19. sajandi I pool (2)

19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus ,estofiilide tegevus. Masing : Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul . teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks... keelealane :rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent . kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson : Jakobi algkool >riia kreisikool >riia kuberm gümn.>TÜ usuteadus tegevus:kirjutas eesti keeles, koostas rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplä-ga "Beiträgele" keele alast koostööd. Pani aluse meie pseudomütoloogiale. Tundis palju võõrkeeli:rootsi, prantsuse, ladina, jne. Faehlmann :1. Elu ja tegevus:sündis koerus, algharidus naabertalus,huvi lugemise vastu. Rakvere alg-ja kreisikool.Tartu Gümn.(kirjandus,meditsiin,juhutööd) TÜ arstiteadus ja töö arstina Tartus.1838>ÕES>"Kalevi"´mõte>1939 ettekanne. TÜ-s eesti keele lektor . Suri 1850a.2. Looming:muinas lood kalevipojast , muistendid:nt. "Emajõe sünd","Vanemuise laul";" Koit ja hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".- dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine . >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid. Mõisates tõusis sordiaretus >mõju ka taludeni. Vabrikute ehitamine(norra) koolivõrgu välja kujunemine. 1838 ÕES . eesti rahvusest haritlased, eesti keelsed raamatud,ajalehed, ajakirjad , rahvusluse ärkamine Euroopas> austus oma keele, kultuuri,maa vastu->ideed eestimaale. 2, Üritused: ajaleht" Perno Postimees 1857. Laulu-ja mänguseltisd( Vanemuine , Estonia, Koit, Kannel )-->rahvuslik teater 1870. 1. Üldlaulupidu1869 kandev idee- haridus ->Eesti Aleksandri idee(peakomitee: Hurt , Jannsen ,Krzw, Jakobson .) 1872-Eest kirameeste selts->Hurt > E keele õpikud, rahvaluule . Jannsen: Pärnu Postimees,EP,ürituste eestvedaja ja algataja. Hurt:ettekanded ajalehtedes rahva luulest ,eestl ül:saada suureks vaimult... rahvaluule suurkogumise allgataja.Jakobson:Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. 3isamaa kõnet,talu Kurgjal, ajaleht"Sakala", kooliõpikud,luuletused(Linnutaja) Venestamine :-asutustes ja koolides vene keel,-algkool vene keelne.-õigeusu levik,-osa eestlastest toetas venestamist,-seltsid vaid meelelahutuseks.