MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedu...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Psüühiline ja Toimub sotsiaalne sooline areng heaolu on korras 2x vahele START Mine numbrile 8 ! 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Kannatad Sõbrad Jäid mendile ...
1. Psühholoogia- on teadus, mis uurib psüühikat ja selle seaduspärasusi. 2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka soo...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noor...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng ...................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega la...
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
Anoreksia versus Buliimia Käesolevas uurimustöös räägin ma kahest vastandlikust söömishäiretest anoreksia (anorexia nervosa) ehk neurogeensest isutusest ja buliimiast (bulimia nervosa). Ehk teisisõnu vaimsetest puuetest enesenäljutamisest ja lõhkisöömisest. Anoreksia Anoreksia on psüühiline häire, mille all kannataja näljutab end tahtlikult, et mitte paksuks minna. Kõige sagedasem põhjus, miks inimesed satuvad anoreksia kätte on soov olla oma iidoli moodi. Näiteks Paris Hilton või muud kuulsused, kes teleekraanilt näevad välja supersaledad või siis ajakirja kaantel olevad supermodellid. Nad ei mõista, et ajakirjades olevad modellid on retuseeritud. See tähendab, et neid on töödeldud kõhnemateks ja saledamaks. Teine põhjus, miks inimene võib sattuda anoreksia küüsi on ümbruskonna rõhumine. Näiteks, kui keegi rõhub kui paks sa oled. See võib tekitada psüühilise trauma, mis omakorda viib enesenäljutamiseni...
Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mi...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Nartsissism................................................................................................................. 4 Nartsissismi liigid ......................................................................................................5 Narkissose müüt.........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................8 Viidatud allikad..........................................................................................................9 Sissejuhatus Isiksusehäire definitsiooni kohaselt alga...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2-6 KJ Milana Brattsik Irina Dudenkova Jekaterina Jepisina VANURIIGA Arengu psüholoogia Gruppitöö Õppejõud: Tatjana Vetstomova Kohtla - Järve 2008 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks ..............................................................................................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine......................................................
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
Agressiivne laps raamatu kokkuvõte Autor: Liisa Keltikangas-Järvinen Lende Saluvee EKL1-kõ Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste ...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
Kõnetegevus Tähendus ja mõte I SEMINAR Seminari eesmärk: täpsustada teadmisi ja ettekujutust kõnetegevusest kui ühest inimtegevuse liigist ning selle struktuurist Vaimsete toimingute omandamise etapid · Kujutluste loomine ülesandest · Toimingu sooritamine materiaalsel tasemel · Toimingu sooritamine pertseptiivsel tasandil (tegelikkuse terviklik esitamine= taju) · Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes · Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõne) · Toimingu automatiseerumine Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks ühikuks toiming. Õppides tuleb lapsel omandada järjest uusi toiminguid. Seetõttu on pedagoogil otstarbekas teada toimingu omandamise etappe. Mis on lähima arengu vald ja milleks õpetaja seda teadma peab? Abiga sooritatud ü...
Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 3 Jätkusuutliku arengu tagamine...............................................................................................................4 Ökoloogiline jalajälg.................................................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Jätkusu...
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
Pärilikkus ja individuaalsed erinevused Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile, lk 76-84. Individuaalsed erinevused · Inimesed erinevad pikkuse, vaimsete võimete, iseloomu, käitumisviiside poolest · Kas erinevused on pärilikud või tingitud välistest teguritest? · Francis Galtoni vaimsete võimete uuringud 1860ndatel Korrelatiivsed, mitte põhjuslikud seosed Psüühiliste omaduste mõõtmine ega geneetika polnud sel ajal veel arenenud Psüühiliste omaduste erinevusi võib vaadelda: · Alternatiivselt Osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved ehk normaalsed · Kvantitatiivselt Tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral Näiteks ühed on intelligentsemad või agressiivsemad kui teised On vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel Geneetilise uurimise meetodid Genealoogiline m...
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
Eutanaasia peab/ei pea olema seadusega lubatud Esiteks küsiks kohe kas keegi teab mis on eutanaasia? Stedmani meditsiinilises sõnaraamatus on öeldud, et eutanaasia on "vaikne, valutu surm" ning "ravimatut või valuderohket haigust põdeva isiku tahtlik surmamine kunstlike vahenditega" Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud kannatused ning piinad" Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasia mõistmiseks: I. Praeguse...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
Aksioloogia väärtusfilosoofia Eutanaasia kas õigus või kohustus surra Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike, kus on seadustatud aktiivne eutanaasi...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. L...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.....................................................................................
II. LUUD JA LIHASED 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kah...
Mõtlemine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mõtlemine on ... · laialt määratletuna kogu arukas käitumine · kitsamalt teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine Et taibata asjade ja nähtuste vahel valitsevaid seoseid, tuleb teadvuses kajastatud asjad teadmised mingil viisil korrastada või organiseerida · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemise elemendid: kujundid · Kujundid meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga · Mõtlemisel manipuleeritakse kujunditega (piltidega peas) kombineeritakse, moodustatakse uusi Näiteks kassi võib esitada pildina, mis sarnaneb reaalse kassiga http...
Kuule, mul pole powerpointi arvutis ja maisaa seda ettekannet teha pm . A ma kirjutan mingid värgid millest võib kasu olla. Areng · igal vanuseastmel on oma arenguseik · Kui see ei arene õigel ajal soodsalt, siis on tekkinud puuet hiljem väga raske parandada (pm et kui õpetad last valesti siis seda parandada pm ei saa ) · Kui lapsel ei kujune õigel ajal põhiturvalisust, siis takistavad ebakindlus ja pidev kaitse otsimine eneseusalduse ja püsiva minakuvandi kujunemist ning see omakorda häirib ülimina teket. · füüsilist valu talub laps tihtipeale paremini kui täiskasvanu · See, mis ühes vanuseastmes on möödaminev lahusolekukurbus, võib teises paisata lapse psüühilise arengu mõneks ajaks rööpast välja. ( nt kui laps läheb emast lahku ) · mida raskem psüühiline hälve, seda varasemas are...
Kooli nimi eriala ja kursus enda nimi Narkootikumid Referaat JUHENDAJA: asukoht aasta Sissejuhatus Võitlemisel uimastushulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, nüüdisaegse ja selge info levitamine. Sest ohtlik on just see, et narkootikume müüakse kontrollimatult käest kätte ning keegi ei tea täpselt, millist ainet ja millises annuses ta tegelikult saab. Sageli pakutakse vähemohtlike LSD ja kanepisaaduste nime all heroiini ja inimene võib muutuda vastu tahtmist sõltuvaks ning edaspidi seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna topp...
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavali...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
MICHAEL WINTERHOFF "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" Aastapikkuse vaatluse tulemuse kinnitavad, et enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teisisõnu on nende noorte psüühika väikelapse tasemel, nende füüsilie ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Seetõttu ei suudagi nad ümbritsevatega normaalseid suhteid arendada. Igasugune lähenemine neile näib ilmvõimatu. Nad terroriseerivad teisi enda umber ja on välistele suunamiskatsetele täiesti immuunsed. (12.lk) Lapse psüühikale võib saatuslikuks saada terve hulk mõjutusi. Nende kõigi koosmõjul muutuvadki lapsed, kes oma ebaküpse psüühika tõttu õiget käitumist valest eristada ei oska, nendeks türannideks ja koletisteks, kellega suheldes me üha sagedamini nõutust tunneme. (13.lk) Alles siis, kui täiskasvanud õpivad selle teadmiste valguses enda käitumist kriitiliselt analüüsima, on võimalik lastele jäll...
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuuri...
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel o...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud,...
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA SPORTLIKU VORMI AJASTAMINE Kristjan Port Sportliku vormi ajastamisel võib eristada kolme ajahorisonti. Kestuselt pikim on seotud asjaoluga, et iga indiviidi jaoks esineb elu jooksul konkreetne parima töövõime periood. Selle sünkroniseerimine sportlike ambitsioonidega nõuab pikaajalist planeerimist. Võistluste lähenedes asendub treeningtegevus võistlusteks ettevalmistumisega, mis ongi käesoleva peatüki teema. Ning lõpuks väärib eraldi tähelepanu võistlussooritusele vahetult, kuni umbes 24 tundi eelnev periood, mille jooksul optimeeritakse sportlase füsioloogiline ja psühholoogiline seisund vasta- maks võimalikult hästi konkreetsele olukorrale. Tavaliselt keskendutakse selle käigus psühholoogilisele etteval- mistusele (käsitletud peatüki lõpus) ja toitumisküsimustele (need leiavad käsi...
...Gümnaasium Eutanaasia Referaat Evald-Endel Juurikas 12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia. Passiivse korral laseb arst patsiendil surra, aktiivse puhul arst surmab patsiendi( näiteks mürgisüst). Neid on tihti raske eristada.Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hu...
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
annaabi.ee 
