Lapsepõlvekogemuste mõju isiksuse kujunemisele (0)

Q: Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Lapsepõlvekogemuste mõju isiksuse kujunemisele

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad?

Kuule , mul pole powerpointi arvutis ja maisaa seda ettekannet teha pm . A ma kirjutan mingid värgid millest võib kasu olla.

Areng

igal vanuseastmel on oma arenguseik
Kui see ei arene õigel ajal soodsalt, siis on tekkinud puuet hiljem väga raske parandada (pm et kui õpetad last valesti siis seda parandada pm ei saa )
Kui lapsel ei kujune õigel ajal põhiturvalisust, siis takistavad ebakindlus ja pidev kaitse otsimine eneseusalduse ja püsiva minakuvandi kujunemist ning see omakorda häirib ülimina teket.
füüsilist valu talub laps tihtipeale paremini kui täiskasvanu
See, mis ühes vanuseastmes on möödaminev lahusolekukurbus, võib teises paisata lapse psüühilise arengu mõneks ajaks rööpast välja. ( nt kui laps läheb emast lahku )
mida raskem psüühiline hälve, seda varasemas arengujärgus on see kujunenud.

Inimsuhete tähtsus

tähtis on luua lapsele põhiturvalisus ja kindlustunne, et tema eest kantakse hoolt.
Kui laps peab ema heaks ja turvaliseks, siis on hea eneseväärikustunde alus olemas. Kui varajane ema-lapsesuhe sisaldab esmajoones negatiivseid kogemusi, kahjustab see eneseväärikustunde kujunemist.
Isa ja ema on siiski kohe algusest peale lapsele kaks eri inimest ning ta sõlmib nendega omaette suhted. Nad ei sula lapse silmis üheks hoidjaks. Juba varakult seostab ta nendega erisuguseid ootusi. Kogemused näitavad, et isegi siis, kui isa ja ema hoiavad algusest peale last ühepalju, on tal kalduvus tugevamini kiinduda oma esimesse hoidjasse. Isalt ja emalt võib ta oodata erinevaid teeneid. Isa kõlbab küll päevaseks hoidjaks, kuid teatavas vanuses tohib üksnes ema teda magama viia.
Suhted isaga on lapse arenguks algusest peale hädavajalikud, ent need on teistsugused kui suhted emaga.
kui laps kiindub isasse varakult, kergendab see lapse iseseisvumist ja emast eraldumist
eneseväärikustunde arengu järgus tuleb see lapsele kasuks, et ta pole üleliia sõltuv ühest inimesest.
Lapsel tekkib inimestesse mitte usaldustunne siis , kui vanemad ei ole piisavalt aega lapsega koos. Laps mõtleb , et kui vanem on niivähe temaga koos, pole mõtet temasse pettumuse vältimiseks kiinduma hakata.

Emast lahkumine

Kui lahkumine tuleb nii äkki, et lapsel pole aega seda käsitada nende vahendite abil, mida tema psüühika sel arenguastmel võimaldab, siis on väidetavasti tagajärjeks nn. eneseväärikustunde krahh. Selle all mõeldakse pikaajalisi enesehinnangu- ja eneseväärikusprobleeme, mida inimene peab lahendama elu lõpuni. (l)
Piirangu puhul peab lapsel alati olema võimalus teha psüühilisi kompromisse, nii et ta õpiks kohanema eneseväärikustunnet ohustamata. ( tuleb õpetada mis on hea, mis halb)
7-12-aastased kujundavad arusaama iseendast, maailmast, kiiduväärsest ja laiduväärsest käitumisest, heast ja halvast . Sellel arengutasandil vajavad nad vanemate abi ja juhatust. Nad tunduvad olevat nn. kerged lapsed ja võivad seepärast jäädagi kasvama ilma vanemate küllaldase hoolduseta.
See, kuidas vanemad suhtuvad lapse pettumus-, viha- ja jonnipursetesse, annab tema käitumisele vormi
Tütred saavad enam valmidusi ning neid suunatakse ja õpetatakse rohkem kui poegi. Pojad seevastu jäetakse saatuse hoolde. Neid ei õpetata ega suunata, küll aga nõutakse, et nad oleksid julged ja saaksid hakkama. Vahendid tuleb neil endil valida.
Pelgalt piirangute varal ei õpi laps mõistma, miks üks või teine asi on valesti.
Lapse oma moraalihinnangute kujunemiseks on võimalused kõige paremad siis, kui teda hea käitumise eest kiidetakse ning alati seletatakse põhjused, kui oodatakse , et ta oma käitumist milleski muudaks; alati kontrollitakse, kas ta on seletusest aru saanud. Käitumise tagajärgede mõistmine suunab lapse seesmise kontrolli kujunemist.

Vägivald

Vägivald õpetab lastele, et:

need, kes armastavad, ka peksavad,

teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav,

vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi,

lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist.

Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma , olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid , kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi.

Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad ?
NÄIDE
Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka ema peale, et too laseb seda endaga toimuda ega kaitse ennast. Viimastel aastatel on Kalev hakanud olukorda sekkuma, olles tõotanud, et viib asja nii kaugele, et isa ei löö ema enam kunagi.

Vägivalda pealt näinud lapsed:

hakkavad 50% suurema tõenäosusega tarvitama alkoholi ja narkootikume,

sooritavad 74% suurema tõenäosusega mõne isikuvastase kuriteo,

üritavad kuus korda sagedamini teha enesetappu ,

kui nad on vanemad kui kuueaastased, võivad nad idealiseerida lööjat ning kaotavad respekti löömise ohvri suhtes,

võivad teismeliseeas kodust ära joosta ja elada haige hinge välja valimatutes seksuaalsuhetes.

NÄIDE

Joosep on 15-aastane. Ta vihkab oma isa ja on endale sõna andnud, et ta ei käitu kunagi ühegi naisega nii, nagu tema isa käitub emaga. Hiljuti hakkas ta ühe oma klassi tüdrukuga kohtamas käima. Poiss märkas, et ta muutub aina armukadedamaks, ta ei talu, kui tema sõbratar veedab aega oma teiste sõpradega. Eelmisel nädalal lõi ta tüdrukut.

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 34 allalaadimist

Lapsepõlvekogemuste mõju isiksuse kujunemisele #1

Lapsepõlvekogemuste mõju isiksuse kujunemisele #2

Lapsepõlvekogemuste mõju isiksuse kujunemisele #3

Lapsepõlvekogemuste mõju isiksuse kujunemisele #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maretkm Õppematerjali autor

Konspekt

inimsuhted laps vägivald noor emast lahkumine psühholoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Agressiivne laps

agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste kasvatusprobleemide lahendamiseks, kindlust ja eneseusaldust. Sotsiaalse suhtlemise oskus, moraal, vastutustunne, eetilised ja esteetilised ideaalid ei ole inimese genotüübis, vaid kujunevad teiste inimestega suheldes vastastikuse mõju tulemusena. Inimene kasvab iseendaks teiste toel. Seepärast vastutavad lapse sotsiaalse arengu eest need, kes temaga koos elavad: vanemad, õpetajad, kutselised kasvatajad. Raamatus räägitakse lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, esmajoones aga sellest, kuidas vanemad, kasvatajad ning teised lähikondlased saavad tema arengut suunata. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgede poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see

Lapse areng

doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

Mure Need mõjutavad last sünnieelsel perioodil, ka esimestel kuudel. Stress toob kaasa rahutu lapse, nutab rohkem, magab halvemini. See võib hakata mõjutada nende edaspidist sotsiaalset arengut. Suhtlemisvõimalus lapsega sünnieelses perioodis. Laps mäletab pärast sündi neid hääli, mida ta kuulis enne sündi ( ema südame löögid, ema ja isa häält). Ka sünnijärgselt peab kohe suhtlema hakkama. Kui isa saab esimestel tundidel lapse sülle, on hiljem vähem kohmakamad. Niipea, kui laps sünnib, tuleb panna pesemata veel ema kõhu peale ja laps hakkab roomama rinna poole. 4. Teratogeenide olemasolu (kemikaalid, ravimid, droogid, olmemürgid, taimekaitsemürgid, suurtes toosides vitamiinid C, D, A, alkohol, nikotiin, narkootikumid, kiiritus, kosmeetika ). 5. Sünnieelse suhtumise probleem. Teooriad: Grof. S. teooriad : sünnitusprotsessi tagajärjed jätavad inimese psüühikas-se traumaatilised jäljed. Raseda emotsioone on võimalik korrigeerida ja arendada

Arengupsühholoogia

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

..................................................................................... 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.......................................

Perepsühholoogia

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54

Avalikud suhted

doc

MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA?

lapsed on väga närvilised. See tuleb just vähesest magamisest. Uni annab energiat ja jõudu, aga paraku veedetakse enamus aega virtuaalmaailmas, kuhu ennast süüdimatult ka unustatakse. Siinkohal tuleb ära mainida ka arvutimängud, mis muutuvad aina reaalsemateks. Vanemad arvavad, et lapsed on küpsed mõistmaks õige ja valet, kuid sageli on see vanemate poolt ülehinnatud. Kuhu on kadunud need vanad head harrastused- taidlus, näitering, korvpall? Ei ole oluline, et laps tingimata käiks korvpallis, oluline on, et see tekis spontaansest huvist. Tähtis on just see koostegemisevajadus, mitte vanemate survestamine realiseerida nende endi tegemata jäänud unistusi. Lapsed sünnivad mehe ja naise liidust. Laps peab arvetsama sellega, et ta on väiksem-ta on laps. Temaga ei jagata vanemate intiimsuhet, sest laps ei suuda kuidagi aru saada vanemate nö saladusest. Lapse jaoks on oluline, et pere koosneks nii emast kui ka isast. Uurignud on

Pedagoogika

docx

Agressiivne laps ja käitumine

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad

Arenguõpetus

doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

lapse vahel. Teine asi mis võib juhtuda, on see, et isa kaotab igasuguse huvi laste kasvatmise vastu. Mis puutub turvatundesse, on lapsel palju turvalisem lapsepõlv, kui teda kasvatavad nii ema kui isa. Kasvatmise all mõtlen seda, et lapse arendamisest ja temaga tegelemisest võtavad osa mõlemad, mitte seda, et ema ja isa elavad vaid koos. Ei ole hea, kui inimesed, kes lapsega tegelevad väga sageli vahetuvad. Mitmete erinevate hooldajatega laps kasvab ebakindlaks ja ümbritsevat keskkonda umbusaldavaks. Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama (Tuuling 2007). Mees on füüsiline soomääratlus. Isa on auaste, suure tähega sõna. See nimi omistatakse ja

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

524

doc

Arengupsühholoogia

..157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng.......................................................................................................161 Lapse joonistused...............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid