Eesti muusika 20.saj. (0)

1869,1879,1880, 1891 ,1894,1896, 1910 ,1923,1928,1933,1938
Vanem rahvalaul -regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini . Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. Lõuna-Eestis kasutati ka refräänsõna( kaske ,üles-üles)
Lääne-ja Põhja-Eestis pikendatud lõppe.
Laululiigid :
1)Töölaulud
2)Vokilaul
3)Karjaselaulud
4)Nektrutilaul
5)Pulmalaul
6)Matuselaulud
7)Mängituslaul
8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi- kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,)
Setolaulud: 1. Eeslaulja , 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega)
Uuem rahvalaul- 18.saj. keskpaigast -20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus, revolutsioon ,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid
Pillid :
1)Parmupill
2)Pajupill
3)Lehepill
4)Sarvepillid
5)Kannel
6)Torupill
7) Jauram
8)Lõõtspill
9) Vilepill
10) Hiiukannel
11) Viiul
Janis Cimze seminar : 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust.
Lauluseltsid : 1)1862.a Revaalia ,Tallinn
2) 1865.a Estonia, Tallinn
3) 1865.a Vanemuine ,Tartu
4) 1869.a Koit ,Viljandi
Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid .
Teine laulupidu : 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend.
Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud.
Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid.
Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles.
Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid
Seitsmes laulupidu: 1910.a Tallinn Esmakordselt lastekoorid ja sümfoonia orkestrid
Kaheksas laulupidu: 1923.a Tallinn Esimest korda M.Lüüdiku ,,Koit’’
Üheksas laulupidu: 1925.a Tallinn Tekkis vajadus jaotada võimete järgi.
Kümnes laulupidu: 1933 Tallinn Pidu valmistas ette lauljate liit.
Üheteistkümnes laulupidu: 1938 Tallinn. Rakendati kooride ja rahva ühislaulu, puudusid lastekoorid