Kõrgahariduseta heliloojad (0)

Kõrghariduseta heliloojad
Aleksander Thomson 1845-1917( Peterburg ).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari , edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: „Sokukene”,”Pulmalaul”,”Ketrakiisu”, „laulge poisid,laulge peiud”. Kõige kuulsam on „Kannel”.
Friedrich Saebelmann 1851 -1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril .2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri, oreli ja tšelloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe. On rohkesti lihtsust ja naiivsust.Tuntumad laulud on” Palve ”, „ellerhein”, ja „ Su priimuse nad olid matnud ”, „kevade noorus” jne.
Aleksander Kunileid(Saehelmann)1845-1875. Lõpetas ka J.Cimze seminari,kus jätkab õpetajana. 2aasatt töötab edasi Gatšinas,Peterburis.1873 siirdub Ukrainasse pidades organisti ja õpetaja ametit .2aasta pärast surem ootamatult lüüfusesse. Paljudele ta lauludele kirjutas tekstid Lydia Koidula nt: „sind surmani”, „Mu isamaa on minu arm”. Erinvalt oma vennast on ta looming sügavalt eestilik.Tuntud laulud on veel: „Õitse ja haljenda”, „Eestlaste maa”, „nüüd jumalaga ”, „miks sa nutad lilliekene”, „Süda tuksub” jne.
Karl August Hermann 1851-1909. Ta oli 3-mest eelmisest mehest silmapaistvaim. Olles loomult visa ja sihikindel mees, õnnestub tal lõpetada Laitse ülikool filoloogia doktorina 1880.aastal. Enne seda töötas Põltsamaal ja Peterburis õpetajana. Võttis seal muusika tunde eraviisiliselt. Tartu ülikooliski tudeeris mõned aastad usuteadust. Tartus hakkab välja andma lehte Eesti Postimees 1886 -96 ja ta on seotud olnud ka Pernu Postimehega. Hiljem on Hermann veel tegev mitme ajalehe väljaandmisel. Hulk väljaantud raamatuid. Esimene Eestikeele grammatika. Ta tegevuse olulisem pool on, aga eesti muusika arendamine ja propageerimine. Esimesena Eestis hakkas Hermann välja andmamuusikaajakirja „laulu ja mänguleht”, kus visana ilmusid noodid . Laulude noote avaldab ta veel paljudes teistes väljaannetes. Hermann organiseerib kõik võimalikke üritusi ja kontserte üle eesti, lisaks kogub innukalt rahvamuusikat ja luulet.Paljud kogutud viisid seab edasi koorilauludeks.Ise on ta loonud u.1000 koorilaulu, mis tänagi veel popullaarsed.