toores ,,pilt" 0,2-0,4 sekundit. Ikoonmälu peetakse automaatseks, subjektist sõltumatuks ja tema mahuks on 4-5 sümbolit. (Ibid:40) Lühiajaline mälu. Nägemisinfo säilitamise aja suhtes lühimälus lähevad arvamused lahku mõnekümnest sekundist paari tunnini. On arvatud, et lühimälus toimub sensoorsete andmete ümbertöötamine ,,kiire" ja ,,aeglase" protsessina. Igal juhul on palju erinevaid seisukohti, kuidas info jõuab lühimällu ja sealt edasi püsimällu. Tavaliselt jõuab sinna oluline ja õppija poolt tähtsustatud ning huvitav info. Ollakse siiski seisukohal, et välisinfo kodeeritakse enne, kui ta jõuab püsimällu. Kanada psühholoog A. Paivio tuli välja nn kahekordse kodeerimise teooriaga. Tema 5 ja paljude teiste psühholoogide arvates säilitatakse info püsimälus mitteverbaalselt ja
Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel
Väljastamine (see on alamprogramm) Lõpp (Põhiprogramm) Mis on programmitsükkel? Korduvate operatsioonide puhul kasutatakse programmeerimises tsükleid. Tsükleid on kaht tüüpi: While-tsükkel e. tsükkel, mis kordab valitud käske seni, kuni määratud tingimus (tsüklitingimus) on tõene (ka eelkontrolliga tsükkel). For-tsükkel e. tsükkel, mis kordab valitud käske kindel arv kordi (ka määratud tsükkel). Kuidas laetakse programm püsimällu? Programm laetakse püsimällu (mikrokontrolleri sisemällu) programmatori abil. Antud juhul selleks on Pbrenner. See on eraldiseisev software mis aitab valida kiipi ning võimaldab lülitada mikrokontrolleri lugemisest kirjutamisele. Kuidas saab AD-muundur etalonpinge? Etalonpinge allikas Vref, digitaaljuhitavad lülitid, takistitest moodustatud maatriksskeem (pingejagurid) ja operatsioonvõimendi. Iga maatriksskeemi takisti on ühendatud
k e s tu s < 1 s e k k e s tu s s e k u n d id k o r d a m is e ja n im i u n u s ta m in e a lg a b k o h e h a r ju ta m is e te e l s iia lu g e m is -ja k ir ju ta m is o s k u s s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a PIKAAJALINE ehk püsimälu ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU INFO saab talletada püsimällu kordamise, harjutamise teel. Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on tugevam ja sisu häirekindlam POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA VÕIMALDAB UURIDA AJU (PET) ERI PIIRKONDADE AKTIVISEERUMIST MÕÕDETAKSE AJU VEREVOOLU JA GLÜKOOSI AINEVAHETUST AJUS KUI NEURONID AKTIIVSED, TÕHUSTUB SEAL VEREVARUSTUS JA AINEVAHETUS KIIRENEB (KOLLASED/PUNASED PIIRKONNAD PILDIL) MÄLUHÄIRED 1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT
Lühimälu Püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne hetkemälu; info sensoorse mälu ümber primaarsest mälust kordamise ja info, mis üldjuhul ei meeleelunditest -sõnastamine, sõnad ja sümbolid. harjutamise teel. unune nt nimi. 21) Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Lähimälus olevat informatsiooni saab kanda püsimällu harjutamise teel (pähe õppimine). 22) Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada- peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Mäluhäired - amneesia, hüperamneesia, hüpoamneesia jne. 23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores?
sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta fakti.See järel see kaskaob nkn ei säili.Unustatakse mis väldib aju või salvestub püsimälus tarbetut ülekoormamist,erinevad mäluliigid :kuulmis,nägimis,ruumimälu. Aju osa Suuraju Vaheaju Keskaju Piklikaju väikeaju Iseloom Kõige väike Kukslasasuv
andes arvestada nii möödanikku, olevikku, kui tulevikku. · Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest. · Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund. Väike osa infost läheb edasi lühimällu, mille kestvus on kuni mõnikümned sekundit. Lühimällu mahub ühe korraga umbes seitsmenumbriline telefoninumber. Oluline info liigub sealt edasi salvestusmällu, mis võib kesta minuteid, tunde või päevi. Tugevalt kinnistunud asjad siirduvad püsimällu, kus toimub info pikaajaline säilitamine Uni · Ärkveloleku ja une rütmi reguleerib retikulaarformatsioon. Arvatakse, et une ajal aju korrastab, analüüsib varasemaid kogemusi ja salvestab ärkvelolekul saadud info. · Aju funktsioneerib une ajal väga aktiivselt. Unel on kaks faasi: ortouni ja parauni · Paraune faase on öö jooksul 4-5 igaüks kestvusega 10-15 minutit. Kasutatud kirjandus · Illustreeritud lasteentsüklopeedia · http://et
seadmedraiverid või lihtsalt draiverid. Teiste sõnadega, baasvahetussüsteem tervikuna on kõikvõimalikud draiverid, mis on oma põhiolemuselt ühenduslüliks riistvara ja tarkvara vahel. Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read only memory ehk ROM) ja ülejäänud on laaditud muutmällu (inglise keeles random access memory ehk RAM) kettalt. Baasvahetussüsteem on esimene programm, mis arvuti sisselülitamisel tööle hakkab. Baasvahetussüsteemi esmane ülesanne on tuvastada, testida ja käivitada riistvara, näiteks kõvaketast, videokaarti jne. BIOS viib arvuti seisu, kus kasutaja tarkvara saab tööle hakata. Arvuti kasutajal ei ole baasvahetussüsteemile juurdepääsu, kuid
Mis on rakendustarkvara? Too näiteid!-Otseselt kasutaja eesmärke täita aitav tarkvara. Rakendustarkvara alla kuuluvad kõik programmid ,mida on võimalik arvutis käivitada. 16. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid!-operatsiooni süsteem on WIndos ise 17. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat?-Ram on arvuti keskne mäluseade,kuhu saab andmeid kirjutada. Rom on seade mis loeb cd-rom kettaid 18. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus?-Arvuti püsimällu sisestatud programm,mis hakkab oma väikest tööd tegema kui arvuti sisse lülitad. 19. Mis on emaplaat tema olulisus?-emaplaat on see kuhu kõik asjad kinnitatakse .. näiteks kõvaketas, videokaart, jne 20. Mis on siin (inglise keeles BUS)?-Juhtmete komplekt , mille kaudu andmed liiguvad arvuti ühest osast teise 21. Mis on andmekandjad?-Mälupulk või välinekõvaketas vms. 22. Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel?-Bitt on väiksem kui bait ja nad on
Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude). Luukude-organismi tugifunktsioon Mälujälg-püsimällu salvestatud info Neoteenia-pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu omaduste säilitamine täiseas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Neuriit-e.akson, pikemad jätked, juhivad närviimpulsi teistesse rakkudesse Neurogliial-rakk, mis ümbritseb neuroneid, toetatades ja kaitstes neid Neuronid-närvirakud Närvikude-võtavad vastu ärritusi, töötlevad neid ja kannavad seda edasi ning salvestavad.
Ilma selleta ei suudaks inimene ellu jääda, sest ta ei oskaks ebaõnnestumisi vältida ja õnnestumisi korrata. Aju säilitab vaid osa kogu sissetulevast informatsioonist. Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2
kättesaamine raskem, tertsiaarne maht väga suur, unustamist ei esine peaaegu, identifitseerivad B-rakud selle antigeeni ning T-rakud hävitavad viiruse koos meelde tuleb kiiresti. Unustamine algab kohe peale info vastuvõtmist. Mälu nakatanud rakuga. HIV on ohtlik, sest see kasutab peremeesrakuyna T- häired: Võimetus salvestada infot püsimällu. Mmälukaouts võivad põhjustada abistajarakke, see nõrgestab kogu organismi immuunsuseffektiivsust kuini tekib põrutused kustub primaarse mälu sisu, tertsiaalne ei kahjustu. Mälu täielik AIDS (immuunsusdefitsiit) ning organism pole võimeline tõrjuma haigustekitajaid. kadumine kõik läheb meelest ära ning ei meenu. Bioloogilised rütmid on rakkude ja elundite tasandil, võival olla 24 tunnised, kuid ka pikemad või lühemad.
molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA proovide abil monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon mutantsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks
o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju · Vastutab lihaste pingesesundi ehk toonuse säilimise eest Vaheaju
vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on kolm peamist allsüsteemi: protseduurimälu, semantiline mälu, episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida). Semantilises mälus omandatud abstraktne, sümboolne, teoreetiline informatsioon - mõisted,
24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne. 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt. 29
Püsimälu on kuid võimaldavad suurema abil infosõna bitte vasakule või üks väljund. Sisendid jagunevad mõeldud korduvaks inform. pakkimistiheduse, energitarve paremale. Sõna nihutamisega infosisenditeks ja juhtsisenditeks, lugemiseks. Info on salvestatud väiksem. (MOS (Metal Oxyde muundatakse rööpkoodis esitatud kusjuures infosisendite arv püsimällu kas pooljuhtmälukiibi Silicon)- unipolaarne tehnoloogia info jadakoodiks ning vastupidi. määrab ära juhtsisendite arvu valmistaja või kasutaja poolt. NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika
· Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varajasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. · Operatiivmälu (töömälu) : 3) Milliseid mäluliike kasutate, kui vastate järgmistele küsimustele: ,,Mis aastal Sa sündinud oled?"; ,,Mis juhtus 24. veebruaril 1918?"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving
Vastus: Alkohol, tubakas, rahustid ja narkootikumid muudavad kesknärvisüsteemi närvirakkudevahelisi ühendusi. Nende talitlus muutub pöördumatult. Isegi sültuvusest jagu saamisel, piisab selle uuesti tekitamiseks vaid ühest korrast. 18. Une tähtsus. Vastus: Küllaldane uni on organismi talitlusele hädavajalik. Kui seda jääb väheseks, alaneb inimese suutlikkus, nõrgeneb immuunsussüsteem ja halveneb tähelepanuvõime. Une ajal kantakse infot püsimällu, nii et uni on tähtis õppimise seisukohast. 19. Mälu kujunemine. Vastus: vaata vihikust 20. Hüpotalamuse osa sisenõrenäärmete regulatsioonis? Vastus: On koos ajuripatsiga osa vaheajust. Nad juhivad koos sisenõrenäärmete talitlust. 21. Sisenõrenäärmed ja vastavad hormoonid ning nende toime organismile. Vastus: Ajuripats Kasvuhormoon - mõjutab kasvu Endorfiine - õnnetunne, suurendab valutaluvusvõimet, vallandub sportlike pingutuste ajal ADH - antidiureetilist hormooni
elemente), suurema toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. · Püsimälu on mõeldud korduvaks inform. lugemiseks. Info on salvestatud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja poolt. Info salvestamist püsimällu nim. püsimälu programmeerimiseks . Püsimälude tähtsamad alaliigid: 1) programmeeritav püsimälu (PROM- programmable read only memory) 2) ümberprog. püsimälu (EPROM- erasable programmable read only memory) 3) elektriliselt kustutatav ümberrogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory). 11. KÄSU TÄITMINE PROTSESSORIS.
· Piirdenärvisüsteemi moodustavad peaaju- ja seljaajunärvid koos närvilõpmetega elundites ja kudedes. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa
Piirdenärvisüsteem närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: kehaline e somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Vaimne ja füüsiline aktiivsus, hea kopsu funktsioneerimine. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid. Mäluhäired: täielik mälukaotus (amneesia, lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia)- see võib tekkida alkoholi tarvitamise
poolt emotsionaalselt. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjuselt õpilasele tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta rohkem tööd- seda ei salvestata [1]. 2) Korduvtajumine , mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik selle materjali salvestamisel inimese püsimällu [1]. 6 2.3 Püsimälu Säilib materjal kaua, ilma kadumata. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul( suure hulga materjali sealt otsimine võtab aega [3]. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisidest[3].
muutused Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme n im biloogiliseks kellaks Tuntuim on ööpäeva rütm Une ja ärkveloleku tsükkel:itta lennates ööpäeva tsükkel lühene b, läände aga pikeneb Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline kohastumine keskonna muutustele Miks me vajame und? Magades teeb organism nö hooldustöid toodab kemikaale, mida inimene vajab ärkvel olles; salvestab püsimällu meeldejätmist väärivad sündmused ning viskab minema ebavajaliku. uneajal puhkab ja taastub organism kuni raku tasemeni. Järelikult on normaalne uniaktiivne puhkus
16. Kuidas tutvustaksid lapsele uut arvu? Miks just nii? Uue info vastuvõtmine algab eelkõige tajust. Kõige tähtsam on esmataju, mil uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. NB! Väga vajalik teadvustada! Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta ka edasi tööd seda ei salvestata. Ainult mõistetud (arusaadav) materjal võib pikaks ajaks püsimällu jääda. (Leppik 2006:44) Lastele peab andma võimaluse ISE lahendusi leida. Kui laps oskab tegutseda esemete ja esemete hulkadega, saab aru ja oskab kommenteerida oma tegevust, siis võib minna edasi arvude õppimisele (Värv 2006) Kuidas mina tutvustaksin uut arvu minu näite põhjal? § Lapsed veeretavad suurt täringut. Millise arvu laps saab , niipalju klaaskuule ta omale võtab. § Lapsed loendavad täringu peal olevaid täppe Ja vastavad küsimusele, mitu neid on?
Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine. Et õpilane saaks materjalist paremini aru on see õpetaja töös eriti oluline. On väidetud, et õpitava üle diskuteerimine võib tõsta omandamist 70%-ni ja konkreetsete situatsioonide lahtimängimine kuni 90%-ni. Ainult materjali läbilugemine on õppimise seisukohalt väheefektiivne. Eriti hea oleks, kui loetu üle saaks kellegagi mõtteid vahetada ja vaielda. Nii suureneks oluliselt püsimällu jääva materjali hulk.. Pikaajalist mälu kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi Pikaajalises mälus on veel erinevaid mälu liike: Semantiline mälu on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud
teha reklaam nii pikk kui tarvilik, kuid nii lühike kui võimalik. · Reklaamis peab valitsema kooskõla reklaamielementide vahel; reklaam kujutagu endast lõpetatud tervikut. Heli, pilt, sõnastus, tajumisel tekkivad assotsiatsioonid, sihtauditooriumi kuuluvate inimeste psühholoogilised ja sotsiaalsed omadused kõik see ja muudki elemendid peavad esinema harmoonilise kogumina, toetama ja võimendama üksteist. · Toote ja/või firma nimi peab muutuma tarbija püsimällu ja seega ka teadvuse üheks osaks, nende ,,püsiasukaks". Hästi sissetöötanud firma märk või nimi kutsuvad esile suure hulga meenutusi, mõtteid, soove, suhtumisi või siis vähemalt teadvustatud äratundmise. · Reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada! Naeruvääristades reklaami peategelast, loome me alateadliku seose selliselt, et tarbija psüühikas tekib seos kauba/teenuse ja ebameeldiva enesetunde vahel: ,,seda kaupa tarbides muutun ma
seoseliste muutuste loomisega aju neuronite vahel. Seega viib õppimine suurema hulga seoste, sünapside loomiseni, mis tagab edukama mõtlemisprotsessi. Kordamine tugevdab vastavaid seoseid aju sünapside vahel. Meie aju salvestab ainult väikese osa saabunud informatsioonist. Eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälu põhineb neuronite ahelas esineval järelmõjul (impulsi ringlus). Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks
valmistamiseks: • Käsitsi juhtprogrammi koostamine. Kõige vanem, kõige töömahukam ja programmeerija kõrget kvalifikatsiooni nõudev meetod. Juhtprogramm kirjutatakse käsitsi paberile ja perforaatori abil viiakse perfolindile. APJ-pink kasutab 14 programmikandjana perfolinti. Programmi muudatused nõuavad uue perfolindi ettevalmistamist ja sisestamist. • Programmeerimine Editor-režiimis arvutil. APJ-pingi juhtsüsteemi püsimällu juhtprogramm viiakse Online- režiimis. Lihtsustub korrigeerimine. Enamalt on võimalik simuleerida töötlemisprotsessi. • Õpetav programmeerimismeetod. Programmeerija liigutab tööriista, seadme teekonnamõõtsüsteem mõõdab trajektoori ja koordinaadid salvestatakse juhtsüsteemi mällu. Detailide valmistamiseks ebatäpne. Leiab rakendust värvimisrobotite töö programmeerimisel. • Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine. APJ-pingi juhtsüsteemist mittesõltuv programmeerimismeetod
suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 13.2 Püsimälud Püsimälu (ROM - read only memory) on mõeldud korduvaks informatsiooni lugemiseks. Info on salvestanud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja. Info salvestamist püsimällu nimetatakse püsimälu programmeerimiseks. Püsimälude tähtsamad alaliigid on järgmised: 1) programmeeritav püsimälu (PROM - programmable read only memory), 2) ümberprogrammeeritav püsimälu (EPROM - erasable programmable read only memory); 3) elektriliselt kustutatav ümberprogrammeeritav püsimälu (EEPROM - electrically erasable programmable read only memory).
ajukoore rakkude arvu, lihasjõu, naha elastsuse vähenemine; Luude hõrnemine. Seedehäired. Termoregulatsiooni häired. Bioloogia kontrolltöö Villu Õppimine ja mälu Tehakse vahet lühimälu ja püsimälu vahel. Lühimälus leiduv info unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus säilib info ka pärast pikema aja möödumist kättesaadavaks. Inimese mälu protsessid koosnevad neljast osast: sensoonne mälu; primaarne mälu; sekundaarne mälu; tertsiaalne mälu. Bioloogilised rütmid Bioloogiline kell- perioodiliselt toimuvad organismi talitluse rütmid.
Sensoorsete protsesside poolt vahendatud info modifitseerimine kesknärvisüsteemis tekitab taju. 2. Mäluprotsessid. Ärritajate, näiteks ekstis olevate tähtede äratundmine nõuab juba vastuvõetud teabe sidumist mälus oleva infoga. Info teadvuses säilitamist valiku, mõttes toimuva kordamise või millegi muu tarbeks nimetatakse töömäluks. Kasutad info kas unustatakse või suunatakse püsimällu. 3. Mõtlemine ja keel. Töömälu kasutatakse ka püsimälust saadava informatsiooni ümbertöötamiseks mingi vajaduse jaoks. Selleks tuleb aga info mälust välja otsida, 11 seostada ja kasutada otsuste tegemiseks ning planerrimiseks mõtlemine tähistab neid protsesse. Informatsioon on tihti sõnaline, mõtlemine toimub mõistete abil.
Info töötlemise alusel jaotub mälu järgmiselt: 1. lühimälu: a) sensoorne selles salvestatakse meeleelunditest saadud signaalid, mõnesajaks millisekundiks, selle aja sees sorteritakse ja eristatakse kõige olulisem, mis kodeeritakse sõnaliselt e verbaalselt edasiseks salvestamiseks, unustamine algab kohe peale signaali vastuvõttu, uus vastuvõetud info kustutab varem saabunud teabe, info ülekanne sensoorsest mälust püsimällu toimub kahel teel: 1. sensoorsete andmete sõnalisel kodeerimisel (ajutiselt salvestatakse see primaarses mälus), 2. mitteverbaalne ülekanne, otse püsimällu, b) primaarne selle maht sensoorsest mälust palju väiksem, info salvestatakse ajalises järjestuses, mälu kestus on mõni sekund, salvestatud info asendatakse uuega, info on väga kiiresti kättesaadav 2. püsimälu: a) sekundaarne info saabub siia 1. verbaalsena primaarsest mälust, 2
Joonis 1 SIMM, vanemates arvutites kasutuselolev DIMM ja sülearvutites kasutatav väikesemõõduline SODIMM. Põhimälu mooduleid emaplaadil saab vahetada, kuid vahetamise ajaks tuleb käsi maandada, sest mälumoodulid kardavad staatilist elektrit. 1.3 Püsimälu ROM Püsimäluks nimetatakse mälu, mis on ette nähtud ainult lugemiseks ROM (read only memory). Andmete sisestamine püsimällu toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja protseduure rakendades kasutaja enda poolt. Püsimälu maht on piiratud. Erinevalt põhimälust, mille sisu läheb arvuti väljalülitamisel kaduma, säilivad andmed püsimälus ka arvuti väljalülitamisel. Arvuti püsimälu kasutatakse baasvahetussüsteemi BIOS, käivitustesti POST ja alglaadimisprogrammi salvestamiseks. 1Joonis 1 - Põhimälu moodulid
(kuulmises).13 2.3 Lühiajaline mälu ,,Lühimälu on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust (e pikaajalisest mälust) saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Tähelepanu suunamisega sensoorse mälu materjalile või püsimälust aktualiseeritud infole tuuakse vajalik osa sellest üle lühimällu, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas) suunata püsimällu. Aktiivset osa 10 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 243-244 11 Bachmann ja Maruste nime ka ülilühiajaliseks mäluks 12 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244-245. 13 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 188. 7
(paindumatus) konservatiivsus: uusi asju on õppida väga raske (60 aastadelt alates) (Alzheimeri tõbi mälu kaob taastamatult nt isegi ei tunta lähedasi ära ) Ajus võivad tekkida ka seosed subsensoorsetest ärritajatest, mille intensiivsus vastuvõtu ajal on nii väike, et nad ei teadvustu; info omandamine sõltub ka päevaajast (Folkard) hommikul on parem vahetusse mällu asju õppida, õhtul püsimällu. 2) säilitamine säilib see, mis asetub lahedasti olemasolevasse konteksti kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev; (Tulving taastamine mälus); säilitamine on uue lisamine ja vana taandamise protsess; sest üheselt kõike mäletada teeks elu võimatuks, sest me ei oskaks teha vahet olulisel ja ebaolulisel; unustamisel on kindel bioloogiline funktsioon bioloogilise
tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Ikoon ikooniline sensoorne mälu (nägemises) Kajamälu kajaline sensoorne mälu (kuulmises) Skaneerimine - Lühimälu - mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Tuuakse,et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või suunata püsimällu. Lühimälu funktsioone saab katkestada ilma,et püsimälu häiruks. Püsimälu - talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Hierarhiline võrgustik - mõisted on seatud eri tasemete vahelistesse suhetesse (liigimõiste
moodustab väga väikese osa kogu temasse saabunud infost. Samuti unustame me suure hulga salvestatud infost. Nii selektiivne meeldejätmine kui unustamine kaitsevad meid info liia eest, mis oleks sama kahjulik kui õppimisvõime ja mälu puudumine. Tehakse vahet lühimälu ja püsimälu vahel. Lühimälus leiduv info; N: saatekavast vaadatud teleprogrammi algusaeg või telefoninumber unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib see ka pärast pikema aja möödumist kättesaadavana, selle info poolt vormitud mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks.
Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid. Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse ülekattestruktuurid. Olenevalt rakendusest võib kasutaja näidata, missugustele andmetele eraldatakse sama mälu, või mälueraldus toimub automaatselt. Osa andmetest, mis ei mahu muutmällu, kirjutatakse püsimällu. Kui nende järele vajadus tekib, loetakse nad sealt muutmällu ja seal enne olnud andmed, mis jagavad mällu loetavatega samu mälupesi, kirjutatakse nende asemele püsimällu. Andmete lugemine püsimällu ja muutmällu võtab aega, sellepärast tuleks ülekattestruktuurideks määrata andmed, mida võimalikult vähe korraga ja vaheldumisi kasutatakse, et andmeedastust püsi- ja muutmälu vahel oleks võimalikult vähe.
Fonoloogilise hoidla maht suureneb, sest sõnade kordamise kiirus kasvab. Umbes 15-eluaastaks täiskasvanute tase Koolieelses eas kasvab meeldejäetavate ühikute arv Alates 7 elueast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt Keskjuhtiv süsteem areneb pidurdusprotsesside tõhustamisele. Tuleb teatud info maha suruda. Vanuse kasvades suureneb püsimälu oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid, aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas. Õppimine on kontektsispetiifiline Äratundmises on väikesed lapsed üsna tugevad. 9 Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule. Mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid)
põsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, aajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Ta mehhanismiks on püsimäluühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 62. Pikaajaline mälu. Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, 14 seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused. Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. 63. Materjali kodeerimine leiab aset kus? Sensoorses mälus ???????????? 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende
· Õpetav programmeerimismeetod · Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine · Graafiline interaktiivne programmeerimine · CAD/CAM programmeerimine Käsitsi koostamine · Vanim · Töömahukaim · Kirjutatakse käsitsi paberile ja perforaatori abil viiakse perfolindile · CNC tööpink kasutab programmikandjana perfolinti · Programmi muudatused nõuavad uut perfolinti Programmeerimine editor reziimis arvutis · Programm viiakse püsimällu Online reziimis · Lihtsustunud korrigeerimine · Võimalik simuleerida töötlemisprotsessi Õpetav programmeerimismeetod · Programmeerija liigutab tööriista, seadme teekonnamõõtsüsteem mõõdab trajektoori ja koordinaadid salvestatakse juhtsüsteemi mällu · Ebatäpne · Värvimisrobotid Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine · CNC tööpingi juhtsüsteemist mittesõltuv programmeerimismeetod · Vajab postprotsessor Graafiline interaktiivne
DRAM: sellena on realiseeritud tavalise PC arvuti põhimälu, ühe biti kohta üks transistor, nii et kulub vähem kristallipinda, odavam ja aeglasem kui SRAM. Kuna pole olemas ideaalset isolaatorit, siis laeng mingi aja tagant hävib ja selle vältimiseks toimub DRAMis pidev mälu värskendamine, mille käigus infot üle kirjutatakse. Säilivad: ROM on mõeldud paljukordseks informatsiooni lugemiseks; info on püsimällu salvestatud eelneva spetsiaalse tehnoloogilise protsessi käigus, kasutaja selle sisu muuta ei saa. PROM on programmeeritav püsimälu. Tema püsimälu sisu saab programmeerida kas tehases tema integraallülituste valmistamise käigus vastavate tehnoloogiliste maskidega või mikroprotsessorisüsteemide koostaja poolt spetsiaalseid programmaatoreid kasutades. Sellisesse mällu saab kirjutada ühe korra, sest info
rääkida ei oska). Salvestamine automaatne. Kättesaadavus: nii kiire kui võimalik. Unustamine: Kustumine Lühimälu ehk lühiajaline mälu ehk primaarne mälu mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas)suunata püsimällu. Nö taktikaline mälu: tajutud materjal püsib lühikest aega (kuni 30 sek); lühimälu maht on piiratud (kuni 10 meeldejäetavat ühikut). Kui kaua ja kui palju sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Salvestamine: läbi sõnastamise, kodeerimise. Kättesaadavus: väga kiire Unustamine: Uus info asendab vana Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu strateegilise tähendusega materjali talletamiseks (isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused)
plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne. Juhtimisseade juhib ja koordineerib ALU ja sisemiste registrite tööd arvutikäsu täitmise käigus. Sisemine registerplokk toimib mikroprotsessori sisemäluna, sest ta on peamiselt kasutusel andmete ja käskude ajutiseks säilitamiseks. Käskude täitmine Arvuti püsimällu (ROM-i) salvestatud või muutmällu (RAM-i) laaditud programmid ja töötlusandmed ise veel arvutusoperatsioone ei juhi. Käsud tuelb kõigepealt juhtseadme abiga ja andmesiini kaudu põhimälust (RAM-ist) keskseadme vastavasse registrisse lugeda. Koostöös ALU-ga toimub iga programmikäsu täitmine kaheastmeliselt: 1.käsu sisselugemine koos analüüsiga, milliseid operatsioone tuleb vastavalt käsu sisule esile kutsuda (võttefaas- fetch cycle), 2
teenustesse. Mälu Mälu (memory) väljendub informatsiooni, teadmiste, oskuste jms. meeldejätmises, säilitamises ja pärastises meenutamises. Ta seob inimese minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Informatsiooni kestvuse järgi mälus eristatakse sensoorset, lühi- ja pikaajalist mälu (püsimälu). Sensoorses mälus säilib informatsioon sekundi murdosaks, lühiajalises mälus orienteeruvalt mõne minuti jooksul. Lühiajalisest mälust salvestatakse informatsioon püsimällu siis, kui see on mõjutanud seal eksisteerivaid struktuure ja kujundanud uusi hoiakuid ning suhtumisi. Mälu on liitprotsess, mis koosneb meeldejätmisest, meelespidamisest ja meeldetuletamisest. Meeldejätmine (omandamine) kinnistab mällu uue informatsiooni ja seostab selle varasemate kogemustega. Mida kergemini tekivad seosed, seda kiiremaks kujuneb meeldejätmine. Meeldejätmine sõltub ainestiku köitvusest, tähelepanu seisundist,
kusjuures, järjekord sõltub hoiakust, harjumustest, tähelepanust, vilumustest (nt lugemine vasakult paremale); - mida intensiivsem on ärritus, seda kestvam ikoon. 62. Pikaajaline mälu. Pikaajalises mälus talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused 63. Materjali kodeerimine laiab aset pikaajalises mälus 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu
Süsteemi tarkvara hõlmab seadme süsteemidraivereid, operatsioonisüsteeme (Mac OS X, Microsoft Windows, Linux jne), serveritarkvara, aknahaldustarkvara ja utiliite (ntdiagnostikaprogrammid ). Süsteemi tarkvara sisaldab ka alglaadimise püsivara, mis laadib lahti (või mõnel juhul ka moodustab) operatsioonisüsteemi. Püsivara on tarkvara, mis on püsivalt salvestatud riistvarasse (täpsemalt püsimällu). Seega on sellel nii tarkvara kui ka riistvara omadusi, kuid on siiski tarkvara. Rakendustarkvara ja skriptid olid ajalooliselt määratletud kui kogu tarkvara, mis kasutab arvutisüsteemi, et teha kasulikumat tööd (või lahutada meelt), kui arvuti algoperatsioonid või arvuti ise. Praktikas on aga süsteemi- ja rakendustarkvara erinevused sageli ähmased kasulikkude operatsioonisüsteemi rakenduste tõttu. Rakendustarkvara võimaldab kasutajal
basaalganglionid ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine
basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus
annaabi.ee 
