EESTI
RAHVALOOMING
Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul( regilaul )
sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul-
sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil.
Regilaul
ehk regivärsiline
rahvalaul
ehk vanem
rahvalaul
on vanemat tüüpi eesti
.................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus :.................................................................................................................. 6 2 Eesti rahvamuusika Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm.Nõnda kõlasid pulmades omal
sümfoonia suurele orkestrile – kolmekordne koosseis puu- ja vaskpuhkpille ning suurendatud keelpillikoosseis. Solistide ja orkestripartiide keerukus ning tämbripolüfoonia seavad siin orkestrantidele ja dirigendile üsnagi kõrgeid nõudmisi. Kuigi Bartókit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat: laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone (kantaat "Cantata profana" 1930). EESTI MUUSIKA. Ärkamisaeg oli üle-euroopaline nähtus, eestlastel oli valida sakslasliku ja veneliku vahel. Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ ning „Estonia“. 1867. aastal saatis Jannsen võimudele palve laulupeo pidamiseks, loa sai aga suhteliselt hilja. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupeo korraldamise
orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.
(ca 1900 aastast); viiuli kõrval üks popimaid rahvapille maailmas; esimene lõõtspill sündis Saksamaal 1822 kui laste mänguasi; palju erinevaid lõõtspillitüüpe; algul vaid mazoorsed lõõtspillid; Venemaal arendati nad ka minoorseteks; nn. labakindalood, mida sai mängida labakindaid kandes; tantsupill (polkad, valsid jm tantsud); Eesti lõõtspill pole siia saabumisest eriti muutunud · Kordofonid · Keeled kitse ja kassi soolikatest · Heli saadi vastavalt soolte keerdudele mida rohkem keerde, seda kõrgem heli · Põispill tekitas ,,kratikrabinaid" · Moldpill kõige laialdasemalt kasutuses; 1-2 keelt; mängitakse väikse poognaga pill põlvedel; oli koolides kasutusel · Hiiu kannel mängitakse vibutaolise poognaga
heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 asutati ,,Vanemuise" selts Tartus ja ,,Estonia" selts Tallinnas · 1867 algatas J. V Jannsen Eesti Üldlaulupe korraldamise mõtte. 4. Cimze seminar 1839 asutati nn. Cimze seminar köstrite harimatuse kõrvaldamiseks · 1849 kolis Janis Cimze Valmierast Valka ja asutas seminari, kus valmistas ette oma õpilasi köstriametisse, kes said ka hea muusikalise ettevalmistuse. · Cimze seminari läbinud kõstrid asutasid kirikute juurde esimesed laulukoorid, mille tase sõltus köstrite suhtumisest
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970)...............................................................................
· Pelleas ja Melisande- Arnold Schönberg, sümfooniline poeem · Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat · Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett · Kuningas Oidipus- Igor Stravinski, ooper · Petruka Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper · Tark naine- Carl Orff, ooper 5. Eesti rahvamuusikast. 1. regilaulude liike a) töölaulud (5) karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) pulmalaulud, peiulaulud, orjalaulud c) kalendritähtpäevade laulud (5) mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud d) muud laululiigid (3) itkulaulud, kiigelaulud, mängulaulud 2. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis, saartel 5
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus.
Kõik kommentaarid