Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AJALOO eksam 2002 II OSA ALLIKAD (0)

1 Hindamata
Punktid

 
 
 
 
 
II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) 
ALLIKATE LEHT 
 
Vastused kirjutage II OSA küsimuste lehele. 
 
 
 
 
 
1.  TÖÖ PILDIGA  
 
 
 
 

RIIGIEKSAM  
II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 

2. TÖÖ TEKSTIDEGA  
Lugege tekstid ja ülesanded tähelepanelikult läbi. Vastamisel tuginege dokumentidele ja oma teadmistele
osutage kasutatud allikale. 
 
 
Vaikiv ajastu  
 
Allikas A.   Ilmar Raamoti mälestused. 
 
/---/ Režiimi kindlustamiseks algas /---/ puhastustöö kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkondades. Kõrvaldati 
teenistusest või paigutati ümber need, kes olid mingil kujul olnud seotud vabadussõjalaste liikumisega või 
oma poliitilistes tõekspidamistes pooldanud põhiseadusliku korra taastamist, või kellel puudus tahe
painduvus või oskus end Pätsi režiimi jüngriteks kuulutada. /---/ 
 
Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 122. 
 
 
 
Allikas B.   K. Pätsi raadiokõnest 1. märtsil 1936.  
 
/---/ Ei ole praegu põhjust parteide võitlust ja tegevust ellu kutsuda. Räägitakse, et mina olevat halb 
jne. Aga mina ei saa mitte tagasi astuda, sest minu asemele ei ole kedagi panna. Valitsus ja valitsust 
juhtivad jõud ei saa mitte tagasi astuda parteide soovi kohaselt ja parteide esindajaid enda asemele lasta, 
seepärast, et meie hooldamise aeg ei ole veel lõppenud. /---/ Seepärast olgu täna kõigile teatavaks tehtud, 
et valitsus ei kiirusta valimiste ettevõtmisega. Need abinõud, mis seni korra alalhoidmiseks maksvusel 
olnud, jäävad maksvaks. /---/ 
Päevaleht. 2. märts 1936. 
 
 
 
 
Allikas C.   Endiste riigivanemate märgukiri riigivanem K. Pätsile 30. oktoobrist 1936. 
 
/---/ Kui Teie valitsus alustas praeguse valitsemisviisi rakendamist, sündis see ajutise vajaduse tähe all, 
mille möödudes   pidi pöörduma tagasi normaalsete olude juurde. /---/ Meie ei ole mitte ainult juba kolm 
aastat olnud ilma sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduseta, mis on õiguslikule riigile eriti tähtsad ja rahva 
poliitilisele kasvatusele vajalikud, et rahva tahet siduda riigi saatusega, vaid puudub ka tunne sellest, et asi 
paraneks lähemas tulevikus. /---/ 
Samal ajal näeme murega, et meie rahva aktiivsus ja riigikaitsetahe lõdveneb. /---/  
Valitsusvõimule toeks loodud Isamaaliit on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks, millel puudub 
elav suhe rahvaga. Kuna tal puuduvad aated ja sihid, ei või ta lootagi olla suuteline enda ümber koguma 
kodanike kihte, üksmeeleks ja ühistundelikuks koostööks maa kasuks, ta ühekülgne propaganda , mis 
kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset  
eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ 
Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 
 

RIIGIEKSAM 
II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA 
 
 
Allikas D.   Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei ülema Elmar Tambeki mälestustest
 
/---/ Millise lõpliku kuju vapsism oleks võtnud , meie ei tea, kuid üks on kindel: ta oleks arenenud 
samas vaimus ja suunas, mida oleme võinud jälgida teiste samasuguste ühe partei diktatuuride juures. Ses 
suhtes vapsid ei teinud ega oleks teinud ka hiljem mingeid järeleandmisi ega kompromisse oma 
tõekspidamise arvel. Teisi poliitilisi parteisid vapsid ei oleks iialgi sallinud oma partei kõrval. 
Demokraatia oleks olnud Eestis jäädavalt maha maetud . K. Päts taipas õigesti vapsismi ohtu Eestile, 
mispärast likvideeris selle. /---/ 
Elmar Tambek. Tõus ja mõõn. 1. raamat. Tallinn, 1992, lk 101. 
 
 
 
 
 
3. TÖÖ KAARDIGA  
 
 
 

KAART 1 
 
 
 

RIIGIEKSAM 
II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA 
 
 
KAART 2 
 
 
 
 
 
 
 
 
KAART 3 
 
 
Harjumaa  
Lääne- 
Ida- 
Virumaa 
Virumaa 
 
Hiiumaa  
Raplamaa  Järvamaa 
Läänemaa  
 
Jõgevamaa  
Pärnumaa 
Viljandimaa 
Saaremaa 
 
Tartumaa 
Põlvamaa 
 
Valgamaa 
Võrumaa 
 
KAART 4 
 
 

RIIGIEKSAM 
Vasakule Paremale
AJALOO eksam 2002 II OSA ALLIKAD #1 AJALOO eksam 2002 II OSA ALLIKAD #2 AJALOO eksam 2002 II OSA ALLIKAD #3 AJALOO eksam 2002 II OSA ALLIKAD #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HR.Sass Õppematerjali autor
Vastusteta!

Sarnased õppematerjalid

Referaat Toomas Karjahärmi i raamatu-Oleviku minevikud-põhjal
18
docx

Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.

puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev

Allika?petus
Eesti ajalugu
16
doc

Eesti ajalugu

Valida said alates 20. aastased. Eesti oleks pidanud muutuma presidentaalseks vabariigiks. Üleminekuvalitsust juhtis Konstatin Päts. Täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Aprillis pidid toimuma nii RK kui ka RV valimised. Mõlemad valimised jäid toimumata, kuna 12. märts 1934 toimus riigipööre, mille teostasid Päts ja Laidoner. A. Larka, J. Laidoner, K. Päts, A. Rei. Milliseid erinevaid seisukohti allikad Pätsi tegevuste kohta kajastavad? Nii kiitvaid kui ka laitvaid. Allikas D nõustub tema tegevusega, kuid allikas C kirjeldab kõiksuguseid negatiivseid tagajärgi. Allikas B on positiivne Allikas A neutraalne Millega põhjendab Päts oma tegevust? Kedagi teist poleks tema asemele panna, seetõttu on tema edasine riigi juhtimine kõige õigem. Millise hinnangu annab Vapside taotlustele Elmar Tambek? Vapsid oleksid Eestis diktatuuri kehtestanud

Ajalugu
Eesti iseseisvumine 1918
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 ­ 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest tagasi tulnud Maapäeva liige Hugo Kuusner, kes teadis, et Päästekomitee tahab Eesti Vabariigi välja kuulutada Eesti polgu kaitse all Haapsalus

Ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg ­ 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu
Sisepoliitika 1918-1939
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. 1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele Kristlik Rahvaerakond 8 Ametiühingud seotud kommunistidega 5 sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid

Ajalugu
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. 1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele Kristlik Rahvaerakond 8 Ametiühingud seotud kommunistidega 5 sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 1918­1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid koostööle vaid ähvardav bolsevismioht

Eesti uusima aja ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak

20. sajandi euroopa ajalugu
11-klassi ajaloo üleminekueksam
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne'i lahingus sakslased tagasi. Saksa pealetung oli läbi kukkunud Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine · 1918.aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. · 8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpuseg 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ,,mustaks päevaks''. · Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine · Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29.septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918.aasta

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun