Eesti valgustusaeg ja valgustajad (0)

13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,, Laula , laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik.
Valgustaja – teadmiste levitaja , silmaringi laiendaja piibel – ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule – mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil – eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa – kalendaariumile järgnev osa kalendris
1825 – Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga . Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 – Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 – ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autoriks oli Reiner Brockmann . 1739 – Ilmus eestikeelne Piibel, mis pani aluse põhjaeesti murretel rajaneva eesti kirjakeele kujunemisele ning andis teadmisi teiste maade ja rahvaste kohta. See pakkus rahvale nii meelelahutuslikku, kui ka õpetlikku lugemisvara. 1816 – kaotati pärisorjus Eestimaa kubermangus 1819 – kaotati pärisorjus Liivimaa kubermangus 1766 – ajakirjanduse teke
Reiner Brockmann – Temalt pärineb ladina-, kreeka-, saksakeelseid ja mitu eestikeelset luuletust. Tema oli esimese eestikeelse juhuluuletuse autor.
Otto Wilhelm Masing (1763- 1832 ) – eestlasest köstri poeg. Tema raamatud pidid olema ennekõike õpetlikud, harivad ja kirjutatud niisuguses eestikeeles nagu rahvas seda kõneleb. Tema tähtsaimaks kirjandusteoseks on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed'', millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala-Leht'' on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Ta kirjutas ka mitu aabitsat, aritmeetikaõpiku jt kooliraamatuid. Ta uuendas ka eesti kirjakeelt. Tähtsaimaks oli õ-tähe kasutuselevõtt.
Johann Heinrich Rosenplänter – tema tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine . Ta avaldas saksakeelset ajakirja ,,Beiträge...'' - esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist.
Heinrich Stahl – tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja. ''Käsi- ja koduraamat'', mis on kokkuvõtlik teos kirikuõpetajatele.
Forselius – Oli Eestis rahvakooli algataja , tänu tema pingutustele hakkas levima lugemisoskus. Ta organiseeris 1684.a Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari , kus koolitati eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Toetust sai ta Rootsi kuningalt, kellele ta käis demonstreerimas õppeasutuse tulemusi. Forselius andis välja ka aabitsa , kuid see pole säilinud.
Feaehlmann – Õpetatud Eesti Seltsi üks loojatest, see oli 1. ühing, mis loodi eesti keele, rahvaluule ja eestlaste ajaloo uurimiseks. Ta oli pigem kirjamees, sest tema looming oli kirjutatud praktilisest vajadusest. ,,Piibu jutus '' ta hoiatab joomise ja elu mõttetu raiskamise eest. Oma teostes tõstab ta esile tarkust ja töökust, naeruvääristab inimesi, kes hindavad vaid välimuse järgi. Käsitles talurahva igapäeva probleeme. Muistendite eeskujuks oli antiikmütoloogia. Tänu tema muistenditele jätkus eesti rahvusliku mütoloogia kujundamine, suurenes eestlaste rahvuslik iseteadvus ning organisatsioonid said muistendite eeskujul endale nimed. Ta on seotud ,,Kalevipojaga'' sest ta kirjeldas tegevuspaiku ning esitas ülevaate Kalevipoja elust, vägitegudest ja surmast.
K.J. Peterson – Kirjutas oode ja pastoraale, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ning ilmneb ka antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema kirjanikusuuruse aitas avalikkuse ette tuua Gustav Suits. Luuletused: ,,Kuu'', ,,Laul'', ,,Laulja''. Pärast pärisorjuse kaotamist seadsid eesmärgiks rahvuskultuuri pooldajad, eesotsas Rosenplänter ning ka Peterson kõik eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Peterson. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Petrsonil tõenäoliselt Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge" propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas ta ka oma artikleid eesti keele tähtsusest.