Rahvakultuur (0)

1 Hindamata

Rahvakultuur -
Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse
1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine
Muusikute saatused...
Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest)
Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944.
Siinsed sündmused...
9.märts 1944 Estonia maja pommitamine.
1950 1. Nõukogude laulupidu . Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud
Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused
1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek
„Puhastustöö“ Toimus ka Heliloojate Liidus
Gustav Ernesaks 1908-1993
Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas
1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja
Vahetas eriala, ning lõpetas 1931 .a laulu ja muusikaõpetuse eriala
Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore
1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse
2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti
RAM-1944. Asutas Eesti kutselise meeskoori
Oli kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni
Ram oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel konsertkoor sõjajärgses Nõukogude liidus. Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv , kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu
Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu
Segakoorilaulud: Temaatika pn avar- kodumaa, armastus ja loodus.
„Tartu valgel ööl“
Koorilaulud on loodud lahvaluulele, eesti klassikale, ning üle poolte on loodud tema kaasaegsete eesti poeetide luule
Looming:Heliloojana oli väga produktiivne . Tema loomingusiil lähtub rahvuslikust helikeelest
Ooperilooming(5 ooperit)
Arvo Pärt 1935
Sündis Paides , üles kasvas Rakveres
1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse
1957 astub konservatooriumisuuse, Heino Elleri kompositsiooniklassi. Õpingute kõrvalt töötab helirezissöörina Eesti Raadios
1963 lõpetas konservatooriumis
[k] "Meie aed"
1967 sai temast vabakutseline helilooja
1980 emigreerus
Looming: "Nekroloog" (1960)-esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas
kollaažtehnika- teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile.
"Collage teemale B-A-C-H.
" Credo "-(1968) klaverile,segakoorilej aorkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst
Pöördumine vanamuusika poole:
Tegeles gregoriuse koraali uurimisega
TINTINNABULI:
Töötab välja uue stiili, mille nimetab tintinnabuliks( lad.k."kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras , iga heli kuulatav. Neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga
Klaveripala "Aliinale"
Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuuskale.
Kokku kirjutanud 4 sümfooniat.
Eino Tamberg- (1930-2010)
Helilooja
kompositsiooniõppejõud
1947-1953 Tallinna konservatoorium
1952-53 eesti draamateatri muusikaala juhataja
Looming: 1956 Coneerto grosso . see teos viis esimest korda eesti muusika rahvusvahelisse huviorbiiti. Kasutab saksofoni
Kirjutas lavamuusikat
Balletid (viis välise tegevus miinimumini ja tõi esiplaanile muusika )
Filmimuusika
"Põrgupõhja uus vanapagan "
"Mis juhtus Andres Lapeteusiga"
"Kolme katku vahel"
Lastelaulud :
"Karumõmmi unelaul"

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SiimEST Õppematerjali autor

Muusika

muusika konservatoorium helilooja tallinna konservatoorium eesti muusika mobiliseeriti nõukogude muusikakool vabakutseline

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahvakultuuri kaotused, G.Ernesaks

Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. · Heino Ellerit sü

Muusika

docx

20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema l

Ajalugu

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden

Muusikaajalugu

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni ?

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk