Kesk- ja Piirdenärvisüsteem (0)

Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem
Kesknärvipõhiosaks on peaaju ,mis kontrollib kogu organismi talitust.
Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust.
Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked
Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest.
Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks.
Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed. sammuti kujutlusvõime
Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega.
Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus
Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu
Lühiajaline mälu
Püsimälu
Info säilib kõigest mõnest minutist paari tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal seitse seostamatta fakti.See järel see kaskaob või salvestub püsimälus
Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja salvestada asju püsimällu,kogu omandatud nkn ei säili.Unustatakse – mis väldib aju tarbetut ülekoormamist,erinevad mäluliigid : kuulmis ,nägimis,ruumimälu.
Aju osa
Suuraju
Vaheaju
Keskaju
Piklikaju
väikeaju
Iseloomutus
Kõige suurem,moodustub 70% peaajust.
väike
Kukslasasuv ajuosa
Ülesanne
Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust.Ajukoore eripiitkondades asuvad nt: kuulmis,maitsmis ja haistmis
Asuvad ainevahetus,paljunemine
Eritamine , ja keha temperatuuriga esinevad raskused.
Edastab infot suurajust seljaajju,vastutab ka keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest
Ühendab peaaju seljaajuga,mitmed elulised tähtsad juhtekeskused,mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust,nt juhib hingamist ja südametegevust.
Reguleerib lihaste koostöööd,kooskõlastab erinevaid liigutusi,tagab tasakaalu ja tasakaalutunde.võimaldab rattaga sõita,nõela niidile taha ajada,mis salvestuvad automaatselt väikeajju.
Seljaaju vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel,info liigub mööda seljaaju valgeainet peaajju ja tagasi.,Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi Mida kutsutakse reflekideks,mis aitavad reageerida kiires olukorras mõtlematta.nt : põlverefleks
Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude.Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,kõhtmised aga viivad info välja
Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga.
Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus.
Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks.
Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. – automaatne .
Refleksid on organismi kohanemisreaktsioon,mis on vastus väliskeskonnast või organismist pärinevale ärritusele.Väljenduvad kas liigutusena või siseelundite talutituse muutusena.
Ühed refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud.(imemisrefleks, neelamisrefleks )
Ja on ka refleksid mida omandatakse elu jooksul. (valurefleksid,liigutumisvilumusd)So
Somatatiivse NS moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga