IX üldlaulupidu

Ruus, Piia

IX üldlaulupidu (0)

1 Hindamata

Lõik failist

XI ÜLDLAULUPIDU
Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaaþi all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks , juhatades naiskoorilaulu “Noor kevade” ja meestelaulu “Hakkame mehed minema”.
ÜLDJUHID:
Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid).
Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust , Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist , Poolast.
ISAMAALISED ÜHISLAULUD
E. Aav – "LAUL KODUMAAST"
M. Saar – "MU RANNIKMAA"

ÜLDSEGAKOOR
R. Tobias – "EKS TEIE TEA"
            Juhatas Juhan Simm
K. Türnpu – " PRIIUSE HOMMIKUL"
M. Härma – "LAULIKU LAPSEPÕLI"
            Juhatas Juhan Aavik
E. Võrk – "HELISE ILMA"
A. Läte – "LAUL RÕÕMULE"
            Juhatas Juhan Simm
V. Nerep – "KUKU, SA KÄGU"
            Juhatas Verner Nerep
M. Saar – "PÕHJAVAIM"
            Juhatas Tuudur Vettik
J. Aavik – "NOORTE LAUL"
            Juhatas Juhan Aavik
M. Saar – "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD"
            Juhatas Tuudur Vettik
E. Oja – KANGAKUDUMISE LAUL
            Juhatas Verner Nerep
T. Vettik – "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST "
            Juhatas Tuudur Vettik
A. Kapp – "SIND ARMASTAME, KODUMAA"
            Juhatas Juhan Simm
M. Lüdig – "ÜHEST VAIKSEST PÜHAST HIIEST"
R. Päts – "PULMALAUL"
            Juhatas Tuudur Vettik
M. Lüdig – "PÕLISMETSA JÄRV"
E. Aav – "HOMMIK"
            Juhatas Verner Nerep
E. Melngailis – "TUTILINE LINNUKENE "
            Juhatas Juhan Aavik
E. A. Hagfors – "LAUL IMATRALE"
            Juhatas Tuudur Vettik

ÜLDMEESKOORID
A. Läte – "KOSTKE LAULUD"
A. Kapp – "PALUMINE"
R. Tobias – "ÕÕTSUV MERI"
E. Aav – " HUMAL "
E. Võrk – "MEESTE LAUL"
K. Türnpu – " VALVUR "
            Juhatas Evald Aav
E. Tubin – "KARJASE LAUL"
J. Simm – "MULGIMAALE"
            Juhatas Juhan Simm
A. Kapp – "MU SÜDA"
E. Võrk – "LAHINGU RATSUD"
G. Ernesaks – "HAKKAME, MEHED, MINEMA!"
            Juhatas Evald Aav

ÜLDNAISKOORID
T. Vettik – "MU SÜNNIMAA"
G. Ernesaks – "NOOR KEVADE"
            Juhatas Verner Nerep
J. Aavik – " KOOTS -KULL"
E. Oja – " VARES VAGA LINNUKENE"
            Juhatas Juhan Aavik

TALLINNA ERISEGAKOORID
R. Päts – "JAAN LÄEB JAANITULELE"
A. Kapp – "KUI TUME VEEL KAUAKS "
C. Kreek– "MEIE LELL"
M. Saar – "LINDUDE LAUL"
T. Vettik – "MIS OLI SEE?"
            Juhatas Tuudur Vettik

ÜLDPUHKPILLIORKESTER
J. Hiob – LARGO RELIGIOSO
E. Tamm – AVAMÄNG “KALEV JA LINDA ”
M. Lüdig – "JAANIÖÖ"
M. Lüdig – " SKERTSO "
J. Jürgenson – "RUKKIRÄÄK"
R. Kull – " TULJAK "

Piia Ruus GIII

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Piia Ruus Õppematerjali autor

Konspekt

üldlaulupidu

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi Johannes Muda 1914, 46 viisi EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust. 4)Rahvapillid ( kirjeldus või joonis) , millest valmistati, kuidas mängiti. www.ema.edu.ee/oppematerjalid/rahva… Laulupidude traditsiooni sünd. sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/ V: Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli ainult kaks eesti algupärast

Muusika

doc

Nimetu

2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel. 3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I

Muusikaajalugu

278

doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSICAL TRENDS. HEINO ELLER: A PROGRAMME PAINTER.

Inglise keel

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid