Jätkusuutlik areng (2)

----------------------------------
Jätkusuutlik areng
Referaat
Koostaja : ---------
--------------
Sisukord
Sissejuhatus 3
Jätkusuutliku arengu tagamine 4
Ökoloogiline jalajälg 5
Kokkuvõte 9

Sissejuhatus

Jätkusuutliku arengu all peetakse silmas arengut, mis võimaldab meie rassil siin planeedil ka aastate pärast elada. Olulisel kohal on ressursside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee säilitamine, inimeste tervise parandamine, võrdsuse saavutamine eri rahvuste ja sugude vahel, positiivse iibe saavutamine vananeva rahvastikuga ühiskondades ja nii edasi.
Väljend jätkusuutlik areng sõnastati tõenäoliselt esimest korda ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes “Meie ühine tulevik”. Antud väljend peaks tähendama konseptsiooni arengust, mis peaks tagama praeguste põlvkondade vajaduste rahuldamise, ilma et see ka kahjustaks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi.
Jätkusuutliku arengut võib teiste sõnadega nimetada „Säästlik ja tuleviku vaatav, ning tulevaste põlvkondadega arvestav areng“. Eesmärgiks on tagada elu säilimine meie planeedil võimalikult kvaliteetselt ja võimalikult pikaks ajaks. Tuleb vältida enesehävituslikku tegevust, millega kahjuks hetke ühiskond kipub tegelema.
Jätkusuutlik ehk Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist.
Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust.

Jätkusuutliku arengu tagamine

Tänapäeval ei vaidle keegi vastu, et säästlik ehk roheline mõtlemine on just see, mis aitab meil kui rassil püsima jääda. Samas on säästmine paljude jaoks võõras tegevus. Siinkohal ongi esmatähtis asjaga tegeleda riikide - kui mitte lausa maailma – tasemel. On vaja luua strateegiad ja plaanid, kuidas viia ellu reformid , seadused ja karmimate keskkonnatingimuste täitmine. Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarbimine ja tootmine, mida saaksid muuta nii inimesed ise kui ettevõtted. Viimase 20 aasta jooksul on moodne maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimaluste ja et meie eluviis on muutunud planeedile koormavaks. Inimtegevus avaldab loodusressurssidele ja keskkonnasüsteemile, nt veele, maapinnale ja õhule, aina suuremat survet , kuid see ei saa nii igavesti jätkuda, eriti arvestades, et maailma elanikkond kasvab pidevalt. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest.
Üks asi on säästmine, kuid teine asi on inimkonna enda säilimine. Väga oluline on pidurdada inimkonna vananemist arenenud riikides, meditsiini kättesaadavust vähemarenenud riikides, laastavate haiguste, nagu HIV, ravima õppimine. Võime küll päästa joogivee, kuid kellele me seda päästame, kui inimkond maalt peaks kaduma?
Selleks, et inimkonna jätkusuutlik areng oleks võimalik, tuleb kümnekordselt vähendada olemasoleva tehnoloogia mõju keskkonnale. Teisisõnu on kasvava inimkonna suurenemisel võimalik jätkata ainult sellist tootmise-tarbimise süsteemi, mis tarbib 90% vähem loodusressursse kui arenenud tööstusriigid. Tänase heaolumudeli ja hüviste tootmise vahele võib tõmmata võrdusmärgi. Paraku tarbib 20% maailma rahvastikust (arenenud tööstusriigid) 80% maailma loodusressurssidest. Kui kõik tarbiksid sama palju kui meie, siis oleks ökokatastroof möödapääsmatu.

Ökoloogiline jalajälg

Inimeste energiatarbimise hindamiseks on loodud mõiste „Ökoloogiline jalajälg“. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakeral olemasoleva keskkonnaruumi piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.
Paraku kipub nii olema, et mida arenenum riik, seda suurem on inimeste tarbimisarjumus ja seda suurem tuleb ka inimeste ökoloogiline jalajälg. Nii võibki juhtuda, et näitkeks USA elanik tarbib nii suurel määral, et kui kogu maailma inimesed tarbiks sama moodi, vajame me püsimajäämiseks kolm korda rohkem maad ja ressursse kui meie planeet seda võimaldab.
Kahjuks on ka Eesti ökoloogilise jalajälje edetabelites kõrgel kohal. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF)   raporti „Elav planeet 2008“ kohaselt üheksanda koha vääriline. Rõõmustada ei ole siin midagi. Meist priiskavamad on vaid Araabia Ühendemiraatid, USA, Kuveit ,  Taani, Austraalia , Uus- Meremaa , Kanada ja Norra. Eesti naabritest on Soome 16., Rootsi 18., Venemaa 36., Läti 42. ja Leedu 48. kohal.
Autorina arvutasin näitlikustamiseks ka oma ökoloogilise jalajälje:
Nagu juuresolevalt pildilt näha, olen ma normaalselt tarbiv elanik ja eriliselt häbenema ei pea.
Jätkusuutlik areng Eestis
Maailma jätkusuutlikuse tagamiseks on loodud programm „Agenda 21“. Programmi algatajaks on ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on antud programmiga liitunud.
Programm määrab ära Eesti tuleviku sammud. Välja on toodud kolm suuremat alapunkti: Inimene ja keskkond, Majandus ning Regionaalpoliitika .
Eestis on üks suuremaid murekohti inimkonna vananemine ja negatiivne iive. Eestlaste demograafiline areng käesoleval sajandil on murettekitav. See areng on allunud nagu teistelgi rahvastel kindlatele seaduspärasustele, mille kohaselt aja jooksul sündimus, suremus , abiellumus, lahutumus ja teised protsessid muutuvad. Demograafiline käitumine peegeldab ühiskonnas toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi muutusi, mis Eestis on kulgenud läbi sõdade, massiliste küüditamiste, okupatsioonide ja nende järelmite. Tulenevalt meie geopoliitilisest asendist ja traagilisest ajaloolisest kogemusest ei tohi väheneda väikerahva ohutunne oma tuleviku pärast, mida süvendab teadmine seitsme soome-ugri rahvusrühma kuulunud etnose kadumisest sotsialismiajastul NSV Liidus. Üldteada on meie lõunanaabrite liivlaste hääbumine.
Oluline on ka rahva tervise parandamine ja ühiskonna pahede vähendamine. Eestis on tõsised probleemid alkoholismi, suitsetamise ja narkomaaniaga. Saades sellest probleemist üle, on Eestil märksa suuremad võimalused maailmakaardile püsima jääda. Lisaks on oluline tagada inimeste psüühiline heaolu, et kaoks stress, enesetapud , koduvägivald. See tee on pikk, kuid mitte ebareaalne.
Teine väga oluline teema Eesti arnegus on energeetika. Hetkel kasutame me elektrienergia saamiseks ühte kõige reostavamat meetodit – põlevkivi põletamisest saadavat energiat. See meetod kurnab Eesti loodust igal sammul. Alates kaevandamisest kuni põletamisel tekkiva tuha ja heitgaasideni.
Kaevandamisega kaasnevad suured kahjud loodusele . Li­saks põhja­vee väl­ja­pum­pa­mi­se­le ja suur­te maa-ala­de kui­ve­ne­mi­se­le toob põlev­ki­vi kae­van­da­mi­ne en­da­ga kaa­sa suu­red tu­ham­äed ja kesk­kon­na­reos­tu­se. Lisaks kaasneb tohutu veekulu .
Põletamisel on kahjud veelgi suuremad. Põlevkivi põletamisel eraldub vääveldioksiidi, lämmastikuühendeid ja muid saasteid mis eralduvad suitsugaasina,  järele jääb aga suur kogus tuhka  (Tänane saastetase ca 75 000 SO2 aastas).  Põlevkivi järjepidev põletamine ja õhku paisatav saaste hulk tekitas ka 2003a.  ida-viru kohale meeletu osooniaugu.  Kui normaalse osoonikihi paksuseks hinnatakse 300-400 ühikut, siis meie kohal oli  osoonikiht vaid 200 ühikut,  milles  ei ole midagi imestada ja vaevalt selline juhtum viimaseks jääb. Statistikaameti järgi on eesti vääveldioksiidi, kasvuhoonegaaside üks suuremaid saastajad euroopas. 
Eesti plaanib elektri tootmisel üle minna tuumaenergiale, mis on oluliselt vähem loodust reostav. Samas on tegemist alles mõttega. Alternatiive on veelgi: tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtmine, päikeseenergia kasutamine, biokütuste kasutamine, prügipõletustehaste loomine (mis on juba käega katsutav – Väo ja Iru prügipõletusjaamad on varsti ehitamisse minemas).
Eestis on oluline propageerida looduslähedast mõtlemist ja looduse hoidmist. Ainult nii saame säilitada unikaalse keskkonna, mis meid ümbritseb. Kahjuks on näiteks Läänemeri halb näide meie ja meie naabrite loodusega mittearvestamisest. Läänemeri kuulub maailma kõige saastatumate merede hulka, mille põhja on peidetud sõjategevuse jäägid ja tööstusjäätmed, lisaks on põhjakihtidesse akumuleerunud jõgede poolt merre kantud reostus . Merepõhi on nagu prügila, mida uurides geoloogid avastavad üha uusi reostusobjekte.
Sellised tagajärjed on Eesti rahvale ja riigile loodetavasti õppetunniks ning Eesti jätkusuutliku strateegia abil saame tehtut korvata.

Kokkuvõte

Inimkonna jätkusuutlikuse määrab inimeste teadlikkus ja teotahe . Kui rahvas võtab ennast käsile ja lõpetab asjatu tarbimise ja energia kulutamise, on inimkonnal ka tulevikus koht kus elada. Samas on palju riike, kes pole veel majanduslikest plaanidest kaugemale jõudnud ning kelle jaoks „Jätkusuutlik areng“ või „Säästlik mõtteviis“ on kauged ja võõrad väljendid. Arenenud ühiskondade ülesanne on neid riike korrale kutsuda ja neile selgeks teha, et meil on vaid üks planeet Maa ja kui me selle oma tegevusega hävitame, ei ole majanduslikust tulust enam mingit kasu, sest pole enam kedagi, kes tarbiks.
Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma . See ei ole soovmõtlemine, vaid reaalne fakt.
Kasutatud materjalid

• Agenda 21 - www.seit.ee/agenda21/
  
• Bioneer - www.bioneer.ee
  
• Eerik Puura „Elavhõbedast Läänemeres“ - erikpuura.wordpress.com/2009/04/18/elavhobedast-laanemeres/
  
• Eesti Päevaleht - www.epl.ee/arvamus/474592
  
• Ene Ergma artikkel Postimehes - www.epl.ee/artikkel/459927
  
• Euroopa Komisjon - ec.europa.eu/environment/eussd/
  
• Keskkonnaministeerium - www.envir.ee/2853
  
• Noorteportaal NIP - www.nip.ee/page/212/12
  
• Riigikantselei koduleht - www.riigikantselei.ee/?id=72868
  
• Säästva Eesti instituut - www.seit.ee/index.php?m=1&l=1&ava=1
  
• Trollipark.com - www.trollipark.com/?p=570
  
• Wikipedia
  
• Ökoloogilise jalajälje kalkulaator - www.ut.ee/ mobility /jalajalg/
  

10