Selle eest otsustas Sihvka kätte maksta nii,et pani kella öösel helisema,koos teiste poistega ajasid nad Kiilikese üles ja ütlesid,et ta on kooli hiljaks jäänud.Kiilike tormaski keset ööd kooli poole,teised aga heitsid magama.Ükskord aga otsustas Sihvka toa hästi kuumaks kütta,sest Kiilike oli just kurtnud,et nii palav on,et ei saa magadagi.Kuid Sihvka pani ahju nii palju kivisütt,et ahju sisemine uks sulama hakkas.Järgmisel päeval küsis õpetaja ta käest,millest see uks tehtud on,milline on malmi sulamistemperatuur ja millist temperatuuri annab kivisüsi.Sihvka ise vastuseid ei teadnud,aga Kiilike ütles talle ette.Õpetaja pani Sihvkale ikka kahe ja ütles,et kui ta ei oleks vastuseid teadnud,oleks ta saanud ainult märkuse.Aga kahe sai ta selle eest,et teadis vastuseid aga ei osanud oma teadmisi päriselus kasutada.
15.) SPORT JA KOLLEKTIIVSUS:Sihvka kirjutas kirjandi teemal,kuidas kollektiivsus sporti mõjutab.Ta kirjutas oma klassi kaksikutest-üks jookseb pool maad,teine ootab kuuse taga peidus,siis vahetavad ja kohale jõuavad alati esimesena.See on kollektiivsus.Ka see on kollektiivsus,kui enne klassidevahelist võistlust nad terve klassiga oma magustoidus teisele klassile andsid.Ikka selleks,et need ennast täis pugiksid ja joosta ei jõuaks.Kahjuks lükati võistlus edasi ja nende klass ikkagi kaotas.Siis polnud kollektiivsusest mingit abi.
16.) MESILASTE DRESSEERIMINE:Kõigil oli mingi pioneeriülesanne.Sihvka ja Kiilikese ülesandeks oli lapsehoidmine.Sellega nad eriti hästi hakkama ei saanud.Siis otsustasid nad abiks olla korstnapühkijale,sest vana mees ei talunud enam kõrgust.Nad ronisid katusele,lasid korstnasse luua,mis oli nööri otsa kinnitatud,kuid nöör tuli lahti ja luud jäi korstnasse.Poisid tundsid ennast selle pahanduse pärast väga halvasti ja tahtsid asja kuidagi heaks teha.Nii tulid nad mõttele majaperemeha mesilasi dresseerima hakata-et need hakkaksid Sihvka aias õunapuudelt käima mett kogumas.Nad ostsid väikese purgi mett,segasid selle sooja veega ja puistasid sinna peale õunapuu õisi.Sellega hakkasid nad mesilasi õunapuude poole meelitama.See neil ka õnnestus ja majaperemees oli väga rõõmus selle üle.
17.)ÖINE HÄIRE:Lapsed olid laagris .Kui Kiilike ja Sihvka öövalvesse jäid,otsustasid nad häire korraldada.Häire põhjuseks pidi olema vargus.Nad võtsid võimlemisõpetaja jalgratta ja peitsid selle puu otsa.Siis andsid nad ratta kadumisest õpetajale teada.Aga õpetaja ei andnudki üldist häiret vaid ajas ainult täiskasvanud ratast otsima .Poisid tõmbasid aeg-ajalt nöörist,mis oli ratta kella külge seotud.Siis kell helises ja otsijad ei läinud väga sügavale metsa ekslema .Ühe nööritõmbe peale kukkus aga ratas puu otsast alla.Õpetaja oli küll rõõmus,et ratta tagasi sai,aga sellise asja korraldamise eest said poisid ikkagi peapesu.
Sellised olid siis poiste tegemised.Alati hakkasid nad midagi korraldama heade kavatsustega,aga lõpuks kukkus ikka teisiti välja.
Agu Sihvka annab aru #1 Agu Sihvka annab aru #2 Agu Sihvka annab aru #3 Agu Sihvka annab aru #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piret01 Õppematerjali autor
Kuuenda klassi kohustuslik kirjandus. Sisaldab kokkuvõtteid peatükkide kaupa.

Sarnased õppematerjalid

JAAN RANNAP-AGU SIHVKA ANNAB ARU
3
doc

JAAN RANNAP „AGU SIHVKA ANNAB ARU”

kasutama. Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen · Miks ja kuidas otsustasid poisid leiutaja Valdemar Karu aidata? Nad tahtsid õpetada lehmad pumpa kasutama. · Mida õpetasid poisid mullikatele platvormile mineku asemel? Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.? ,,Peaks pärast tunde siia ujuma tulema" · Kes oli Anette?Anette oli kunstmeremadu.

Eesti keel
Agu Sihvka annab aru
1
doc

Agu Sihvka annab aru

Agu Sihvka annab aru ­ Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne.

Kirjandus
Agu Sihvka Annab Aru
2
rtf

Agu Sihvka Annab Aru

"Agu Sihvka Annab Aru" Jaan Rannap Kuidas Me Korraldasime Öise Häire Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama selest lõkkeõhtust, kus meil oli külas kirjanik. Ta küsis: "Kuidas saab pioneerielu muuta huvitavamaks?" Ning vastas ise: "Igaüks peab igavuse vastu välja astuma." Kui järgmisel õhtul määrati mind ja Kiilikest laagri öövalvesse, tuli Kiilikesel see meelde

Eesti keel
Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte
5
docx

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte

Ema oli poolt. . Isa sõna jäi peale. · Jaak läks Pukspuude juurde. Virve mängis flööti ja Juhan ja Laasik kuulasid. Jaak nägi, et Virve oli Laasikuga ka sina peal. · Jaak lahkus Riksi(Laasiku) juurde, et talt eesti keele eksami jaoks raamatut võtta. Laasikut polnud kuuris, kuhu poisi ema Jaagu juhatanud oli. Jaak vaatas raamatuid ja nägi flöödiõpikut, mida ta paar päeva tagasi sirvinud oli. Jaak sai aru, et tal on võitluses rivaal tekkinud. · Wikman oli Viini arsti juurde sõitnud. Kooli raamatukogus küsis Jaak doktor Saare käest kas Wikmanil on võimalust paraneda. Saar vastas, et õhkõrn. · Poiste suveplaanid : Penn pidi isa klaverivabrikus töötama, Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama, Jaagul polnud plaane. · Jaak kuulis Laasiku käest, et Virve sõidab tädiga Kanaaridele. Ta oli kade Laasiku peale, sest too juba teadis. · Jaak ja Virve said kokku

Kirjandus
Wikmani poisid
19
doc

Wikmani poisid

See tegi Virvele väga nalja. Korraga oli lauast kadunud Riks ning ka Juhan sättis end teise tuppa. Jaak kutsus Virvet etendust vaatama, kuid Virve keeldus ning lubas pärast eksameid seda vaatama minna. Jaak lahkus Riksi juurde, et temalt eesti keele eksami jaoks raamatut võtta. Klassivenna juurde jõudes polnud teda kuuris, kuhu ema Jaagu juhatanud oli. Jaak silmitses siis raamatuid ­ leidis sealt ka flöödiõpiku, mida ise paar päeva tagasi põgusalt sirvinud oli. Jaak sai aru, et tal on võitluses (nimega Virve) rivaal tekkinud. Ta ei mõistnud, mida tegema peab ­ kõige targem olevat seda asjaolu ignoreerida ning lihtsalt oma rida ajada. Neljateiskümnes peatükk Kogu kooli õpilasi teavitati faktist, et direktor sõitis Viini arstide juurde. Jaak mõtles pidevalt Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui

Kirjandus
Wikmani poisid
23
docx

Wikmani poisid

ju veerandi eelviimaseks tunniks õppinud. Penn leidis, et peab midagi tegema. Ta konsulteeris Varega, kes otsis pimedas klassiruumis vajalikud tööriistad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus tal. Mõne aja pärast tõmbas ta lahtise kraani otsast ning kogu klass purskas vett täis. Jaak saadeti kojamehe juurde ning osa poisse hakkasid „parandama“. Kojamees sai kohe aru, et poisid olid ise kraani kallal käinud, ent ei teinud sellest numbrit – ta oli harjunud, et vempe visati. Kui Jaak ja kojamees klassiukse taha jõudsid, küsis kojamees, kas peab kähku tegema või on aega. Jaak ütles, et võib aeglasemalt ka teha, et kindlasti vältida võimalust, et tunni lõpus ei tehtaks kontrolltööd. Klassi minnes nägi Jaak, et kogu poistekamp oli veekõrvaldamisega ametis – kellel ämbrid, kellel lapid, Penn juhatas kogu tööd. Lõpuks keeras kojamees vee kinni

Kategoriseerimata
Jaan Kross-Wikmani poisid
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

Poisid aga teadsid, et keegi nende seast ei oleks kontrolltööd hästi ära teinud, sest keegi polnud ju veerandi eelviimaseks tunniks õppinud. Penn leidis, et peab midagi tegema. Ta konsulteeris Varega, kes otsis pimedas klassiruumis vajalikud tööriistad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus tal. Mõne aja pärast tõmbas ta lahtise kraani otsast ning kogu klass purskas vett täis. Jaak saadeti kojamehe juurde ning osa poisse hakkasid ,,parandama". Kojamees sai kohe aru, et poisid olid ise kraani kallal käinud, ent ei teinud sellest numbrit ­ ta oli harjunud, et vempe visati. Kui Jaak ja kojamees klassiukse taha jõudsid, küsis kojamees, kas peab kähku tegema või on aega. Jaak ütles, et võib aeglasemalt ka teha, et kindlasti vältida võimalust, et tunni lõpus ei tehtaks kontrolltööd. Klassi minnes nägi Jaak, et kogu poistekamp oli veekõrvaldamisega ametis ­ kellel ämbrid, kellel lapid, Penn juhatas kogu tööd. Lõpuks keeras kojamees vee kinni.

Kirjandus
Wikmani Poisid
14
docx

Wikmani Poisid

Poisid aga teadsid, et keegi nende seast ei oleks kontrolltööd hästi ära teinud, sest keegi polnud ju veerandi eelviimaseks tunniks õppinud. Penn leidis, et peab midagi tegema. Ta konsulteeris Varega, kes otsis pimedas klassiruumis vajalikud tööriistad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus tal. Mõne aja pärast tõmbas ta lahtise kraani otsast ning kogu klass purskas vett täis. Jaak saadeti kojamehe juurde ning osa poisse hakkasid ,,parandama". Kojamees sai kohe aru, et poisid olid ise kraani kallal käinud, ent ei teinud sellest numbrit ­ ta oli harjunud, et vempe visati. Kui Jaak ja kojamees klassiukse taha jõudsid, küsis kojamees, kas peab kähku tegema või on aega. Jaak ütles, et võib aeglasemalt ka teha, et kindlasti vältida võimalust, et tunni lõpus ei tehtaks kontrolltööd. Klassi minnes nägi Jaak, et kogu poistekamp oli veekõrvaldamisega ametis ­ kellel ämbrid, kellel lapid, Penn juhatas kogu tööd. Lõpuks keeras kojamees vee kinni.

Kirjandus




Kommentaarid (7)

Plesinuasi profiilipilt
Plesinuasi: Mõttetu leht, kõik maksab, ahned olete kõik kasutajad.
23:20 06-04-2016
saulin profiilipilt
saulin: Selles materjalis on peatükkide lühikokkuvõtted.
14:02 14-12-2011
aarekuu profiilipilt
aarekuu: Sellest oli väga palju abi tõesti.
20:41 15-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun