Eesti muusika (0)

Eesti muusika 11.klass
Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu , õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas.
Cimze seminar -aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule.
2. I üldlaulupidu – 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen , kunileid, Wirkhaus , ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson .
II üldlaulupidu – 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann , pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson.
III üldlaulupidu – 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel.
3. Seltsid – olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod,
Jannsen – esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu , 1845.a. ilmus kogumik „Sioni-Laulo- Kannel ”, saksaliku laulu pooldaja , 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile
Jakobson – oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet
4. Karl August Hermann – „Mingem üles mägedele” ja „Oh, laula ja hõiska”
Aleksander Saebelmann -Kunileid – „ Sind surmani” ja „Mu isamaa on minu arm”
Friedrich August Saebelmann – „Kaunimad laulud” ja „Ellerhein”
Aleksander Eduard Thomson – „Pulmalaul” ja „Laulge, poisid”
5. Johannes Kappel – õppis aastail 1876-81 Peterburi konservatooriumis, jäi tööle Peterburi Hollandi saatkonda, valitud III, V ja VI üldlaulupeo juhiks, looming oli lüüriline, tugeva romantilise alatooniga, „Oleksin laululind”, „Ööbik”.
Miina Härma – õppis 1883-90 peterburi konservatooriumis, peale lõpetamist reisis Euroopas, kus andis orelikontserte, jätkas sama ka Tartus, 1894. asutas Tartusse segakoori, kuulus paljudesse kultuuriorganisatsioonidesse, loomingus ülekaalus koorilaulud , „Meeste laul”, „Enne ja nüüd”
Konstantin Türnpu – 1886 -91 õppis peterburi konservatooriumis, täiendas Saksamaal koorjuhtimise alal, organist Niguliste kirikus, juhatas segakoori, 1916 kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, tema initsiatiivil pandi alus Eesi Lauljate Liidule, loomingus ainult vokaalmuusika , „Mu isamaa nad olid matnud”, „Meil aiaäärne tänavas”
Aleksander Läte – õppis 1895 -97 Dresdeni konservatooriumis, andis klaveritunde, ajalehe Postimees muusikakriitik, moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri, hinnatud kui eelkõige koorikomponist, „Küla kõrtsis”, „Pilvedele”