Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (0)

1 Hindamata
Punktid

Rahvuskultuuri kaotused 
aastail 1940-1955
Eva-Maria Pedosk ja  Tõnu  Paavo
Rocca  al Mare Kool
XII klass
1940-1955
• Organisatsioonide ja  seltside  tegevuse 
lõpetamine
• Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi 
asendamine  ENSV  Heliloojate Liiduga
• Tartu Kõrgem Muusikakool 
     kaotas staatuse
• Uued õppekavad Moskvast
• Ideoloogia  propaganda
• Repressioonid
Muusikute jagunemine
•  Nõukogude armees või tagalas
          - Gustav  ErnesaksEugen  Kapp, Anna Klas
Bruno  Lukk
•   Kodumaale  jäänud
•  Emigreerunud
          - Eduard  TubinJuhan Aavik
            Anton  Kasemets
Tegevus välismaal
• Suuremat tunnustust pälvinud isikud:
          - kontrabassivirtuoos  Ludvig  Juht (USA)
          -  lauljatar  Miliza  Korjus  (USA)
          -  viiuldaja  Evi  Liivak  (USA)
          -  pianist  Käbi Laretei (Rootsi)
          -  helilooja  Eduard Tubin (Rootsi)
• Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti 
muusikakultuuri arenguloost – ‘’Eesti  muusika  
ajalugu’’
• 1948. aastal toimus Eestis suur 
      kunstiloomingu  ‘’puhastuslaine’’
     (võeti vastu suur hulk ‘’ abinõusid ’’)
• Tehti maatasa rahvusliku heliloomingu
     senised saavutused
• Süüdistused formalismis ja kodaniku Lääne ees 
lömitamises
• 1950. aastal arreteeriti  Tuudur  Vetik,  Riho  Päts ja 
Alfred  Karindi
• Vallandati 16 konservatioorimi õppejõudu (NT Mart 
Saar, Cyrillus  Kreek )
• Viidi läbi ‘’puhastustöö’’ Heliloojate Liidus
Helilooming 1940-1955
• Nõukoguliku elu kajastamine (rahvuslikkus ja 
optimism )
• Juhtpositsioonil vokaalsümfooniline žanr ja 
massilaul
• Kunst  sisult  sotsialistlik ja vormilt rahvuslik
•  Heliloojad  olid sunnitud 20.sajandi 
muusikavooludest hoiduma
• Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja 
kolhoosielu kiituseks
Gustav Ernesaks (1908-1993)
• Sündis 12. detsember Perila külas
• Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool  
               Tallinna  Reaalkool                     
                      Tallinna Linna Tehnika 
Gümnaasium                                          
Riigi Ühistehnika Gümnaasium
•  Võrkpall , korvpall, jalgpall, uisutamine   
                          jääpall
• Tallinna  konservatoorium                      
muusikapedagoogika ja  kompositsioon
• Osales II maailmasõjas
• Suri 24 jaan. 1993 Tallinn
Koorid 
• Välgumihklid
• ÜENÜTO  segakoor
• Tallinna II Tütarlaste 
• Kaama kraavihallide 
Gümnaasiumi koor
meeskoor
• Riikliku Inglise Kolledži  • Jaroslavli 
segakoor
Kunstiansamblite 
• Tallinna 
segakoor
Haridustööliste 
• Jaroslavli 
Naiskoor
Kunstiansamblite 
• Tallinna Meestelaulu 
meeskoor
Selts
Looming 
•  Romantilise ja rahvusliku alatooniga
• Meloodiad lihtsad ja südamlikud
• Üle 300 koorilaulu
   ‘’Hakkame, mehed, minema’’
•  Soololauld ja lastelaulud
    ‘’ Rongisõit ’’; ‘’Kati karu’’
•   Ooperid
    ‘’Tormide rand’’; ‘’ Pühajärv ’’
• Mitu raamatut
    ‘’Nii ajaratas ringi käib’’; ‘’Kutse’’
https://www.youtube.com/watch?v= yOtMV23jogU
Eugen Kapp (1908-1996)
•   Helilooja , pedagoog
•  Tallinna konservatoorium
       klaver  ning 
komponeerimine
•  Isa Artur Kapp
•  Rahvuslik ning müütiline
•  Muinasjutuline 
rahvapärimus
Looming 
•  Ooperid
     „Tasuleegid“
•  Sümfoonilised teosed
     „Tallinna pildid”
•   Balletid
     „Kalevipoeg”
•  Süidid
     „Mõõkade  tagumine
     „Kalevipoja tants Saarepiigaga”       
https://www.youtube.com/watch?v=UTWIcyUVaoY  (03:13)
Lydia Auster (1912-1993)
•  Helilooja
•  Omski Muusikatehnikum 
klaverit/
      kompositsiooni eriala. 
•  Leningradi /Moskva  
Konservatooriumis
     kompositsiooni ning 
heliloomingut.
•  Žanriliselt mitmekülgne
•   Poeetiline  ning rahvuslik
Looming 
•  Ballett
     „Tiina“ (
https://www.youtube.com/watch?v=OxK8ncGP6vk
     „ RomeoJulia  ja pimedus“
     „Põhjamaade  unenägu
• Orkestriteosed
     „Eestimaa“
• Puhkpillimuusika
    „4 pala puhkpillikvintetile“
Villem  Kapp (1913-1964)
• Helilooja, pedagoog,   
koorijuht , organist
• Tallinna 
konservatoorium   oreli  
eriala (1938)
• Heino  Elleri  õpilane
• Seos Suure-Jaaniga
•  Detaile jälgiv, nõudlik
• ‘’Põhjamaine laulik’’
    Looming
• Südamlikud  lüürilised  soololaulud
      ‘’ Lumehelbeke ’’; ‘’Sa tulid’’
• Loodusmeelseid  olusid  kajastavad  koorilaulud  (umbes 
60)
      ‘’Pilved sõuavad’’; ‘’Mets’’
•  Meeskooripoeem ‘’Põhjarannik’’
   - 4 erinevat saadet ( orel , klaver, sümfoonia - ja 
puhkpilliorkester)
•  II sümfoonia
•  Ooper ‘’ Lembitu ’’
          - ajalooteemaline; rahvusromantiline teemakäsitlus
    

Document Outline

  • Slide 1
  • 1940-1955
  • Muusikute jagunemine
  • Tegevus välismaal
  • Slide 5
  • Helilooming 1940-1955
  • Gustav Ernesaks (1908-1993)
  • Koorid
  • Looming
  • Eugen Kapp (1908-1996)
  • Looming
  • Lydia Auster (1912-1993)
  • Looming
  • Villem Kapp (1913-1964)
  • Looming
Vasakule Paremale
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #1 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #2 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #3 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #4 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #5 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #6 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #7 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #8 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #9 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #10 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #11 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #12 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #13 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #14 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 #15
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor evmape Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Muusikaajaloo konspekt 12 klassile
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a ­ taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu ­ jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun