Õppinud heliloojad, vabakutselised heliloojad (0)

Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase.
Aleksander Saebelmann -Kunileid (1845-1875)
kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas.
Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded . Tähtsamad teosed on koorilaulud „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ L. Koidula tekstidele.
Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal.
Aleksander Eduard Thomson (1845-1917)
Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale.
Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks.
Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on „Ketra Liisu “, „Pulmalaul“ ja „ Kannel “.
Friedrich August Saebelmann ( 1851 -1911)
Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis.
Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht , pianist , tšellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe – umbes 20 laulu.
Tuntuim nendest on koorilaul „ Kaunimad laulud“, mis kõlab sageli ka tänapäeva laulupidudel.
Karl August Hermann (1851-1909)
Õppis kolm aastat Tartu ülikoolis, jätkas Saksamaal ja lõpetas 1880. aastal Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina.
Õigustatult nimetati teda rahvavalgustajaks. K. A . Hermanni tegevus oli laiahaardeline ja hõlmas erinevaid eluvaldkondi:

• töötas eesti keele lektorina Tartuülikoolis
  
• toimetas ajalehte „Eesti Postimees “
  
• koostas „Eesti kirjanduse ajaloo“
  
• kirjutas ja kirjastas raamatuid
  

Muusikaline haridus piirdus eratundidega. Liiga vähesed oskused ei võimaldanud pääseda Peterburi konservatooriumi klaveriklassi. Ometi ei takistanud see tegutsemist muusikaalal:

• andis välja „Laulu ja mängulehte“
  
• kirjutas esimese komponeerimisõpiku
  
• andis välja viiuliõpiku
  
• kirjastas noote
  
• kogus rahvaviise
  

Kuigi K. A.Hermannil puudus muusikaline eriharidus , kirjutas ta ligi 300 koorilaulu. Nendest tuntumad on „Oh,laula ja hõiska“, Isamaa mälestus“, Munamäel“.
Ta proovis ka ooperit luua. Ise nimetas ta selle laulelduseks „Uku ja Vanemuine “. Sealt on pärit laul „Kungla rahvas“, mida lauldakse sageli laulupidudel.
I Üldlaulupidu toimus Tartus 1869. aastal. Peo korraldamise mõtte algatas J. V. Jannsen . Teda aitas Lydia Koidula.
Ettevalmistuskomitee esimeheks valiti küll pastor Willigerode, kuid praktilise korraldustööga ta peaaegu ei tegelenud .
Tema saksapärane mõtteviis põhjustas toimkonnas mitmeid lahkhelisid.
Laulupeo protsessi sekkus ka C. R. Jakobson , kes oli tuntud rahvuslike põhimõtete poolest. Talle oli vastumeelt repertuaaris valitsevad saksakeelsed laulud.
Nende asemel oleks ta meelsasti näinud meie autorite eestimeelset ja -keelset loomingut. Jakobsoni oma kulul kirjastatud eesti laulude kogumik jäi aga ilmumisega hiljaks.
Vaatamata lahkhelidele laulupidu siiski toimus. Repertuaaris oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu.
Eestikeelseid oli ainult kaks: A. Kunileid „Sind Surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“ L. Koidula tekstidele.
Suurt tunnustust avaldasid peolised pastor Jakob Hurdale, kelle kõnest kujunes rahvusliku liikumise programm. Osalejate arv oli üle 800 laulja ja pillimängija.
1879.aastal toimus Tartus II üldlaulupidu ja 1880.aastal Tallinnas III üldlaulupidu. Suurürituste ettevalmistusel oli raskusi peolubade hankimisega.
Neid tuli taotleda Vene tsaaririigi võimudelt. Kasvas lauljate arv, kavva võeti rohkem eestikeelset repertuaari, liitusid erinevad kooriliigid.
Esimesed kolm laulupidu olid tihedalt seotud rahvusliku liikumisega, omades olulist tähtsust meie kultuuriloos . Kulus hulk aega, enne kui üldlaulupidusid hakati läbi viima iga viie aasta järel.
19. sajandil sai alguse eesti tänapäeva kultuur ning sajandi lõpul kandus Eesti kultuurilugu baltisakslaste käest eestlaste kätte.
Kujunes välja Eesti kultuurielu üks omapärasemaid traditsioone – laulupidude korrapärane korraldamine, mis kestab tänapäevani.
Rahvusliku liikumise käigus sündis:

• ajakirjandus
  
• J. V. Jannsen rajati 1857. aastal ajalehe „ Perno Postimees“. !879. aastal hakkas C. R. Jakobson välja ajalehte „Sakala“, misoli demokraatia suuna häälekandja.
  
• rahvuslik kirjandus ja poeesia
  

Eriline tähendus oli Fr. R. Kreutzwaldi eeposel „Kalevipoeg“. Isamaalist luulet kirjutas L. Koidula.

• teatrikunst
  

L. Koidula näidendid „Saarmaa onupoeg “ ja „Vigased pruudid“ rajasid teed meie näitekirjandusse.

• kujutav kunst
  

Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana.

• rahvaloomingu kogumine
  

Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks.

• eesti autorite helilooming
  

Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari.

• seltside tegevus
  

1865. a. Tartus „Vanemuine“
Tallinnas „Estonia“
1869.a. Viljandis „ Koit “
1873.a. Narvas „Ilmarine“
1878.a. Pärnus „Endla“
Johannes Kappel (1855-1907)
Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster- organisti ja kooliõpetaja perest . Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi
Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on „Ööbik“ ja „Ma teretan sind, hommik“.
Miina Härma (1864-1941)
Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt.
Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal.

• Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele . Juhatas laulupidudel.
  
• Orelimängija andis palju kontserte nii Euroopas kui kodumaal.
  
• Muusikapedagoog
  
• Muusikahariduse ja -kultuuri edendaja
  
• Helilooja
  

kirjutas ligi 200 koorilaulu. Tuntumad on „ Tuljak “, „Ei saa mitte vaiki olla“, „Meeste laul“.
Konstantin Türnpu (1865-1927)
Õppis koos M. Härmaga Petrburis. Täiendas oma teadmisi Berliinis. Töötas Tallinnas Niguliste kirikus organistina ja koorijuhina. Oli ka laulupidude dirigent.
Kirjutas umbes 60 laulu kooridele. Tuntumad on „Priiuse hommikul “, „ Talvine õhtu“, „Kevade tunne“.