Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjandus (kirjanikud) (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Bengt .Gottfield Foselius.
  • I aabits
  • I koolmeistrite seminar

Reiner Brockmann
  • I eestikeelne juhuluuletus „pulmalaul“

Käsu Hans
  • I eestlane, kes kirjutas luuletuse „oh, ma vaene tardo lin“(põhjasõjast räägib)

Johann Heinrick rosenplänteri
  • Avaldas saksakeelse ajakirja „beiträge“- oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne.
  • Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist
  • Tänu temale säilisid K.J. Petersoni luuletused

Otto Wilhelm Masing
  • Pani aluse aimekirjandusele
  • Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe „Marahwa Näddala-Leht“
  • Õ-tähe kaustusele võtja
  • Uuendas ortograafiat

Friedrick Robert Faehlmann
  • “Õpetatus Eesti Selts“-i esimees
  • Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele
  • Kogus kalevipoja muistendeid , pani need kokku Saksa keeles proosa vormis.
  • Kirjutas oodi „siin on, jumal, su ramm
  • Kirjutas värsdialoogi „piibli jutt“
  • Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid „ koit ja hämarik“ „emajõe sünd“ jne..

Kristjan Jaak Peterson
  • Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse. Tartus Usuteaduskonnas ei sooritanud eksameid ära- jäi gümnaasiumi haridusega.
  • Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi
  • Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross
  • Lõi Eesti antiikmütoliigia, hindas häälikusüsteemi
  • „sõnas me ütleme, et oluline on sisu, kui vorm-tegudes, aga käitume vastupidiselt!“

C.R. Jakobson
  • Pidas I isamaalise kõne
  • Sakala
  • Koostas õpikuid, Aabits
  • Edendas talupidamiskultuuri

J.V. Jannsen
  • Järjepidava eestikeelse ajakirjanduse rajaja:
  • 1857- Perno Postimees
  • 1864-Eesti Postimees
  • Eesti hümni sõnade autor

J. Hurt
  • Kirikuõpetaja, pooldas saksa haridust
  • Pani aluse laulude, juttude ja luule kogumisele

Friedrich Reinhold Kreutzwald
  • Sai arsti diplomi, töötas arstina 30.aastat võrus
  • Tegeles eesti rahva harimisega
  • Tõlkis eesti keelde ja andis välja „KALEVIPOEG“
  • Looming:
  • kilplased “- õpetlik rahvaraamat .
  • „ teinuvades rebne“.
  • „mihkel põllupapp“-I romaan
  • „Eesti rahva ennemuistsed jutud“- muinasjutud

Lydia Koidula
  • Kirjutanud u 300 Luuletust
  • Luulekogud „Waino-lilled“ ja „emajöe öpik“
  • Tähtsamad luuletused „ Sind Surmani“ ja „mu isamaa on minu arm!“
  • Luulekogud räägivad tema isiksusest ja tema ajast.
  • „enne surma- Eestimaale“ on tema testament , mida kannab kõrgeim tunne (viimane mõte ilmast lahkudes oli isamaa)
  • Romantiline luuletaja
  • Tema algatusel sündis eesti rahvusteater - „saarema onupoeg“ –oli ürituse peakorraldaja e hing
  • I algupärane näidend 1871.aastal esietendunud „säärane mulk e sada vakka tangusoola“- mille moraal oli, et eestlasele on tähtis haridus
  • Tänu temale sai eestlasest teatrirahvas
  • Lõi särama I üldlaulupeo oma „isamaa on minu arm“ ja „sind surmani „ millest oli tehud laulud
  • Abiellus ja kolis kroonlinna
  • Suri 42.aastaselt, kus maeti kroonlinna ja hiljem toodi tema põrm kodumaale Tallinna
  • Täis pikk nimi- Lydia Emilie Florentine Jannsen

Eesti kirjandus-kirjanikud #1 Eesti kirjandus-kirjanikud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ES Õppematerjali autor
Kirjanike eluloost ja nende teostest.

Kõik vajalik olemas, väga hea!

L. Koidula
Friedrich Reinhold Kreutzwald
J.Hurt
J.V.Jannsen
C.R. Jakobson
Kristjan Jaak Peterson
Friedrick Robert Faehlmann
Otto Wilhelm Masing
Johann Heinrick rosenplänteri
Käsu Hans
Reiner Brockmann

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjandus
3
doc

Eesti kirjandus

Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu I
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming,

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

- komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis

Kirjandus
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) ­ arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) ­ periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) ­ sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust ­ romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. Petersoni luule K. J. Petersoni luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt

Kirjandus



Kommentaarid (2)

frutinni profiilipilt
frutinni: 100 punni ei vääri
20:31 21-05-2009
weisss profiilipilt
weisss: Täpselt.
16:50 11-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun