Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt
Kuulsaim ,,Metsatee". Teosed: ,,Paradiis ja Peri", ,,Don Carlos", ,,Metsatee", ,,Kütkes", ,,Pilvele", ,,Serenade triste" 1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal. ,,Süit viisidest", segakoorikantaat ,,Päikesele" Prelüüd tsellole ja orkestrile ,,Ääretasa täis mu süda", ,,Sügisene mets" ,,Hauad" sümfooniline prelüüd Läks Tallinnasse Estonia teatrisse tööle. Õpilased: Evald Aav (,,Vikerlased"), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro. Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert
laulu energilisus ja kiirus teeb mul tuju rõõmsaks. Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel Laul põhineb enamasti ühel noodil. Ja vahepeal on osad, mis on võimsamad. Kontrastid peaksid olema nii suured kui võimalik. Pala on suhteliselt aeglane. Eriti see laul mulle ei meeldi, kuna ei saa eriti sõnadest aru ja üldse on see heliteos minuarust segane. 6 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Laul on kirjutatud sõja ajal seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle.
Kõik kommentaarid