Muusika Eestis 16. - 19. sajand (2)

Muusika Eestis kuni 16 sajandini
Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka.
Muusikaelu 16. Sajandil
Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(?) seminar , 1585 sai sellest Eesti esimene kõrgem kool. Seal anti välja eestikeelseid kiriku- ja lauluraamatuid. Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller. Asutas kiriku juurde kooli. Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis kogudusele selgeks teha, et seda on lihtne laulda . 16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid .
Muusikaelu 17. Sajandil
1632 avati Academia Gustaviana . Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus - ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 “Uus Eesti lauluraamat”. 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius , mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder , Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper “Kindlameelne Argenia(?)”, mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680.
1700-1721; 18 sajand
Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel. Sõja tagajärjel sai kannatada nii majandus-, ühiskonna- kui ka kultuurielu . Põhjasõjaga kaasnes katk. Allesjäänud elanikkond oli sunnitud pöörduma tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. Tuge saadi rahvalaulust, torupilli mängust. 18. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased kokku rohkem ilmaliku muusikaga, elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, salongiõhtuid. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, moodustati orkestreid, et nad saaksid härraste pidustustel mängida. Eksisteerisid orjade orkestrid . Linnades suurenes rändteatrite osakaal. Peame olema tänulikud, et meil on olnud baltisaksa kultuuri, mis kandus edasi ka Eesti rahvale. 1784 asutati asjaarmastajate teatritrupp Tallinnas. August Kotzebue oli selle juht. 1795 andis väga edukaid etendusi Madame Tilly ooperiseltskond. 1795 esitati “Don Giovanni ” ja “Võluflööt”.
19 sajand
1804 Tallinnas asutati professionaalne teatritrupp. 1860 toimus Eesti publikule mõeldud etendus, Weber “Nõidkütt”. Carl Friedrich Korell, pärit Hagerist, Eesti esimene kutseline muusik – viiuldaja, organist/orelimängija, ooperilaulja, kapellmeiste/orkestrijuht, muusikaõpetaja. Töötas Peterburis, tema käe all õppis Tšaikovski. Tema vend oli Philipp Jakob Korell, oli 30 aastat tsaari ihuarst.
Mitmehäälse koorilaulu tulek
Esimene teadaolev kool kus 19 sajandi teisel aastakümnel neljahäälseid laule lauldi oli Kanepi kihelkonnas. Muusikaõpetuse seisukohalt kerkisid esile veel Laiuse kihelkonnakool, Torma (?) ja Põltsamaa koolid. Laiusel asutati hea tasemega meeskoor, oli suuteline laulma Bachi ja Handeli loomingut. Koor oli suuteline laulma noodi järgi.
I laulupidu 17.06.1869, Tartu
Seotud rahvusliku ärkamisega. Ilmus eestikeelne ajaleht Perno Postimees 1857, 1857-1861 ilmus Kalevipoja eepos ; ilmus CKJ kolm isamaalist kõnet(?), keskuseks oli Tartu. Andis välja mitmeid laulukogumitte, lihtsad rahvalaulud. 1869 aasta veebruaris saadi keisri nõusolek korraldada Eesti laulupidu. Osa võtsid ainult meeskoorid ja pilliorkestrid. Suurem osa repertuaarist pärines Saksa heliloojatelt, mõni ka soomest, Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Kõlas kaks Eesti helilooja laulu, “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani”.
Esimesed heliloojad – asjaarmastajad
Aleksander Saebelmann – Kunileid (“Minu isamaa on minu arm”, “Sind surmani”)
Friedrich Saebelmann “ Kaunimad laulud”
Aleksandr Thomson “Pulmalaul”, “ Kannel ”
Karl August Hermann 1851-1909
Oma hariduse sai ta Leipzigi ülikoolist, mille ta lõpetas keeleteaduse doktorina. Oli väga mitmekülgne mees: keel, krijandus, kool, ajalugu, poliitika, andis välja ajalehte “Eesti Postimees”, ja “Laulu- ja mänguleht”, kirjastas raamatuid, andis välja noote , kogus rahvaviise, helilooja. Iseõppinud muusikalise hariduse. 300+ koorilaulu. “Isamaa mälestus”, “Munamäel”, “Kungla rahvas”