Kristjan Jaak Peterson (0)

Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist , Karula vallast , Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga . Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja . Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu , vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet . Kristjan hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, tema luuletused olid juba sellepoolest erilised, et ta kirjutas neid eesti keeles mitte saksa keeles, ta uskus eesti keelde ja selle tulevikku. Petersonist oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Teda peetakse Eesti rahvusliku kirjanduse alguseks. Kristjan Jaaki inspireerisid tuntumad saksa kirjanduse suurkujud , antiikkirjandus ja romantism . Tema loomingud , 12 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, jäid avaldamata eluajal. Luuletused ilmusid sada aastat pärast tema sündi. „Kuu“ on üks tähtsamaid luuletusi eestlastele. Autor oli kõigest 17, kui tal oli julgust küsida:
Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida? Kristjan Jaak Peterson kirjutas kuni oma 17-nda eluaastani päevaraamatut, kuidas ta elas, mida mõtles, tegi ja uusi omandatuid teadmisi. Raamat oli eestikeelne, kuid seal esines ka võõrkeeles tsitaate. Põhiliselt arutles oma päevaraamatus abstraktsetel teemadel , nagu usk, inimvaimu tähendus, elueesmärgid ja kõlblus. Tsiteerin lõigu tema päevaraamatust : „ Mul oli palju sõpru, aga talupoja-kuuega tõde võttis nad minu käest ära. Et sagedasti küll inimesed ütlevad: „ Meie ei vaata mitte kuue peale, vaid selle peale, kes kannab teda“, siiski oma südames nad mõtlevad: „ Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub.“ Aga ole vait, Jaak! Mis sa räägid? Kui neil rahakott on käes siis nad ju ei vaata mitte koti peale!“ Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
Kasutatud kirjandus:
L. Epner, K. Metstse, S. Olesk „Vanem eesti kirjandus“ Kirjastus Koolibri 2005
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kirjalikud_malestusmargid_peterson_maarja.ht m