Rahvakultuuri kaotused, G.Ernesaks (0)

Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 – 1955
Ümberkorraldused

Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse
1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine

Muusikute saatused

Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest – /nt:/G. Ernesaks , E.Kapp jt)
Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon.
Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus , kontrabassivirtuoos Ludvig Juht.

Siinsed sündmused

9.märts Estonia maja pommitamine
1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud.
Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused.
Heino Ellerit süüdistati lääne ees lömitamises; 1950 arreteeriti Tuudur Vettik , Riho Pätsile määrati vanglakaristuseks 25+5 aastat, millest 5 aastat istus vangilaagris – nemad kolm oleksid pidanud olema 1950.a laulupeo üldjuhid.
1950.a konservatooriumist vallandati 16 õppejõudu, /nt:/ Mart Saar, Cyrillus Kreek
„Puhastustöö“ toimus ka Heliloojate Liidus

Heliloomingu eesmärgid

Nõukoguliku elu kajastamine
Kirjutati massilaule ja vokaalsümfoonilisi teoseid – muusika teenis ideoloogilist eesmärki
Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhooside kiituseks

Gustav Ernesaks (1908 – 1993)

Sündis 12.detsembril Peningi vallas ( Harjumaa )
1924.a astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis, et pianistiks õppida oli liiga hilja .
Vahetas eriala, lõpetas 1931.a laulu-ja muusikaõpetuse eriala
Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani)
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis.
1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse.
II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites.
1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris)
1945.a sai temast professor .

RAM

1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor)
G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni
Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks . Esimene kollektiiv , kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u.

Laulupeod

Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja
Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960.
Oli kooriühingu rajajaks (1982.a)

Looming

Oli väga produktiivne
Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest
Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on „Tormide rand “, libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper „Pühajärv“, „Käsikäes“
Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile)
Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule.
Nt: 9-osaline meeskoori süit „Kuidas kalamehed elavad“.
/K:/ laul „Laine tõuseb“ süidist „Kuidas kalamehed elavad“

/K:/ laul „Hakkame, mehed, minema“
/K:/ laul „Näärisokk“

Naiskoorilaulud (naiste tööd, tegemised, loodus, kodu)
Segakoorilaulud (temaatika avar – kodumaa, armastus ja loodus, loodud rahvaluulele, eesti klassikale ning tolleaegsete poeetide luulele)

/K:/ laul „Tartu valgel ööl“
/K:/ laul „Mu isamaa on minu arm“ (kirjutatud L.Koidula 100.sünniaastapäeva puhul. Laul, millest kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlik hümn)

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 11 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Greeteo Õppematerjali autor

skoor muusika ernesaks temaatika kalamehed laulupeo Rahvakultuuri kaotused

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahvakultuur

Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt

Kultuur

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Kuulsaim ,,Metsatee". Teosed: ,,Paradiis ja Peri", ,,Don Carlos", ,,Metsatee", ,,Kütkes", ,,Pilvele", ,,Serenade triste" 1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal. ,,Süit viisidest", segakoorikantaat ,,Päikesele" Prelüüd tsellole ja orkestrile ,,Ääretasa täis mu süda", ,,Sügisene mets" ,,Hauad" sümfooniline prelüüd Läks Tallinnasse Estonia teatrisse tööle. Õpilased: Evald Aav (,,Vikerlased"), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro. Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert

Muusikaajalugu

doc

Eesti laulupidu 2009

laulu energilisus ja kiirus teeb mul tuju rõõmsaks. Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel Laul põhineb enamasti ühel noodil. Ja vahepeal on osad, mis on võimsamad. Kontrastid peaksid olema nii suured kui võimalik. Pala on suhteliselt aeglane. Eriti see laul mulle ei meeldi, kuna ei saa eriti sõnadest aru ja üldse on see heliteos minuarust segane. 6 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Laul on kirjutatud sõja ajal seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle.

Muusika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk