Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Baasvahetussüsteem(BIOS) (0)

1 Hindamata
Punktid
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS
IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSALIST
Elis Jõelaid
Baasvahetussüsteem( BIOS )
IS-15
Vana-Võidu 2015

Baasvahetussüsteem


Baasvahetussüsteem (inglise keeles basic input/output system ehk BIOS) hõlmab madala taseme tarkvara , mis kontrollib süsteemi riistvara , ja on ühtlasi operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheliseks liideseks. Paljud inimesed teavad seda terminit teise nimetuse järgi – seadmedraiverid või lihtsalt draiverid . Teiste sõnadega, baasvahetussüsteem tervikuna on kõikvõimalikud draiverid, mis on oma põhiolemuselt ühenduslüliks riistvara ja tarkvara vahel. Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne , võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read only memory ehk ROM) ja ülejäänud on laaditud muutmällu (inglise keeles random access memory ehk RAM) kettalt . Baasvahetussüsteem on esimene programm, mis arvuti sisselülitamisel tööle hakkab. Baasvahetussüsteemi esmane ülesanne on tuvastada, testida ja käivitada riistvara, näiteks kõvaketast, videokaarti jne. BIOS viib arvuti seisu, kus kasutaja tarkvara saab tööle hakata. Arvuti kasutajal ei ole baasvahetussüsteemile juurdepääsu, kuid tavaliselt on selles vahendid, mis võimaldavad seda konfigureerida. Ka BIOS-i konfigureerimissüsteemile ei ole harilikult lihtne ligi pääseda. Kui personaalarvutit esmakordselt tutvustati, siis baasvahetussüsteemi tarkvara, mis hõlmas kõiki draivereid kogu süsteemi jaoks, "kõrvetati" kõik korraga ühele või mitmele säilmälu kiibile, mis asus emaplaadil . Sisuliselt olid need draiverid iseseisvad, mällu eellaaditud ja kättesaadavad igal ajal, kui arvuti oli sisse lülitatud. See püsimälu kiip sisaldas ka käivitustesti (inglise keeles power -on self test ehk POST) ja alglaadurit (inglise keeles bootstrap loader). Alglaadeprogramm oli disainitud , kontrollimaks alglaadesektori olemasolu ja laadima operatsioonisüsteemi disketilt või selle puudumisel kõvakettalt. Pärast operatsioonisüsteemi laadimist võis see välja kutsuda baasvahetussüsteemis asuvaid madala taseme arvutiprogramme (seadmedraivereid) suhtlemaks süsteemi riistvaraga. Kõikidel emaplaatidel asub spetsiaalne kiip, mida kutsutakse püsimälu baasvahetussüsteemiks. See koondab alglaadimisprogramme ja draivereid, mida on vaja süsteemi käitamiseks, ja mis liidestaks riistvara. Süsteemi käivitamisel testib käivitustest ka kõiki süsteemi põhilisi komponente. Lisaks on võimalik käivitada ka seadistusprogramm, mis salvestab süsteemiseadeid CMOS kiibil (inglise keeles complementary metal -oxide semiconductor ehk komplementaarne metalloksiid- pooljuht ), mida varustatakse energiaga emaplaadil asuvast patareist. Seda CMOS muutmälu nimetatakse sageli ka säilmäluks, sest see tarvitab oma tööks ühte mikroamprit voolu nii, et see suudab aastaid säilitada andmeid, kui seda toita ühe tillukese liitiumpatareiga.
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Baasvahetuss%C3%BCstee m
Baasvahetussüsteem BIOS #1 Baasvahetussüsteem BIOS #2 Baasvahetussüsteem BIOS #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ellutzka Õppematerjali autor
Keemia töö kus on räägitud arvutist

Sarnased õppematerjalid

Arvuti emaplaadid
18
docx

Arvuti emaplaadid

Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida

Arvutite riistvara alused
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. Windows 9X: Control Panel/ System/ Device Manager/ Disk Drives/ Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega.

Arvutiõpetus
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

3. Emaplaat Emaplaat on arvutis peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu (RAM) ja laienduspesad ning mille abil on otseselt või kaudselt ühendatud kõik arvuti osad. Emaplaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel. Emaplaadi osana võib vaadelda ka programmi BIOS sisaldavat püsimälu(ROM) ning erinevat tüüpi siine realiseerivaid mikroskeeme. Suure kiirusega siinide tootmine on kulukas ja keeruline, sest sadadesse megahertsidesse ulatuva sageduse korral põhjustavad isegi mõne sentimeetri pikkused metallist rajad emaplaadil ajalisi probleeme, sest nad töötavad miniatuursete raadioantennidena, mis kiirgavad teisi elemente mõjustavat elektromagnetilist kiirgust. Segava mõju vähendamiseks püüavad arvutit kujundavad insenerid paigutada kiired

Arvutid
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun