eesmärgil nimetatakse • Mahutamiseks 9.Kapitaalremonti/rekonstrueerimist võib defineerida kui • Reaalinvesteering 10.Kui kasumiindeks e. tulude-kulude suhe (PI, profitability index) on PI > 1, siis projekt tuleb • vastu võtta 11.Kes andis hinnangu järgnevale dividendipoliitika küsimusele: dividendidel ei ole mitte mingisugust tähtsust, sest nad ei mõjuta ettevõtte väärtust. • Damodaran 12.Kui sularahadividendi maksmine on määratud kindla suhtena (protsendina) puhaskasumist siis me saame rääkida… • Konstantsest dividendide väljamaksekordajast 13.INVESTEERIMINE e. mahutamine tähendab: • raha paigutamist pikemaks ajaks ja kindla, kestva hilisema kasusaamise eesmärgil; 14.Inflatsioon mõjutab investeeringuid järgmiselt: • Inflatsiooni tõus põhjustab nõutava tulunormi tõusu 15.Mis järgnevaist tegureist ei mõjuta investeeringuotsuseid? • Risk • Inflatsioon • Ettevõtte iseloom • Maksustamine • Amortisatsioon/kulum 16
müügihinnaga Firma A müüs pikaajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 100 000 EEK müügihinnaga 70 000 EEK. Saades müügikahjumit 30 000 EEK D: Arvelduarve 70 000 EEK D: Finantskulud 30 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 100 000 EEK 23. 24. Emaettevõtte osa tütarettevõtte poolt makstavatest dividendidest (kapitaliosaluse meetod) Emaettevõttele kuulub 80% tütarettevõtte aktsiatest. Tütarettevõte eraldas puhaskasumist dividendideks 50 000 EEK a) Dividendide arvestamine D: Viitvõlad (dividendid) 50 000 EEK K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK b) Dividendid laekumine D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 25. Materiaalse põhivara ost Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK. Firma maksab raha pangakontolt D: Masinad ja seadmed 7000 EEK D: Käibemaks 1260 EEK K: Arvelduarve 8260 EEK 26
raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali Brutopalk - lepinguline töötasu, millelt ettevõtja arvestab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Brutopalgast peetakse kinni üksikisiku tulumaks, osa töötuskindlustusmaksust ja kogumispensioni maksed Dividend - aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa; omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja - isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit
9. Tulumaks Подоходный налог ARUANDEAASTA ЧИСТАЯ ПРИБЫЛЬ (УБЫТОК) PUHASKASUM (-KAHJUM) ЗА ОТЧЕТНЫЙ ГОД Sh emaettevõtte omanike os В том числе Доля в прибыле акционеров или puhaskasumist пайщиков материнского предприятия Vähemusomanike osa puhaskasumist Доля прибыли участия меньшинства ТВА И СОБСТВЕННЫЙ ва всего всего
ole. Osad võivad olla erineva nimiväärtusega. Kui üks osanik ostab teise välja, siis jääb talle samuti üks osa, kuid muutub selle osa nimiväärtus. Osa võib pantida, kui põhikirjas ei ole teisiti kirjas. Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele või kui neid on mitu, siis nende vahel võrdselt jagamisele, kui põhikirjas ei ole teisiti kirjas. Reservkapital on 1/10 osakapitalist. Kuni see ei ole saavutanud ettenähtud suurust, tuleb iga aasta 1/20 puhaskasumist kanda reservi. Seda võib kasutada kahjude katmiseks või osakapitali suurendamiseks. Osakapitali vähendamine: 1. Tavalises korras peab teavitama võlausaldajat, sest sellega vähendadatkse tema võimalusi oma nõua tagasi saada. 2. Lihtsustatud korras kui osaühing läheb põhja, siis peab üritama seda päästa. Kahjumi vähendamiseks võib osakapitali vähendada, aga väljamakseid osanikule teha ei tohi.
ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumitest või muudest eraldistest. Reservkapitali suurus on 1/15 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib Üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele. 5 Dividendid Nimeliste aktsiate omajatele makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Eelisaktsia omanikele makstav osa puhaskasumist (dividend) vastab 60 % tema aktsiate nimiväärtusest. Dividende makstakse kord aastas. Dividendide maksmise otsuse võtab vastu Üldkoosolek juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates
äriregistrisse. Reservkapital igal majandusaastal kanda Reservkapital pole kohustuslik Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või reservkapitali vähemalt 1/20 olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal puhaskasumist, kui tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. põhikirjaga ei ole ette nähtud Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, suuremat eraldist. lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Omanike pädevused, juhatuse liikmete õigused ja kohustused, nende tähendused ja vastutus kohustuste rikkumise eest. Aktsiaseltsis on omanike ehk üldkoosoleku pädevuses:
b. tulud ja kulud on perioodis võrdsed c. sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine
kirjalikult informeerima teates määratud tähtajaks. Kui osanik nimetatud tähtajaks Juhatust oma ostueesõiguse kasutamise soovist informeerinud ei ole, loetakse, et ta ei soovi ostueesõigust kasutada. 3.4. Osanik võib oma osa pantida ja oma osa koormata kasutusvaldusega ainult osanike otsuse alusel. 3.5. Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele. 4. OSANIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Osanikul on õigus: 4.1.1. Saada osa puhaskasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega; 4.1.2. Võtta osa osanike koosolekutest isiklikult või esindaja kaudu; 4.1.3. Osaleda ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; 4.1.4. Saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega, kui juhatusel ei ole alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju OÜ huvidele; 4.1.5. Võrdsetel asjaoludel olla võrdselt koheldud. 4.2. Osanik on kohustatud: 4.2.1. Järgima OÜ põhikirja, osanike otsuseid ning juhatuse otsuseid;
Kasum/kahjum Jaotatava kasumi suurus vt. täisühingut Kinnitaud majandusaasta Kasumi jaotamise otsuse Ühistu liikmetele võib otsustatakse pärast aruande alusel võib võtab vastu üldkoosolek (ÄS, teha väljamakseid majandusaasta lõppu kinnitatud puhaskasumist ja eelmise aasta § 335). kasumist (TÜS, § 29). majandusaasta aruande põhjal, jaotamata kasumist, millest on vt osaühingut osaniku kasumi osa suurus maha arvatud eelimiste aastate vastab tema sissemakse katmata kahjum, teha
1.4 Aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted Aktsionäride vahel kehtib võrdse kohtlemise põhimõte. Antud printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest ( ÕE lk 226). Äriseadustik § 273. ütleb, et aktsionär on kohustatud tegema sissemakseid. Sellest tulenevalt ei ole ta kohustatud tegema makseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust ja ja ülekurssi. Väljamakseid võib aktsionärile teha ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, kuid millest samaaegselt on maha arvatud katmata kahju, mis on tekitatud eelnevatest aastatest. Aktsionäril on õigus saada osa kasumist vastavalt tema aktsiate nimiväärtustele, kuid väljamakse võib toimuda jaotunult mitmesse ossa. Antud dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või siis üldkoosoleku otsusega. Samas säilib aktsionäril kohustus maksta tagasi dividend kui see oli suurem, kui tal oli õigus saada.
mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.
Aktsia ja osa Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. OÜ osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui põhikirjas ei ole ette nätud teisiti. Aktsia on üldjuhul vabalt võõrandatav. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Osaniku ja osaühingu ning aktsionäri ja aktsiaseltsi suhted Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt (ÄS § 154 lg 1 ja 272). Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimiväärtustele. Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse dividendi arvestamise korra. Juhtimine Aktsiaselts Osaühing Üldkoosolek- kõrgeim juhtimisorgan. Osanike koosolek on pädev vastu
Vaba omakapital on jaotamata kasum. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist.Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingul ei pea olema reservkapitali. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidmiskohuslase finantsseisundit. Kasumiaruanne skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest, on lihtsam rakendada, rakendavad sageli väiksemad ettevõtted Kasumiaruanne skeem 2: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes, on keerulisem rakendada, kasumiaruanne annab parema ülevaate.
Eeldatakse, et kõik organisatsiooni üksused jätkavad samal viisil. Null baasiline eelarvestamine: kõik tulu- ja kulumahud tuletatakse/arvutatakse nullist ehk eelmiste perioodide taset arvesse võtmata. Rahavoogude aruande koostamise meetodid Otsemeetod ,,ülevalt alla", raha sissetulek ja väljaminek kajastatakse brutosummas. Tekkepõhised tulud ja kulud konverteeritakse kassapõhiseks ja näidatakse aruandes. Kaudmeetod ,,alt ülesse", lähtutakse tekkepõhisest puhaskasumist, mis teisendatakse kassapõhiseks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises Huvitav on see, et ROA (koguvara puhasrentaablus) = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara ROE (omakapitali puhasrentaablus) = puhaskasum / omakapital Kurat see keskmine seal ühel juhul siis on.. eeldatakse, et omakapital on püsiv? Ei tea
kolme aasta jooksul alates omandamisest, vastasel juhul tuleb need tühistada ning vähendada aktsia- või osakapitali. Reservid Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kohustusliku reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingutel ei pea olema reservkapitali. Kasum (kahjum) Eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (osakapitali või reservide suurendamiseks vms). Jaotamata kasumit/kahjumit võivad mõjutada muudatused arvestuspõhimõtetes, vigade korrigeerimised ja materiaalse põhivara ümberhindlused. Kasumi jaotus kajastatakse vastavalt otsuse
(Finantsinvesteeringud tehakse väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse. Finantsinvesteeringute eesmärk on teenida jooksvat tulu ehk intressitulu ja/või kasu kapitalilt. Kasu kapitalilt on vahe investeeringuobjekti praeguse turuväärtuse ja esialgse ehk ostuhinna vahel.) Erinevus: üks on raha (finants; väärtpaberid) teine on asi (reaal) 11. Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Dividendiotsused. Dividend on aktsionäridele nende kapitali kasutamise eest makstav osa puhaskasumist. Dividendiotsused on ka finantseerimisotsused, sest: *kui ostustatkase maksta ,,suured dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik kasumi vähene reinvesteerimine, oluline osa kasumist makstakse dividendideks ja see ei osale äriühingu tegevuse finantseerimisel; *kui ostustatkase maksta ,,väikesed dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik olulise osa kasumi reinvesteerimine äritegevusse, seetõttu on väliste finantseerimisallikate vajadus tegevuse rahastamisel suhteliselt väiksem.
ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25) Varade rentaablus ROA Varade kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad varade kasumitootluse näitajad. Kui lähtuda ärikasumist, on rakendatav valem: Varade rentaablus=ärikasum (perioodi näitaja)/vara(keskmine maksumus) Kui lähtuda puhaskasumist, so ettevõtte tegevuse lõpptulemist, saadakse varade puhasrentaablus ROA. ROA=puhaskasum/varad (keskmine maksumus). Varade puhasrentaablus peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. 26) Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus ROE on kõige olulisem kasumitootluse näitaja kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust ROE=puhaskasum/omakapital. See valem on õige juhul, kui ettevõte pole emiteerinud eelisaktsiaid. Kui on, tuleb
Ta vastutab ettevõttesse paigutatud vara ulatuses (piiratud vastutus). Asutajaid võib olla üks või mitu, sh nii füüsilised kui juriidilised isikud. Minimaalne osakapital on 2500 eurot. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali kohese sissemakseta. Tegevuses juhindutakse põhikirjast. Otsuseid langetab koosolek, osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Osaühingut juhib juhatus. Osanikul on õigus saada dividendi, s.o. omanikutulu osanikele jaotatavast puhaskasumist. Sobib väikeettevõtjale. Populaarne. Aktsiaselts (AS): Piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot. Aktsiaseltsil on kohustuslik kolmetasandiline juhtimine: üldkoosolek – nõukogu – juhatus. Loomine kallis ja keeruline. Sobib suurematele ettevõtetele. Tulundusühistu. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest. On oma olemuselt ettevõtjate või tarbijate koostegutsemise vorm.
ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas)
Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta
Osanikud sõlmivad ühingulepingu. Osaniku üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. 28. Osaühingu iseloomustus. OÜ on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Ok peab olema vähemalt 2500eur. Osaniku osalust oü varas isel osa. Osade min nimiväärtus on 1eur. OÜ osad ei pea olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Väljamakseid osanikule võib teha ainult puhaskasumist. Igale osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või osa nimväärtusele. Osanikud saavad otsuseid vastu võtta nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsumata. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Koosoleku kutsub kokku juhatus. OÜ-l peab olema
võimlikult suur. Kui D1AK = lihtaktsiate arv investor aga dividendidest huvitatud pole, näiteks maksudest tingitud kaalutlustel, siis oleks talle sobivaim, kui antud kordaja väärtus oleks null, see tähendab, et dividende üldse välja ei makstaks. 5. DIVIDENDIDE VÄLJAMAKSU KORDAJA (DVMK) kajastab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa. See osa puhaskasumist, dividendid 1 aktsia kohta (D1AK) . mis jääb välja maksmata DVMK = puhaskasum 1 aktsia kohta investeeri-takse uuesti ettevõtte tegevusse ja see peaks seeläbi ettevõtte väärtust tõstma ja aktsia hinda kergitama. 6. AKTSIATE DIVIDENDIMÄÄR (ADM) näitab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes. Iseloomustab investeerija jooksvat dividendid 1 aktsia kohta (D1AK) . aastatulu
Finantstulud 1 115 629 486 77% 0 0 Finantskulud -31 683 -46 506 14 823 -32% -8 -12 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Aruandeaasta puhas kasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Mittekontrollitava osaluse osa puhaskasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa puhaskasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3 Aruandeaasta koondkasum 19 687 13 228 6 459 49% 5 3 Mittekontrollitava osaluse osa koondkasumist 0 259 -259 -100% 0 0 Emaettevõtja aktsionäride osa koondkasumist 19 687 12 969 6 718 52% 5 3
· Mittejuhitavad kulud, mida ei saa mõjutada · Elektri ülekande kulud (põhivõrgu kulud) Inkrementaalkulu (incremental cost) on erinevate variantide (alternatiivide) võrdlemisel leitav · Elektri jaotuse kulud (jaotusvõrgu kulud) erinevus. · Elektri müügi kulud Normaalkasum (normal profit) on osa puhaskasumist, mis peab olema suurem või vähemalt võrdne · Energiasüsteemi funktsioneerimise (juhtimise) kulud alternatiivse tuluga (kui ta investeeriks oma raha mujale, panka või tootmisse). Energiasüsteemi funktsioneerimise tagamise kuludeks on: Normaalkasumit saab arvutada järgmiselt: · Sageduse reguleerimise kulud
. Saneerimismenetlust saab algatada ettevõtte juht. Investeeringute liigid: Reaalinvesteering; Nominaalinvesteering; Finantsinvesteering; Kapitali-investeering. Väikeettevõtteks loetakse rahanduses kasvule orienteeritud ettevõtet, kellel puudub kerge juurdepääs finantsturgudele. Investeerija on Majandussubjekt, kes paigutab kogutud rahalised vahendid investeeringutesse Dividend on tulumaksuseaduse kohaselt väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Ei ole intellektuaalse omandi liigid: Litsentsid; Inimkapital; Tarkvara. Riskitaseme tõustes tõuseb ka investori poolt nõutav tulunorm investeeringus osalemisel. Dividendikuupäev on: Päev, milleni saab teha tehinguid aktsiatega saamaks õigust dividendile. Aktiivsed investeeringud
aktsia-, osakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Reservkapital Reservkapitali moodustamine Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist/osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali kasutamine Reservkapitali võib üldkoosoleku/osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta aktsiaseltsi/osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti aktsiakapitali/osakapitali suurendamiseks.
Esitajaaktsiate õiguste muutmisel tuleb vastav teade avaldada käesoleva seadustiku §-s 288 nimetatud väljaandes.8 Suhted Aktsionäre või osanikke tuleb värdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Niisugune võrdsekohtlemise põhimõte on suhete korraldamise eelduseks. Selle printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride või osanike õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate või osade erinevusest. Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või arvestamise korra. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäri/osaniku peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Selle õigusega seonduv on AS-s ja OÜ-s reguleeritud erinevalt. AS-s on aktsionäri õigus saada juhatuselt teavet
Muutusi ei toimunud absoluutselt aktsiakapitali nimiväärtuses, kohustuslikus reservkapitalis ja muudes reservide kirjetes. 2011. ja 2010. aastatel oli bilansi horisontaalanalüüsis suuri protsentuaalseid muutusi. Suurim muutus toimus varade kirjetes: raha kirje muutus 390%. 2011. aastal oli ettevõtte arvelduskontol 2 328 035 eurot ja 2010. aastal 596 957 eurot. Võib oletada, et 2009. aastal kuulutati dividendid välja ja arvestati tulumaks maha puhaskasumist ning 2010. aastal maksti arvelduskontolt välja dividendid rahas. Suur hulk raha arvelduskontol ei ole hea näitaja, sest kui ettevõttel on arvelduskontol liiga palju raha, tuleks seda pigem investeerida. Huvitav on see, et 2011 aastal tehti suhteliselt suur hulk finantseeringuid 110 759 eurot, kuid see summa võiks olla veelgi suurem. Suhteliselt suur muutus toimus 2010. ja 2011. aastatel materiaalses põhivaras. 2011. aastal moodustas põhivara 135 767 eurot. Estravel AS avas 2011
IKle. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ning teiselt IKlt kantud raha. DIVIDENDID: Maksustatakse residendist FI poolt välismaa juriidiliselt isikult saadud rahalises ja mitterahalises vormis saadud dividendid jm kasumieraldised. Ei maksustata, kui maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on TM makstud või dividendilt on TM välisriigis kinni peetud. Dividendi mõiste: väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühingu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Kui residendist FI on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasosanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku
ettevõtja ei tohi olla nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed vastutavad süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 8. Kui aktsiate eest tasutakse mitterahaliste sissemaksetega- mitterahaliste sissemaksete hindamise kord. 9. Reservkapitali suurus. Reservkapitali moodustamine on kohustlik ja vajalik selleks, et ettevõttel oleks lisakapital ja seda võib kasutada ainul kahel eesmärgil- kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumist(eeraldatakse 1/20 seni, kuni reservkapital suuruseks on kujunenud 1/10 aktsiakapitalist). 10. Muud seaduses sätestatud kohustlikud tingimused. 34. Nimelise aktsia omanikuks on isik, kes on aktsionärina kantud ettevõttes peetavasse aktsiaraamatusse, seega ei ole aktsiatähe andmine isikule kohustlik. Nimelist aktsiat võib reeglina vabalt võõrandada, kuid aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele, on eelisostu õigus teistel aktsionäridel. 35
Ettevõtte raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19 4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse igaaastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Põhikirja järgi kantakse reservkapitali 10%, reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Muid reserve peale reservkapitali ei ole moodustatud. Reservkapitalikanne: D Kasum K Reservkapital 4.3 Ülekurss Aktsiatehingud pole toimunud, seega pole ülekurssi ja selle arvestust samuti olnud.
majanduskäibes, kuna seal ei registreerita mitte ainult börsil osalevate ühingute aktsiaid, vaid ka muude ühingute aktsiaid, osasid, aga ka võlakohustusi ja tuletisväärtpabereid ning teatud juhtudel on väärtpaberite registris registreerimine kohustuslik (v t eelnõu § 3) . 17 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Väliamaksed/dividend - neid võib teha nii aktsionärile kui ka osanikule ainult puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist. Väljamaksete tegemine toimub l kord aastas kinnitatud aastabilansi/majandusaasta aruande alusel. Igale osanikule/aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) võrdeliselt tema osa/aktsiate nimiväärtusega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, dividendi suuruse otsustab koosolek. Teatud juhtudel on dividendi maksmine keelatud (§ 157 lg 3, 278) ; alusetult saadud dividendi peab saaja oma pahausksuse korral tagastama. 27
- makse ja tehingukulusid, - dividendipoliitikaga väärtpaberiturule antavaid signaale, - seadustes sätestatud piiranguid ja kohustusi. Ratsionaalselt käituvate investorite puhul ei oma dividendipoliitika mõju ettevõtte väärtusele. Dividendipoliitikad: Stabiilne dividendipoliitika: fikseeritud dividendide suurus // Nt börsiettevõtted Jäägidividendipoliitika: väljamaksed üksnes juhul kui investeeringutest jääb raha üle Stabiilne väljamaksekordaja: nt 40% puhaskasumist Dividendid (dividends) kujutavad endast väljamakset, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelnevate majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendisaaja osalus juriidilises isikus. Dividend võib olla rahaline, mitterahaline või aktsia vormis. Dividendide maksmise ettepaneku teeb juhatus, kinnitab nõukogu. Dividendid kuulutatakse välja netodividendidena, mis tähendab, et maksustatav osa = Dividend / 0.2
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 14 Taara käive, mis ei kajastu kasumiaruande müügitulus, oli 2003.a. 324 916 tuh.krooni (2002.a.:320 393 tuh.krooni ). 3.11. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad
ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse
Professionaalse juhtimise Kasum on topeltmaksustatud võimalus (ette-võtte kasum ja omaniku võimalus (ette-võtte kasum ja omaniku Jätkusuulik eksistents kasum) 6.1 , Jätkusuulik eksistents kasum) 6.1Dividendid osa aktsiaseltsi puhaskasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel sõltuvalt nende omandis olevate aktsiate arvust 6.2Lihtaktsia hääleõigust andev aktsia 6.2. , lihtaktsia 6.3.Eelisaktsia tagab omanikule garanteeritud dividendi, kuid ei 6.3. anna hääleõigust , 6.4.Võlakiri e. bond äriühingu kohustus võlakiri välja osta kas 6.4.
müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule moodustakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest reservkapital. Selleks kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks või osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tehta väljamakseid aktsionäridele/osanikele. 48 Lisa 2 Raha 31.12.2008 31.12.2007 Raha kassas ja pangakontodel 1 311 861 Raha kokku 1 311 861 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
riigie/v-d ja munitsipaale/-d siin riigi- vara ümberstrukt. käigus üleantud või vastuvõetud mitterahal. vara. Tasuta saadud vara arvelevõtu summa, mis suurendab e/v omakapitali. Äriühinguna asutatud või äriühinguks ümberkujundatud ettevõtja maj.tehinguid siin ei kajastata. Äriühing võtab tasuta saadud vara arvele 0 maksumusega. Kingitud raha võet. arvele bilansis vara- na ja teiselt poolt tuluna. 5) Reservid. Kajast. kohustuslikku reservkapitali, mis moodust. 5% iga-aastasest puhaskasumist. Kohustuslikku reservkapitali moodust. kuni põhikirjas ettenähtud suuruse saavutamiseni või kuni 10% aktsiakapitalist. Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurend. Väljamaksed aktsionäridele on siit keelatud. II Vaba omakapital - omakapit. osa, mida võib kasut. omanikele dividendide maksm. või aktsia- kapit./osakapit. suurendam. fondiemissiooni teel. 1) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 2) aruandea
kuna Eesti maksuseaduste kohaselt juriidiliste isikute teenitud aastakasumit tulumaksuga ei maksustata. Juriidiline isik maksab tulumaksu tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 48-52 ette nähtud juhtudel, täpsemalt erisoodustustelt, tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning jaotatud kasumilt (dividend)38. Vastavalt ÄS § 157 võib osanik-juhataja teha kinnitatud aastabilansi alusel väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum: saada dividendi. Dividendi maksukohustus arvutatakse dividendi väljakuulutamisel, kuid tegelik maksukohustus tekib selle väljamaksmisel. Dividendi maksustamist reguleerib tulumaksuseaduse § 50 ja väljamakstud dividendid kajastatakse TSD vormi lisas 7 ja vormis INF 11. Dividende võib maksta nii palju, kui on raamatupidamise andmete järgi võimalik ja omanik ise
jaoks oluline informatsioon - omakapitali muutuse aruanne - lisad Audiitori järelotsus Kasumi jaotamise ettepanek Kasumi jaotamise võimalused: - Dividendide maksmine - Kohustuslik reservkapital (äriseadustik § 336 järgi igal aastal vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni põhikirjas ettenähtud suuruseni ehk mitte vähem kui1/10 aktsiakapitali suurusest) - Kasumi liitmine reale "Eelmiste perioodide jaotamata kasum) - Fondiemissiooniks - Muudeks põhikirjas ettenähtud eraldisteks 9 Tallinna Tehnikagümnaasium 2
tulud/kulud konverteeritakse kassapõhiseks ja näidatakse aruandes. Kaudmeetodi (“alt ülesse” meetodi) puhul lähtutakse aga tekkepõhisest puhaskasumist, mis seejärel teisendatakse kassapõhiseks (puhaskasumi korrigeerimine). 41 Rahakäibe aruande analüüs: Tekkepõhine kahjum on peamine ohumärk, olles viide fundamentaalsetele puudustele (oht organisatsiooni jätkusuutlikkusele). Sama perioodi kassapõhine kasum ei tohi tähelepanu
kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid osanikele. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Nõuded ostjate vastu 589 984 516 238 19
Väljamaksed kokku 59190 201026 564904 Rahakäive 150845,3 1622275 1875426 LÕPPSALDO 190845,3 1813120 3688546 · Liisinguga arvutite ostmisel kassasse raha ei laeku, sellepärast maksta jääv liisinguosa pika perioodi rahakäibeplaanis ei kajastu. Samal ajal ei ole liisingute maksumus otsene väljaminek kassast, kuigi puhaskasumist on ta maha arvestatud, ja peab niisiis kajastuma sissetulekuna analoogiliselt amortisatsiooniga. Juba makstud osa liisingute maksumusest kajastub väljaminekutes liisingute tasumise all. · Investeeringute all kajastub ka sissemaks arvutite eest. PLAANILISED BILANSID (Bilansid on koostatud 31. detsembri seisuga.) Summa (kr) Bilansikirje
raha väärtuse vähenemine. 15. Deflatsioon Deflatsioon on inflatsiooni vastand, st deflatsiooni puhul hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb. 16. Dividend Dividend on osanikele (aktsionäridele) jaotatav kasumiosa. Dividendi makstakse välja tavaliselt rahas, kuid selleks võib kasutada ka muud vara (nt teiste äriühingute emiteeritud väärtpabereid, oma toodangut jne). *Dividend on omanikutulu osanikele jaotavast puhaskasumist. Ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. 17. Defitsiit Olukord, kus nõudmine on pakkumisest suurem nimetatakse (kaupade) defitsiidiks. Nimetatakse ka ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Olukorda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. 18. Eelarve Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Eelarve täidab järgmisi eesmärke:
alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Osaniku õigus kasumile · Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 157 lg 2) ... Võib luua erisusi (ÄS § 139 lg 1 p 5) · Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. (ÄS § 157 lg 1) · OÜ ei saa maksta avansilisi dividende (AS saab ÄS 277 lg 3) · Ettepaneku teeb juhatus, otsustab osanike üldkoosolek · Osanikele ei tohi teha väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud
rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? § 17 1 20.Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? §18 Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. 21
Krediidireiting tõuseb pikemas perioodis tähtis Andres Laar 2008 2007 ETTEVÕTTE FINANTSEERIMINE Rahastamine omakapitali abil - Omakapital jaguneb sisemiseks (internal equity) ja väliseks (external equity) omakapitaliks. Sisemine rahavoog = puhaskasum kavandatud dividendid + kulum = säilitatud tulu + kulum Säilitatud tulu on see osa puhaskasumist, mida pole dividendidena välja makstud. Bilansis kajastatakse ridadel eelmiste perioodide jaotamata kasum ja kohustuslik reservkapital. Fondiemissioon aktisakapitali suurendamine ilma täiendavate sissemakseteta eelkõige jaotamata kasumi arvel. Võib toimuda uute aktsiate väljalaske või seniste aktsiate nominaalvääruse suurendamise teel. Kulum investeeringute finantseerimise oluline allikas. Andres Laar 2008
· diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) · dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E · eelarve ülejääk situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid · eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid · eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida
saamisest huvitatud siis oleks talle kasulik, kui antud kordaja väärtus oleks võimlikult suur. Kui investor aga dividendidest huvitatud pole, näiteks maksudest tingitud kaalutlustel, siis oleks talle sobivaim, kui antud kordaja väärtus oleks null, see tähendab, et dividende üldse välja ei makstaks. Dividendide väljamaksu kordaja = dividendid ühe aktsia kohta / puhaskasum ühe aktsia kohta Antud kordaja kajastab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa. See osa puhaskasumist, mis jääb välja maksmata investeeritakse uuesti ettevõtte tegevusse ja see peaks seeläbi ettevõtte väärtust tõstma ja aktsia hinda kergitama. Dividendimäär = dividendid aktsia kohta / aktsia turuhind Näitab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes. Iseloomustab investeerija jooksvat aastatulu. Antud näitaja viib investeeringu kasumlikkuse ühtsele rahalisele alusele ja annab investoritele võimaluse erinevate hindadega aktsiate dividendide omavaheliseks võrdlemiseks.
annaabi.ee 
