Tervisespordi ja tervislike eluviiside olulisus noore elus (1)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR

Noorsootöö- ja täiendõppe osakond

Victoria Orav
NT-11

TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE

TÄHTSUS NOORE ELUS

Referaat
Juhendaja : M.Veigel
Tallinn 2010

Sisukord

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR 1
Noorsootöö- ja täiendõppe osakond 1
TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE 1
TÄHTSUS NOORE ELUS 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Tervisespordi vajalikkusest noore elus 4
Tervislikud eluviisid noore elus 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Sotsiaalsed muutused on olnud kiired, inimese arenemise ja kohanemise loodusik protsess on aga endiselt aeglane. Mugavad elutingimused nõrgestavad organismi loomulikke kaitsemehhanisme. Oskus väärtuslikult elada ei ole praegu ilmselt kooskõlas materiaalsete ja sotsiaalsete võimalustega. Selle üheks väljenduseks on vähene tervisespordiharrastus. Kõigi inimeste täisväärtuslik elu eeldab aga võimete mitmekülgset väljaarendamist ja nende võimalikult täielikku realiseerimist, sealhulgas ka heas kehalises vormis püsimist, tervist.
Töö eesmärk on põgusamalt tutvuda tervislike eluviiside ning tervisespordi vajalikkusesega noore elus. Töö ülesehitamiseks on kasutatud Juhan Ungeri, Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kergejõustiku õppetooli professori ning spordiarst ja professor Rein Jalaki koostatud materjale.

Tervisespordi vajalikkusest noore elus

Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest

• käimine on asendunud autosõiduga
  
• trepist ülesmineku asemel on lift
  
• puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte
  
• naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e –maili
  
• kodus nõusid ja pesu pesema ei pea, selleks on vastavad pesumasinad
  
• lapsed kõrvaltänavas asuvasse kooli jalgsi ei lähe, selleks on auto või takso.
  

Väheliikuv eluviis põhjustab organismis muutusi, mille iseloom sõltub organismi kohanemisest liikumisvaegusele . Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng. Täiskasvanuil lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse.
Jalak, E. (2007). „Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus“. Liikumine ja sport .
Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Spordi profülaktiline väärtus on organismi üldtugevdav. Tema eriline efektiivsus on ilmnenud aga südame-veresoonkonna haiguste, külmetushaiguste ja psüühikahäirete vältimisel. Märkimisväärselt kasvab spordi osa vaimse tervise, psüühilise tasakaalu säilitamisel. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tema mitmesugused vormid on jõukohased ja kättesaadavad kõigile.
Kehaliste võimete arendamine ja liigutusoskuste diapasooni laiendamine tuleb kasuks peaaegu igal töö- ja elualal. Ühtlasi aitavad nad täiustada ka kehakuju, mõjutades sellega oluliselt inimese mina-kujutlust, eneseväärikust. Hea kehaline areng seostub tavaliselt aktiivse eluhoiakuga: enesekindluse ja eneseusuga. Kehakujust ja kehalisest arengust sõltub mõneti ka inimese psüühiline tasakaal. Igaüks meist tahab midagi ära teha, midagi osata, midagi saavutada. Kordaminekud ja edu parandab enesetunnet, tõstab eneseusku. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad juba varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada.
Unger , J. 1988. Teadmisi sportimisest. Tallinn.
Tervisesport ja regulaarne liikumisharjumus on otstarbekaimad ja efektiivseimad viise arendada ning säilitada kehalist vormi, vaimset tasakaalu ja üldist jõudlust, rääkimata selle meelelahutuslikust ja emotsionaalsest efektist. Vähesest liikumisest ja ebatervislikest eluviisidest põhjustatud haiguste ravi maksab tänapäeval üha enam. Kehalise aktiivsuse suurendamine eeldab aga igaühe mõtteviisi muutust ja teadlikkust sellest, millised on liikumisharrastusega tegelemise võimalused. Ülalöeldut arvestades on lähiaastail vaja tuntavat pööret tervisespordi ja liikumisharrastuse edendamises. Sellest põhimõttest lähtudes alustas Kultuuriministeerium “Liikumisharrastuse strateegilise arengukava 2006–2010” väljatöötamist, mille eesmärk on kaasa aidata tervistava liikumise laiendamisele ja kõigile jõukohaste sportimisvormide kiiremale levikule elanikkonna seas. Arvulises väljenduses tähendab see regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu suurendamist 2010. aastaks 45%ni elanikkonnast (st kasvatada aastail 2006–2010 tegelejate arvu 20% võrra)
„Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010“
Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse ning lihaseid ja luid , ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset, alandab  vähki haigestumise riski

Tervislikud eluviisid noore elus

Mis on üldse „tervislik eluviis“ ? Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid.
Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust.
Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima.
http://www.doctus.ee/era/tervislikud_eluviisid.ht m 
http://www.toitumine.ee/index.php?id=10575
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid , mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. 
Püramiidi alus on liikumine. Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda  iga päev vähemalt 30 minutit. 
Tuleb tarbida piisavas koguses vedelikku. Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus seega 2,4 liitrit. Põhikogus veest saadakse toiduga. Enim vett saadakse puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest, karastusjookidest. Jookide kaudu võiks saada ligikaudu 1 liitri vett päevas. Vesi ei anna organismile toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainetesisaldust. Vee liigne joomine, mida soovitavad nn terviseeksperdid ilu ja vitaalsuse nimel, ei ole leidnud teaduslikku kinnitust. Rohke ja kestev ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neerusid. Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismist väljutatud soolade varud.

Kokkuvõte

Tervisesport ning tervislikud eluviisid peaksid olema noore elus väga tähtsal kohal, kuna meie suhtumisest sõltub meie tervis. On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele . Tervislik eluviis ei ole üksi ainult trenni tegemine või toidupüramiidi järgi toitumine – need faktorid peavad olema regulaarsed ning omavahel tihedalt seotud.

Kasutatud allikad

„Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus“ Rein Jalak

„Teadmisi sportimisest“,1988, J.Unger

„Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010“

Interneti allikad
9