Tuleohutus (1)

Tuleohutus

Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti ). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti – see on abimees suurema tulekolde kustutamisel . Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4. minutil tulekahju algstaadiumist arvates on ruumis viibimine kõrge temperatuuri ning mürgiste gaaside kiire leviku tõttu eluohtlik. Tule levik kiireneb hüppeliselt tulekahju teises faasis, kui põlemisel süttivad lae alla kogunenud põlemisgaasid. Kui helistate õigeaegselt hädanumbrile 112, kulub tuletõrjel suurimates linnades sündmuskohale jõudmiseks aega 5-6 minutit, kuid isegi õigeaegsel reageerimisel ulatuvad tule ja suitsu tekitatud kahjud enam kui kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, lisaks kustutustööde veekahjud. Maapiirkondades, kus tuletõrjel võib kuluda tänu pikkadele vahemaadele kohalejõudmiseks vahel isegi mitukümmend minutit, on maja kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides. See tähendab aga ainult ühte, vajadust olla ise tasemel ning ennetada võimaliku tuleõnnetust.
Tuleohutus kodus
Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin , grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju.
Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld – ahjud, kaminad , pliidid jne. Selleks on nende järelvalveta jätmine, nende lähedal põlevate materjalide hoidmine (ka riiete kuivatamine ), nende hooldamata jätmine jne.
Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Selleks, et õnnetusi ennetada, peab oskama ette näha neid tekitada võivaid olukordi ja tingimusi. Suurem osa kõigist tekkinud tulekahjudest on siiski tingitud inimese hooletusest ja hoolimatusest.

• Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta!
  
• Kamina kasutamisel peab sellele olema ette pandud spetsiaalne sädeme püüdmise võrk!
  
• Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale!
  
• Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt. Kui on olemas korsten , siis tuleb regulaarselt koju kutsuda korstnapühkija. Kui korsten on pikemat aega puhastamata, siis on selle siseseintele tekkinud tahmakiht, mis võib osutuda tuleohtlikuks.
  

Ka elektrist saab tulekahju tavaliselt alguse siis, kui juhtmed või seadmed on vigased või on need üle koormatud . Juhtmete ülekoormamine tuleneb sellest, et tänapäeval on igas kodus väga palju erinevaid elektrilisi kodumasinaid. Need majad, kus elab suurem osa Eesti elanikkonnast on ehitatud kaua aega tagasi ning hoonete elektrisüsteemi ehitamisel ei arvestatud nii suure elektri kasutamisega. Kui ühte seinakontakti on ühendatud selle jaoks liiga palju voolu tarbivaid seadmeid, siis hakkavad elektrijuhtmed kuumenema ning võivad põhjustada tulekahju. Kui majal on elektrikilpides töökorras kaitsmed, siis ei lase need juhtmetel üle kuumeneda ning lülitavad voolu välja.
Tuleohutus autos
Tulekahju sõiduautos saab üldjuhul alguse lühisest elektrijuhtmetes, kütuse lekkest mootoriruumis või autoavariist. Tuli levib autos kiiresti - salong täitub suitsuga, kergesti süttivad sünteetilistest materjalidest valmistatud salongi sisuks olevad polstrid, istmed jms.
Siseministri määrusega on Eestis nõutud sõiduautos vähemalt 1kg pulberkustuti ja veoautos vähemalt 2kg pulberkustuti. Autojuhtidel tuleks arvestada asjaolu, et mida suurem on kustuti, seda parem tulemus kustutamisel. Seega soovitame soetada ka sõiduautosse vähemalt 2kg pulberkustuti. Kustuti pulber ei riku kustutamisel salongi sisu ega mootorit – see ei ole söövitava toimega. Hilisem puhastustöö nõuab küll veidi vaeva, kuid tule poolt tekitatavate kahjustustega võrreldes on see tühine. Pulberkustutit ei tohiks autos asendada vahtkustutiga ( kardab külma) ega CO2- kustutiga ehk süsihappegaaskustutiga, kuna viimane ei ole mõeldud tahkete ainete kustutamiseks, lisaks on selle kustutusjuga ainult ca 0,7 m pikk ning kustuti efektiivsus on madal.
Kustuti peab autos asetsema kas salongis juhi kõrvalistuja istme all või pagasiruumis. Tähtis on, et kustuti saaks vajadusel kiiresti kasutusele võtta, kuna tuli levib autos sekunditega.
Enne kustutamist peab auto kindlasti välja suretama, võimalusel eemaldama akult ka juhtmed. Kustutama peab tulekollet, mitte suitsu ega leeke. Kustuti tühjeneb ruttu ning poolikult kustutatud tuli kasvab endiseks mõne hetkega.
Autos olevat kustutit peab hoolduse sertifikaati omavas ettevõttes kontrollimas käima kord aastas, sest autos mõjub kustutile tavapärasest suurem vibratsioon ning niiskus.
Tuleohutusvahendid
Tulekahju ärahoidmine sõltub oluliselt meie valmisolekust
Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti – see on abimees suurema tulekolde kustutamisel.
Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4. Tulekoldes tõuseb suitsu temperatuur väga kiiresti, saavutades mõne minutiga 600o C. Peale selle kõik ümbritsev põlev materjal süttib ja tuli levib edasi plahvatuslikult. Kui puudub suitsueemaldus, jätkub suitsu temperatuuri tõus 1000o-1200o C-ni. Kui tulekahju on suletud ruumis, langeb hapnikusisaldus tasemele, kus põlemine on ebatäiuslik ja suitsu koosseisus on palju vingugaasi. Kui nüüd tekib võimalus õhu juurdevooluks (puruneb aken) , toimub plahvatus ja tuli levib välgukiirusel edasi.
Kui helistate õigeaegselt hädanumbrile 112, kulub tuletõrjel suurimates linnades sündmuskohale jõudmiseks aega 5-6 minutit, kuid isegi õigeaegsel reageerimisel ulatuvad tule ja suitsu tekitatud kahjud enam kui kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, lisaks kustutustööde veekahjud. Maapiirkondades, kus tuletõrjel võib kuluda tänu pikkadele vahemaadele kohalejõudmiseks vahel isegi mitukümmend minutit, on maja kustutustööde alustamise hetkeks tavaliselt juba üleni leekides. Paljusid juhtumeid annab aga ennetada.
Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti).
Suitsuandur ehk autonoomne tulekahjuandur on lokaalne seade, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks põlemise algfaasis , kui tule kustutamine on ka veel tavainimesele jõukohane.
Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisel vabanevate osakeste mõjule. Seade on patareitoitel, selle paigaldamine on lihtne ning ei kahjusta ruumide siseviimistlust. Tavaline patarei tagab seadme töö ca aasta - poolteise vältel ning toiteallika tühjenemisest annab märku helisignaal . Seadme kasutusaeg on soovitavalt kümme aastat. Seade on hooldusvaba ning selle töökorras olekut saab kasutaja iseseisvalt testida. Suitsuandur peaks olema igas elutoas, koridoris ning kindlasti igas magamistoas, paigaldatuna lakke vähemalt 0,5 meetri kaugusele seinast . Võimaluse korral võiks sellise anduri lisada veel pööningule ja keldrisse. Andurit ei tohiks panna duširuumi, ventilatsioonikanalite vahetusse lähedusse ega kööki, kuna seal tekkivad aurud ja gaasid võivad andurisse sattudes valehäireid põhjustada. Suitsuanduri keskmine hind on madal – saja krooni piires.
Ameerika Ühendriikides vähenes näiteks USA tuletõrjeassotsiatsiooni TEAM 16 esindaja David Hatchinsoni sõnul tulekahjuohvrite arv peale suitsuandurite laialdast kasutuselevõttu 40%. Suitsuanduri vajalikkusest ei saada meil kahjuks alati aru. Arvatakse, et kui maja on kivist, siis pole tuld vaja karta . Põlemise tagajärjel tekkivad mürgised gaasid võivad tappa väga kiiresti. Mida varasemas faasis tulekoldest välja saab, seda parem. Suitsuandur annab ohust varakult märku.
Tulekustuti kööki - klaasriidest tulekindel tekk (suurused ca 120x120 cm või 120 x 180 cm) peaks olema iga perenaisel köögis käepärast väikeste tulekollete lämmatamiseks. Sobivaim vahend rasvade (rasva-põlengu kustutamine veega põhjustab sageli suurema põlengu) ja väiksemate seadmete (kohvimasin, raadio, televiisor) kustutamiseks.
Tulekustuti – on lihtne kasutada, väiksema tulekolde kustutamiseks kulub keskmiselt 5-10 sekundit. Kustutil näidatud juhiseid järgides saab kustutamisega hakkama iga pereliige, ka suuremad lapsed .
See on efektiivseim ja universaalseim tuleohutusvahend – sobib tahkete ainete, vedelkütuste, gaasi ning elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks. Kustutusaineks on ökoloogiliselt puhas pulber (põhineb ammooniumsulfaadil), mis on kustutajale ohutu. Kustuti peab olema kindlas kohas, soovitavalt esikus või koridoris, et ta oleks alati käepärast.
Peamisteks esmasteks tulekustutusvahenditeks, mida peaks ka iga inimene oskama kasutada, on tulekustutid. Selleks, et teada, millist kustutit valida, peab teadma nende etikettidel olevaid märgistusi:

• A-klassi tulekustuti;
  Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete (puidu, paberi, tekstiili, põlevate kiudainete jms) tulekahjusid.
  
• B-klassi tulekustuti;
  Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiini, lahustite, vaikude, liimi, rasvade, enamiku plastide jms) tulekahjusid.
  
• C-klassi tulekustuti;
  Kustutab gaaside (maagaasi, atsetüleeni, propaani , vesiniku jms) tulekahjusid.
  
• D-klassi tulekustuti;
  Kustutab metallide (alumiinium, magneesium jms) tulekahjusid.
  
• Kui kustuti etiketil on tähis E, siis võib seda kasutada kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete kustutamiseks.
  

Kõige levinumad on tulekustutid, millel on peal mitme klassi märgid, näiteks ABC, BC jne. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid.
Mida teha tulekahju korral

• Tulekahju on kergem ennetada kui kustutada
  
• päästa vahetus ohus olijad ning jaga ülesanded kui abistajaid on rohkem.
  
• hoiata tulekahjust teisi hoones olijaid ja käsi väljuda -evakueeruda.
  
• Kui oled kodus ja tekib põleng, kutsu vanemad, kui Sa oled üksi, hinda, kas Sa oled võimeline ise tuld kustutama, kui ei, siis vali 112 ja pane tähele:
  * Teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht;
  * Räägi, mis on juhtunud;
  * Vasta küsimustele rahulikult;
  * Järgi häirekeskusest saadud juhendeid;
  * Ära katkesta kõnet ilma loata ;
  * Ära sulge telefoni peale teate edastamist, sest häirekeskus võib tagasi helistada täpsustusteks;
  * Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest uuesti häirekeskusesse;
  
• Võimalusel sule lahtised uksed ja aknad
  
• Ära riski elu ja tervisega , kui näed, et tuli levib kiirest , mine ruumist õue
  
• Isegi väikese põlengu korral võib ruum mõne minutiga mürgise suitsuga täituda
  
• Kui oled tulekahju ajal jäänud põlevasse ruumi, siis proovi sellest võimalikult ruttu väljuda
  
• Liigu võimalikult madalal, roomates või kummargil, sest suits tõuseb alati ülespoole ja seal on kuumus mitmeid kordi suurem
  
• Kaitseks kuumuse eest võta ümber märg tekk või mõni muu suurem riietusese
  
• Kui Sul ei õnnestu väljuda, siis anna endast kõigil võimalikel viisidel märku. Mitte mingil juhul ära poe peitu kappi või kuhugile  nurka. Sealt on Sind väga raske kuulda ja leida
  
• Ära hakka jooksma , kui Su riided süttivad, joostes tuli suureneb. Leegid tuleb lämmatada teki või mõne muu suurema riidega. Kustutamist alusta pea poolt