10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Matka89
Õppematerjali autor
tingimustes), siis muutub tema mõtlemine, mis tingib omakorda käitumise muutuse. See suurendab inimvigade või tahtlikult vale käitumise tõenäosust, mis võibki tekitada õnnetuse. Õnnetusi võivad põhjustada nii häired aju informatsiooniprotsessides kui puudulik koolitus, töökoha ja seadmete halb kujundus ning töö halb organisatsioon, mis kõik kokkuvõttes näitavad, et töö pole kohandatud inimesele, s.t. et töökeskkond on ebaergonoomiline. - Inimesed võivad võtta vastu vale (ohtlikke) otsuseid ka siis, kui nad on teadlikud riskidest. - Inimesed võivad hinnata ka olukorda valesti ning seetõttu käituda sobimatult, mis võibki põhjustada õnnetust. - Teisest küljest - inimesed võivad oma käitumisega võimalikke õnnetusi ka ära hoida. 3 - Võimalike õnnetuste tagajärgi kergendab ka töötajate teadlikkus ning õige käitumine võimaliku hädaohu puhul
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD: 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE 3 JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA 2. JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE ISIKUKAITSEVAHENDITE, 5 OHUMÄRGUANNETE JA RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMISE KOHTA 3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS 6 4. KOKKUVÕTE 8 5. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SELGITUS TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSALASE JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KOHTA Nõuded töövahendi kasutaja ohutusalase juhendamise ja väljaõppe kohta Tööandja peab tagama töövahendi kasutajale vajaliku väljaõppe ja ohutusa
EESTI MEREAKADEEMIA Mereteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Kristina Jermolajeva KS-12 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Juhendaja : Ain Randi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Töökeskkond.............................................................................................................4 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus..........................................................................4 Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus................................................5 Töökeskkonnavolinik...................................................................................
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet
Tööandja peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust. Selleks peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1. Töötaja tööasend ja liigutused töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 2. Hooned ja tööruumid hooned ja tööruumid
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, b
ettevõtte väärtust. Säästa kliendi aega. Olla Toodab kvaliteetseid ja ainulaadseid konkurentsivõimeline väikeseeria tooteid. 50 aasta pärast on firma sama tuntud kui mis tahes teine. 1.4. Arengukava Kuna hoolime ja väärtustame olemasolevat tööjõudu, panustame ressursse tööruumide ja seadmete täiustamisele ning arendamisele selleks, et töökeskkond ja olmetingimused oleksidergonoomiliselt õiged, mugavad ning kooskõlas seadusandlike normidega. Kavas on rajada tootmisruumide kõrvale ka kontor, mis parandab ettevõttesisese kommunikatsiooni kiirust ning suurendab jooksvate probleemide lahendamise efektiivsust. Kokkuvõtteks muudab see otsus ettevõtte tegevuse operatiivsust ning reageerimiskiirust erinevates projektides. Masinapargi ja käsitööriistade täiustumisega seame eesmärgiks kiirendada ja tagada ladus tootmisprotsess
Kontorisse sobivad hästi päevavalgus- ja kohalolekuandurid, mida on olemas erinevate tööpõhimõtetega ja erinevates hinnaklassides.” Neid on võimalik hankida ka mittejuhitavate valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb. 9 Kokkuvõte ..... 10 Kasutatud kirjandus 1 Eva-Maria Reimers. (2000). Töökeskkond ja ohutus). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 120–ˇ123. lk. 2 Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 49-53 lk.. 3 www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 5 http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/et/c/valgustus 6 http://www.fagerhult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid