MURDEIGA (0)

MURDEIGA
Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel.
10-12 a - üleminek murdeikka
12-14 a - varane murdeiga
15-16 a - keskmine murdeiga
17-18(20) a - hiline murdeiga
Arenguülesanded 12-18 ea:

• Füüsiline kasv
  
• Formaalne mõtlemine
  
• Identiteedi kujunemine
  
• Emotsionaalne kasv
  
• Osalemine eakaaslaste gruppides
  
• Suhted vastassooga
  

Füüsiline areng
Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused.
Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanutel.
Füsioloogilise küpsemisega kaasneb psühholoogiline mõju:

• Füüsilise kasvu kiirus
  
• Täiusliku keha soov
  
• Söögiisu muutused
  
• Disproportsioonid kehaosades
  
• Koordinatsioonivõime langus
  

Poiste ja tüdrukute arengukiirus on erinev - tüdrukud on arengus ees (füüsiline ja intellektuaalne areng), võrdsustub u 18 ea-ks. Arengu kiirus võib tekitada sekundaarseid probleeme:

• kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu , rasedus
  
• hiljem arenevad poisid - ebakindlus , alaväärsustunne
  

Kognitiivne areng
Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a). Kujuneb  abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive , hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel.
Murdeeas võrreldakse end teistega : varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm.
Psühhosotsiaalne areng
Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a). Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet ). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Ka rahvusidentiteedi kujunemine. Murdeealine vajab endiselt ka suhteid vanematega, piire , reegleid (kuigi protestib nende vastu) - tagab turvatunde. Sageli võib olla konflikte täiskasvanutega, ka eakaaslastega.
Väga olulised on suhted eakaaslastega (nooremas murdeeas samasoolised, hiljem vastassoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.
Identiteedi kujunemine:

• Kellena end tulevikus ette kujutatakse
  
• Mida tahetakse saavutada
  
• Elukutse valik ( murdeea lõpul)
  
• Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt
  
• Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus
  

Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks.
Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel.
Emotsioonid murdeeas:

• Emotsioonide intensiivsus tõuseb, juhitavus väheneb
  
• Järsud fluktuatsioonid (meeleolude kiire vaheldumine ). Nt armastus-vihkamine, optimism -pessimism
  
• Emotsionaalse autonoomia tõus ( iseseisvus tunnetes)
  
• Teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine - häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm
  
• Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad , millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine
  
• Suur haavatavus ja tundlikkus
  

Sõprussuhted murdeeas

• Eelmurdeeas ebapüsivad
  
• Varases murdeeas püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega peredest. Suur osa ajast veedetakse eakaaslastega. Oluline tähtsus sotsiaalse identsuse kujunemisel
  
• Keskmine murdeiga - mõlemasoolised kambad
  
• Hiline murdeiga - tekivad paarid
  

Kodu kui lapse arengukeskkond. Noorele soodne keskkond:

• Elada koos mõlema vanemaga (olulised ka suhted!)
  
• Suhelda vanavanematega
  
• Elada kogu lapsepõlve jooksul ühes kohas
  
• Õdede- vendade olemasolu
  
• Piisav ruum (al 10 ea oma tuba)
  
• Kodu asukoht, mis võimaldaks kokkupuuteid vanemate töö, eakaaslaste, linnakultuuri, loodusega
  
• Sarnane elatustase võrreldes sõprade/klassikaaslastega
  

Kokkuvõte: Murdeiga võib olla paras proovikivi. Samas on see imeline võimalus kasvada – mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mõistuse ja tundemaailma poolest.Sellest saab valutamalt läbielada kui perekond toetab teda ja annab talle piisavalt vabadust inimestega suhelda ja enda asjadega tegeleda.