Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HAAVA ja haavandi hindamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
HAAVA ja  haavandi  
hindamine.
T T K
J e l e n a   S h e f e r
2 0 1 3
Haava hindamise komponendid.
Haavaga  patsiendi  hindamine  algab  anamneesi  kogumise  ja  haiguskulu 
tundmaõppimisega. Täielik haava hindamine kätkeb endas nii patsiendi seisundi kui 
ka  haava  hindamist.  Saadud  andmete  analüüsimisel  võib  välja  tuua   faktorid ,  mis 
mõjutavad haiguskulgu ja haava paranemist. 
Klassifitseerides  haava   paranemise   mõjutegureid  võime  sageli  jõuda  järeldusele,  et  haava  paranemist 
takistavaid faktoreid on märksa rohkem kui paranemist soodustavaid faktoreid. 
Nii mõjutavad haava paranemist 
haava/haavandi põhjus 
asukoht
haava paranemisperiood
 kliinilised sümptoomid
ravivõimalused 
 vastavate ressursside olemasulu  ja
 missugused on ravijate teadmised ja oskused.
Patsiendi  ja  haava  hindamisel  on  oluline  pöörata  tähelepanu  järgmistele 
andmetele.
Haige  vanus.  Reeglina  paranevad  nooremate  patsientide  haavad  kiiremini  kui 
eakatel  haigetel,  sest  nende  ainevahetusprotsessid  ja  kudede  uuenemine  toimub 
kiiremini.
Toitumuslik  seisund.  Haava  paranemiseks  vajab  organism  vitamiine  ja 
täisväärtuslikku  valku.  Rakkude  normaalseks  kasvuks  on  vajalikud  A,  D,  C  ja  K 
vitamiin ,  samuti   tiamiin ,  riboflaviin  ja  pantoteenhape.  Selgitatakse  välja  haige 
toitumuslik staatus ning jälgitakse, et patsiendil ei esine alatoitlust. 
Organismi  vee-  ja  elektrolüütide  tasakaal  mõjutab  samuti  haava  paranemist. 
Ebasoodus haava paranemise seisukohalt on vedeliku liig organismis (  tursed ) ja 
ka vedeliku vaegus (eksikoos).
Tarvitatavad 
ravimid  
Näiteks: 
haava 
paranemist 
aeglustavad 
immuunosupresandid,  glükokortikoidid,   antikoagulandid ,  tsütostaatikumid, 
vererõhutavimid ja veresooni ahendavad preparaadid
Kaasuvad  haigused  (haava  paranemist  aeglustavad  südame  veresoonkonna  ja 
perifeerse  vereringe  haigused,   lokaalne   kudede   isheemia ,   ateroskleroos
südamepuudulikkus,  hüpovoleemia,  hemofiilia,   aneemia ,  organismi  toitumishäiretega 
seotud  haigused,  hingamiselundite  haigused,  aneemia,  diabeet,   neerupuudulikkus
sepsis , dehüdratsioon, kiiritus ja  keemiaravi  saavad pahaloomuliste kasvajatega haiged, 
suurte  traumadega,  põletustega,   palavikuga   ja  põletikuga  haiged.  Haava  paranemist 
pärsib ka perifeerse vereringe puudulikkus ja veresoonte  ahenemine
Organismi  immuunsüsteemi  seisund.  Häired  immuunsüsteemis  nõrgestavad 
organismi  vastureaktsioone  haigustekitajatele  ja  haava  paranemine  on 
komplitseeritud . Sellisteks seisunditeks organismis võivad olla sepsis, alatoitumus, 
patsiendi kõrge iga, AIDS, tsütostaatiline ja kortikosteroidravi.
Laboratoorsed  näitajad (albumiin, prealbumiin, täisveri,  verepilt )
Organismi  hapnikusaturatsioon.  Hüpoksia  seisund  halvendab  kudede 
paranemist ja suurendab infektsiooniriski.
Patsiendi  neuropsüühiline  seisund.  Oluline  on  anda  haigele  adekvaatset 
informatsiooni  tema  haava/haavandi  seisundi  kohta.   Haav   on  alati  organismile 
stressreaktsioon mõjutades haige enesehinnangut ja elustiili. Haavavalu soodustab 
kudede hüpoksia teket.
Haava/  haavandi  põhjuse  väljaselgitamine  ( trauma ,  operatsioonihaav, 
diabeetiline  haavand  või lamatishaavand)
Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud  haavaravi  haava 
hindamise hetkeks
Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, 
nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi 
iseloom, nahk haava ümber)
Koe  nekroos  e. eluvõimetu kude  haavas  takistab haava paranemist. See võib toimuda 
kahe  mehhanismiga.  Nekrootiline  kude  haavas  kujutab  endast  alati  infektsiooniriski 
ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. 
Bakteriaalne   infektsioon  haavas  on  kõige   sagedasem   haava  paranemist  takistav 
faktor.  Kõiki  traumaatilisi  ja  lahtiseid   haavu   käsitletakse  kui  saastunud  haavu. 
Sagedamini  põhjustavad  haavainfektsiooni  Saphylococcus   aureus ,  Saphylococcus 
epidermidis,  Saphylococcus   albus ,  Escherichia  coli,  Pseudomonas  aeruginosa, 
Klebsiella,  Proteus mirabilis,  Clostridium , Bacteroides, Streptococcus faecalis.
 
Seroom  (koevedeliku  kogunemine  haava)  ja   hematoom   (vere  kogunemine  haava) 
loovad  samuti  soodsad  tingimused  infektsiooni  arenguks,  seetõttud  tuleb  haav 
steriilstes tingimustes avada. 
Haava  paranemist  takistavad  võõrkehad  haavas,  milleks  võivad  traumaatilistes 
haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad ( muld , klaasikilllud jne.) 
ning operatsioonihaavades on võõrkehadeks ka haava jäetud õmblusmaterjal.
Haava paranemist takistab ka haava mittetäielik sulgus  või sulgus rõhu all. Kui 
operatsioonihaava ei suleta täielikult ja paranevad  koed  ei ole  kontaktis  siis haava 
paranemine on aeglustunud. 
Ebaõige  haava  töötlus  kui  kasutatakse  tsütotoksilisi  aineid  haava 
puhastamiseks .Sideme vahetamine peab alati olema näidustatud.
Keskkonnafaktoreid hinnatakse lamatistega ja lamatistest ohustatud 
patsientidel.Tehakse kindlaks koormuse ja rõhu jaotus kudelele, hõõrdumine ja 
nihkepinge kudedele. 
Haava paranemist soodustavad  ühtlane temperatuur haavas, haava küllaldane 
niiskus ja happeline keskkond haavas.
Psühhosotsiaalsed faktorid haavaga patsiendi hindamisel.
Psühhosotsiaalne  hindamine  on  oluline  selleks,  et  selgitada  välja  patsiendi  ja  hooldaja   motivatsioon  
ravireziimiga toimetulekuks. Hinnatakse patsiendi :
Vaimset  seisundit , võimet õppida, õppimisstiilile ja õppimisbarjääre
Depressiooni  esinemist
Sotsiaalse toetuse olemasolu. 
Alkoholi tarvitamist või ravimsõltuvus. 
Väärtushinnanguid ja elustiili. 
Seksuaalelu
Stressoreid
Haava hindamise sagedus.
Kõiki  patsiente  hinnatakse  pöördumisel.  Kui  haige  on  ägeda  haigestumisega  või 
traumaga   kirurgia   osakonnas  või  intensiivravis  hinnatakse   patsienti   igal 
ümberpaigutamisel
, et ennetada nahakahjustuste ja  lamatiste  teket. Haava hindamist 
teostatakse  iga  päev  või  kuni  iga  kolme  päeva  tagant,  sõltuvalt  haava  põhjustest  ja 
patsiendi seisundist. Näiteks täieliku haava hindamise võib teha harvemini patsiendil, 
kellel  on  juba  aasta   neljanda   astme  lamatishaavand  ristluu  piirkonnas  ja  tihedamini 
hinnata 
patsiente, 
kellel 
on 
avatud 
operatsioonihaav.
q
Pikaajalisel ravil (hooldushaiglas) olevaid haigeid hinnatakse iga nädal, jälgides 
iga muutust patsiendi seisundis.
q
Kodusel 
ravil 
patsienti 
hinnatakse 
tavaliselt 
kord 
nädalas. 
Perearstikeskuses  või  koduõenduse  patsientidel  tehakse  põhjalikud  hindamised 
igal visiidil. 
Esimene samm haava hindamisel on haava puhastamine
Haava  puhastamist  võib  kirjeldada  kui  protsessi,  mille  käigus  püütakse  eemaldada 
haavast  bakterid , koelagu, nakkusetekitajad, nakatunud ja nekrootiline kude. 
Puhastes  granuleerivates  haavades  on  haava  puhastamine  haavaeritise,  koelagu  ja 
nakkusliku materjali õrn eemaldamine.
Haava puhastamisel kasutatakse 
sobivat  haava puhastamiseks mõeldud lahust 
sobivas  koguses ja 
õiget haavapuhastus  tehnikat  kasutades. 
Lahust võetakse piisavas koguses ja mida suurem on haav, seda rohkem lahust on vaja, 
et eemaldada haavast bakterid ja surnud kude. Mehhaaniline surve peab olema piisav, 
selleks  et  bakterid,  haavalagu  ja  kärbunud  koed  haavast  eemaldada.  Haavu,  mis  on 
proliferatiivses  paranemise  faasis  juba  puhta  ja  granulaarse  haavapõhjaga  neid  on 
vajalik  puhastada  õrnalt ja väiksema loputusrõhuga, et moodustavat granulatsioonkude 
ei kahjustata.
Haava puhastamine võimaldab:
Käivitada  fagotsütoosi  protsess  eemaldades  nekrootilised  koed,  haavalagu, 
nakkusetekitajad ja toksilised jäägid haava pinnalt 
Vähendada haavas pindmiste bakterite hulka 
Niisutada haava pinda, tagades niiske keskkonna
Teha  trauma  haavale  minimaalseks,  kui  eemaldatakse  haavale  kinnikleepunud 
sidemematerjali
Hinnata haava
Optimaalseks haava irrigatsiooniks  (loputamiseks) on 
vajalik:

Õige vedelik, 
õige loputusrõhk ja
õige vedelikukogus.
Lahused /vedelikud haava loputamiseks.
Ägedate  haavade  puhul, mis on tekkinud traumaatilise vigastuse tagajärjel, kasutatakse 
antiseptilist 
vedelikku. 
Mittetraumaatiliste 
haavade, 
krooniliste  
haavade, 
survehaavandite,  jalahaavandite  ja  haavade  puhul,  mis  on  proliferatiivses 
paranemisstaadiumis,  välditakse  tsütotokslisi  vedelikke  ja  kasutatakse  füsioloogilist 
lahust.
Ideaalne haavaloputusvahend
Ei ole mürgine eluskudedele
Efektiive  orgaanilise  materjali,  näiteks  vere,  haavakooriku  või  nekrootilise  koe 
eemaldamisel
Eemaldab haava pinnalt  mikroorganismid
Hüpoallergiline ja ei põhjusta ülitundlikkusreaktsioone.
Valmilt saadaval, sobiva hinnaga ja stabiilne
haavaloputuslahused
Muutke teksti  laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Süstal ja kanüül haavandi loputamiseks.
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Fistlikäigu loputamine. 
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Süstal ja kateeter haavandi loputamiseks.
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Haavandi loputamine 
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Haavandi põhja  kuivatamine  loputuslahusest
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Haava puhastamise ja loputamise järgselt.
Kui haava või haavandi pind on puhastatud saame määratletada: 
haava/ haavandi asukoha ja sageli haavandite korral omab see ka diagnostilist väärtust. Nii näiteks 
troofiliste jalahaavandite tüüpiline asukoht on sääre eespinnal sääre keskmise ja alumise kolmandiku 
piiril, lamatiste teke sõltub haige asendist ja survepiirkonnast. Lamatiste korral hinnatakse kogu naha 
pinda. 
seejärel mõõdetakse haava/haavandi pikkus/laius/sügavus
hinnatakse haava/haavandi põhja koeelemente
haavaeritisi
lõhna
haavavalu
haava/haavandi ümbruse naha hindamine
Saadud andmete analüüsil püstitstakse haavaravi eesmärgid: 
surnud/nekrootilise koe eemaldamine
haava kuivatamine eritistest
Infetsiooniravi 
haava niiskena hoidmine 
Arvestatakse  asjaoluga,  et  haavaravi  eesmärgid  peavad  olema  vastavuses  haava/ 
haavandi  hindamisega  ning  hindamine  on  määrav  faktor  raviviiside  ja  vahendite 
valikul. Seetõttu tehakse haavandi hindamist põhjalikult ja mõtestatult. 
Haava mõõtmine.
Haava  suurus  määratakse  pikkuse,   laiuse   ja  sügavuse  mõõtmisega  sentimeetrites, 
millele  järgneb  haavapõhja  või  haavaõõnsuste  e.fistlite  kindlaksmääramine.  Haava 
pikkust ja laiust mõõdetakse haava ühest servast teiseni. 
Haavade  ja  haavandite  mõõtmiseks  võib  kasutada  spetsiaalseid  mõõtevahendeid  või 
ka haavaplaastrite ümbriseid.
NB!  Seda  meetodit  ei   soovitata   ebaregulaarse  kujuga  haavade  hindamiseks 
jäsemetel. 
Seetõttu  kasutatakse  haava  hindamiseks  spetsiaalse  mõõtkavaga  lehti,  millel  saab 
joonistatada haava kuju või määratleda sellega haava pikkus ja laius. 
Haava  sügavust  mõõdetakse  haava  servast  kuni  kõige  sügavama  kohani  haavas.  Kui 
sügavus  haavas   varieerub ,  mõõdetakse  haava  erinevaid  alasid,  et  teha  kindlaks  kõige 
sügavam  koht.  Selleks  kasutatakse  vatitikku  või  nuppsondi,  mis  viiakse  kõige 
sügavamasse haava kohta,  mida on võimalik näha. Vatitikku või instrumenti hoitakse 
pöidla ja nimetissõrmega ja lähendatakse haava servale. 
Haavaõõnsus, haavafistel, haavasiinus ja haavakoobas (undermining).
Haavaõõnsus  on  käik,  mis  võib  laieneda  igas  suunas  haavast  ja  põhjustada  surnud 
ruumi  teket.  Need  haavaõõnsused  ja  -käigud  on  väga  problemaatilised,  sest  neid  on 
raske puhastada ja sinna võib kergesti lisanduda põletik. 
Haavakoobas e.(undermining) on koekahjustus, mis asub allpool kahjustamata nahka 
piki haava ääri.
 
Fistli sügavuse mõõtmine.
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Haavapõhja hindamine.
Haavapõhja koetüübi paremaks iseloomustamiseks võib kasutada järgnevat tabelit 
   Värv 
Tähendus 
Punane 
Terve, hea  verevarustus  
Heleroosa 
Halb verevarustus, isheemia, aneemia 
Lilla 
Vereringe häired, turse , liigne biokoormus, trauma 
Pruun või must 
Surnud kude 
Kollane 
Surnud kude, võib olla põletikuline kude 
Hall 
Surnud kude 
Roheline 
Infektsioon, surnud kude 
Valge 
Isheemia, koe pehmenemine, ei tohi segi ajada luu või fastsiaga 
Haavaeritiste hindamine.
Haavaeritiste hindamisel tehakse kindlaks selle:
hulk 
värv 
konsistents
lõhn 
Eritise hulga määramine on subjektiivne. Tavaliselt kirjeldatakse seda: 
vähene
keskmine 
rohke. 
Eritise värvi ja konsistentsi hinnatakse:
Selge, vesine  plasma
Sangviinne ( verine ): verine- värske  veri
Serosangviinne: plasma ja  punalibled
Purulentne (mädane): paks, tõenäoliselt kollane, roheline või pruun
Haava lõhn.
Nekroos  haavas,  haavanakkus  ja  näiteks  fekaalide   sattumine   haava  põhjustab 
ebameeldiva haava lõhna. Haava lõhna hinnatakse peale haava loputamist. Haava, mis 
lõhnab peale loputamist uuritakse 
nekrootilise koe, 
haavanakkuse, 
haavaõõnsuste või fistlite ja haavasoppide olemasolu suhtes. 
Haavalõhna  dokumenteeritakse  haavaravi  protokollis  nii,  et  see  ei  solvaks  patsienti. 
Hinnang peab olema objektiivne. Suhtumisi väljendavaid termineid nagu  hais , lehk ei 
kasutata. Haavandid võivad olla lõhnatu, tuntava lõhnaga ja tugevasti lõhnavad. 
Valu hindamine.
Valu  hinnatakse  tugevuse  ja  patsiendi  sõnade  ning  füüsiliste  karakteristikute  alusel. 
Valu objektiviseerimiseks võib kasutada erinevaid skaalsid. 
Kasutatada võib: 
sõnalist valuskaalat (VRS) 
visuaalset analoogskaalat (VAS)
nägudega valuskaalat (FAS)
numbrilist valuskaalat ( NRS)
Haava paranemise hindamine.
Haava  paranemise  tulemusi  hinnatakse   ja  need  dokumenteeritakse.  Ükski 
mõõtmistulemus  ei  ole  universaalne  ning  pole  niisugust  haava  paranemise 
hindamisskaalat,  mida saaks kõigi haavatüüpide puhul kasutada.
Haava  paranemise  tulemust  hinnatakse  patsiendi  seisundi  paranemisega  ja 
haava sulgumisega. 
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Kasutatud kirjandus
Atlas  of Ulcerous Eruptions, Schering Corporation USA 1976
Bryant R.A. (2000) Acute& Chronic Wounds.  Nursing management second  edition . Mosby A Harcourt Health 
sciences company, St. Louis London, Philadelphia,  Sydney , Toronto. 
DeWit, S. C. Medical-surgical nursing: concepts &  practice .2009. Saunders Elsevier. 
Juchli L., Müggler E., Dudli M-L. (1997) Pflege Praxis und Theorie der Gesundheits- und Krankenpflege. Stuttgart 
Kirurgia  (2007) toim. A.Peetsalu, Medicina  lk 28-34 ja lk 46-50 
Myers, B. A.  Wound management. Principles and Practice. 2nd edition. 2008.  Pearson  Practice Hall. 
http://www.trademarkmedical.com/pro/pro-critical-woundcare.html 
http://farm4.static.flickr.com/3217/2729836049_c24e66f710.jpg?v=0

Document Outline

  • Slide 1
  • Haava hindamise komponendid.
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Psühhosotsiaalsed faktorid haavaga patsiendi hindamisel.
  • Haava hindamise sagedus.
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Haava puhastamine võimaldab:
  • Optimaalseks haava irrigatsiooniks  (loputamiseks) on vajalik:
  • Lahused/vedelikud haava loputamiseks.
  • Ideaalne haavaloputusvahend
  • haavaloputuslahused
  • Süstal ja kanüül haavandi loputamiseks.
  • Fistlikäigu loputamine. 
  • Süstal ja kateeter haavandi loputamiseks.
  • Haavandi loputamine 
  • Haavandi põhja kuivatamine loputuslahusest
  • Haava puhastamise ja loputamise järgselt.
  • Slide 31
  • Haava mõõtmine.
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Fistli sügavuse mõõtmine.
  • Haavapõhja hindamine.
  • Haavaeritiste hindamine.
  • Eritise värvi ja konsistentsi hinnatakse:
  • Haava lõhn.
  • Slide 43
  • Valu hindamine.
  • Haava paranemise hindamine.
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
HAAVA ja haavandi hindamine #1 HAAVA ja haavandi hindamine #2 HAAVA ja haavandi hindamine #3 HAAVA ja haavandi hindamine #4 HAAVA ja haavandi hindamine #5 HAAVA ja haavandi hindamine #6 HAAVA ja haavandi hindamine #7 HAAVA ja haavandi hindamine #8 HAAVA ja haavandi hindamine #9 HAAVA ja haavandi hindamine #10 HAAVA ja haavandi hindamine #11 HAAVA ja haavandi hindamine #12 HAAVA ja haavandi hindamine #13 HAAVA ja haavandi hindamine #14 HAAVA ja haavandi hindamine #15 HAAVA ja haavandi hindamine #16 HAAVA ja haavandi hindamine #17 HAAVA ja haavandi hindamine #18 HAAVA ja haavandi hindamine #19 HAAVA ja haavandi hindamine #20 HAAVA ja haavandi hindamine #21 HAAVA ja haavandi hindamine #22 HAAVA ja haavandi hindamine #23 HAAVA ja haavandi hindamine #24 HAAVA ja haavandi hindamine #25 HAAVA ja haavandi hindamine #26 HAAVA ja haavandi hindamine #27 HAAVA ja haavandi hindamine #28 HAAVA ja haavandi hindamine #29 HAAVA ja haavandi hindamine #30 HAAVA ja haavandi hindamine #31 HAAVA ja haavandi hindamine #32 HAAVA ja haavandi hindamine #33 HAAVA ja haavandi hindamine #34 HAAVA ja haavandi hindamine #35 HAAVA ja haavandi hindamine #36 HAAVA ja haavandi hindamine #37 HAAVA ja haavandi hindamine #38 HAAVA ja haavandi hindamine #39 HAAVA ja haavandi hindamine #40 HAAVA ja haavandi hindamine #41 HAAVA ja haavandi hindamine #42 HAAVA ja haavandi hindamine #43 HAAVA ja haavandi hindamine #44 HAAVA ja haavandi hindamine #45 HAAVA ja haavandi hindamine #46
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sweetcand1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

PÕLETUS
52
doc

PÕLETUS

 põletuspind on turses ja punetav,  nahk on pindmiselt kuiv, punetav (erüteem), puutehell;  turse ja erüteem taandub 2-3 päevaga, tekib nahaketendus ja 4-5 päeval nahk taastub täielikult;  paraneb ise, tekitamata vesiville. IIA astme põletus:  põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid kuni 8 tundi peale traumat (combustio bullosa);  villide sisu on kollakas, läbipaistev;  villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane;  esineb positiivne kapillaarrefleks;  haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata. IIB astme põletus:  kahjustub derma papillaarkiht;  põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud;  haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega;  puutetundlikkus on alanenud;  kapillaarreaktsioon on negatiivne;

Meditsiin
Lamatiste küsimused
6
docx

Lamatiste küsimused

17. Kuidas väldib jalge alla pandud padi voodihaigel patsiendil lamatisi? Kui padi asetada säärte alla, on kannad nö õhus ja nii saab vältida kandadel olevat survet. Nii ei teki ka lamatised. 18. Kas lamatise riskipiirkondades võib teha massaaži, et parandada sealset naha vereringet? Lamatise riskipiirkondades tuleks naha massaaži vältida. Kahjustunud piirkonna masseerimine võib alandada naha temperatuuri ja tekitada koe taandarengu. 19. Mida õde lamatise juures hindab ja mida hindamine meile annab? Hinnatakse laiust, pikkust, haavandi sügavust (vajadusel). Hindamine annab meile parema ülevaate, kuidas lamatis on paranenud või halveneb. 20. Miks on vaja lamatise olemasolu ja seisundit dokumenteerida? Lamatise mõõtmete, raskusastme ja seisundi hindamine ning dokumenteerimine on vajalik, et lamatise muutumise protsess oleks jälgitav ja võimaldaks otsustada täien- davate ennetus- või ravimeetmete vajaduse üle. 21. Kuidas hinnatakse lamatisega kaasnevat valu

Riski- ja ohuõpetus
Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias
27
ppt

Operatsiooni järgne haige jälgimine veresoontekirurgias

 Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine)  Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine)  Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi  Hinnang teadvusele  Valu hindamine  Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja välimust Enamus jälgimisest on võimalik teostada hinnates seisundit võrreldes varasema seisundiga Meil ravil olevate haigete jaotus lähtudes ravitavast seisundist.  PAH- perifeersete arterite haigus jäsemetel  Arteri äge sulgus trombembolist  Unearterite haigus  Aordi või / ja arterite aneurüsmid  Veresoonte ravi järgsed tüsistused

Õendus
Esmaabi
23
doc

Esmaabi

VEREJOOKS JA SOKK Verejooks on vere väljavoolamine vereringest kas organismi kudedesse, õõntesse (sisemine verejooks, raske diagnoosida) või väliskeskkonda (väline verejooks, silmaga nähtav) Väline verejooks on kas · Arteriaalne- veri pritsib haavast rõhu all ja on helepunane; · Venoosne ­ veri valgub haavast ja on tumepunane · Kapillaarne ­ verepiisad haaval 1. Verejooksu peatamine ilma abivahenditeta Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. 2. Verejooksu peatamine rõhksidemega Kui verejooks on kontrolli all tuleb haav kindlalt, kuid mitte liiga pingul rõhksidemega kinnitada. Haavale asetatud rõhksidemega tuleb peatada arteriaalset ja venoosset verejooksu (kui haavast jookseb rohkesti verd). Rõhksidet tehes kasuta teist sideme rulli haavale surve tekitamiseks. 3. Kaitsekindad

Tervis
Esmaabi
37
pdf

Esmaabi

................................ 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ............................................................................................ 6 Sündmuskoha ohutus........................................................................................................................... 6 Kannatanu seisundi hindamine ............................................................................................................ 7 Olukorrad, kui kannatanuid on palju ...........................................................................

Kategoriseerimata
Esmaabi
37
pdf

Esmaabi

................................ 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ............................................................................................ 6 Sündmuskoha ohutus........................................................................................................................... 6 Kannatanu seisundi hindamine ............................................................................................................ 7 Olukorrad, kui kannatanuid on palju ...........................................................................

Kategoriseerimata
Valuravi ja valuõendus
45
pptx

Valuravi ja valuõendus

· Kaudselt seotud vähiga (lihasspasmid, lümfödeem); · Põhjustatud vähiravist (nt teatud kemoteraapia liigid võivad põhjustada neuropaatiat, kiiritusravi soolele võib põhjustada valulikke krampe ja diarröad); · Kaasuvatest haigustest (nt migreen, radikulopaatia jt). Klassifitseerimine valumehhanismide järgi Notsitseptiivne valu Notsitseptiivne valu sõltub kahjustavast ärritajast, mis on kas mehhaaniline, keemiline või termiline. Seda põhjustab näiteks tuumori kasv, haavand, põletik või isheemia erinevates kudedes. Notsitseptiivne valu on sageli tundlik tavapärastele valuvaigistitele nagu mittesteroidsed põletikuvastased ained ja tugevad ning nõrgad opiaadid. Notsitseptiivne valu jaguneb omakorda: · Somaatiline valu - somaatilise koe (lihas, luu, nahk) valu on tavaliselt kergesti lokaliseeritav ja see vaheldub vastavalt liigutustele ja koormusele. · Vistseraalne valu - tuleneb suurematest kehaõõnsustest ning on raskesti lokaliseeritav patsiendi poolt

Meditsiin
INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
63
doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine ­ (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon ­ protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära hoida või vähendada mikroobide sattumist haava ja seal nende arengut pidurdada või nad hävitada. Eeskätt peetakse silmas keemiliste vahendite abil patogeensete mikroobide hävitamist või arengu pidurdamist. Antiseptikas eristatakse nelja meetodit: 1) füüsikaline ­ luuakse mikroobide mittepaljunemiseks tingimused (kasutatakse hüdroskoopilist mähist, haava kuivatamine pulbrite mähiste abil); 2) mehaaniline ­ kahjustatud koeosad lõigatakse ära;

Õenduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun