Kontori ergonoomika (0)

Kontori  ergonoomika
 
Toolid  läbi aegade:Algusajal olid toolid 
ühed hinnatuimad mööbliesemed.
Toole kasutati mitte ainult istumiseks, vaid ka 
tseremooniatel.
Toolide  areng 1500-1700. aastal
•
A                                                 Toole valmistati puidust ning olid olemas 
seljatoed.
•
                                                    Peamisteks motiivideks olid  roosid ja 
lainjad motiivid.
Toolide areng jätkub
•
Olemas on mitmekesisemad toolid ning areng ergonoomiliste toolide poole 
toimub umbes 20.saj.
Tänapäevased ergonoomilised kontoritoolid 
21.saj
•
 Tänapäevased toolid on ergonoomilised, kuna toetavad selga   ja neil on 
olemas käetugi.  Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese 
vajadusele
    
Probleem
• Tänapäeval töötavad väga paljud 
inimesed arvutiga. Arvutiga on 
hea töötada, kuna sealt saab 
ki resti informatsiooni ja arvuti on 
kommunikatsiooni  vahendiks .
• Kahjuks aga unustatakse ennast 
arvuti taga ol es ära ning seetõttu 
istuvad inimesed arvuti taga 
sundasendis.
Mõjutavad tegurid
           
•   Füüsikalised tegurid                          Psühhosotsiaalne 
tegur:
o  Valgustus                                         Töökaaslastega 
läbisaamine
o õhutemperatuur
o õhuli kumine
o
Füsioloogilised tegurid
o  sundasend
o li gutuste kordumine
o
 Psühholoogilised tegurid
o võimetele mitte vastav töö
o halb töökorraldus
o töö  monotoonsus
Millised on ohud
Probleemid arvuti taga olles :
• kaelapiirkonna probleemid 
• alaseljavalu
• probleemid randmete ja kätega
• küünarvarte probleemid
• vaevused küünarnukkides
• kaebused peas ja silmades
• jalaprobleemid
• üldine väsimus
• nägemisprobleem
Võimalikud haigused
         Computer vision  syndrome  (arvuti  vaatamise  sündroom)
o sümptomid: pea-ja kaelavalu, väsimus, erinevad silmavaegused 
(punasilmsus, ebaselge nägemine, kuivus, topeltnägemine, raskus 
fokuseerimisel) 
o tekib:  vale valgustuse korral , õhu liikumisel silmadest mööda 
(peakohal  ventilatsioon , otsene õhuli kmine puhurist) 
Carpal  tunnel  syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom)
o sümptomid: valu randmes ja labakäes,  käe tuimus/ suremine , labakäe 
kohmakus ja nõrkus, 
o tekib:  korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, 
ergonoomiliste töövõtete mitte  kasutamisel . 
Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- 
lülisamba sündroom 
Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede 
ja kopsu sündroom
Thoracal Syndrome- rindkere sündroom
Selgroog 
•  Selgroo  ülesanne:
o  Selgroo külge kinnituvad selja- ja kõhulihased, mil ede ülesandeks 
on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, 
selgroo pööramisel. 
Seega on selja hoidmisel  tervena  oluline 
treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid.
Selgroo lülidevahekettad e  diskid
• Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid. 
o tagavad lülisamba lülide  omavahelise  ühenduse, liikuvuse, kasvu 
pikkusesse ja täidavad amortisaatori funktsiooni. 
o Eristab kahte ehituslikku osa: fibroosvõru ja sültjat säsituuma. 
Mõlemad osad omavad suurt tähtsust lülisambale mõjuvate 
jõudude summutamisel.
•  Aastatepikkune vale  kehaasend  või suurte raskuste tõstmine 
põhjustab lülidevaheketastes mikrotraumasid. Nende tulemusel võib 
säsituum lülivahekettast välja sopistuda ja saavutab kontakti  seljaaju  
või seljaajunärvidega, avaldades  survet . 
o Olukorda, kus väljasopistunud disk avaldab survet närvijuurele, 
nimetatakse  diski  prolapsiks. Selle seisundiga kaasneb alati tugev 
valu. 
Vibratsioon
•
Vibratsiooni  kahjulikku mõju organismile 
võimendab füüsiline koormus, sundasendis 
töötamine, tuuletõmme, madal temperatuur, 
müra ja niiskus. Vibratsioonikeskkonnas ja 
sundasendis töötamine põhjustab lülisamba 
kahjustusi. Lülidevahelised diskid 
lamenevad, mistõttu väheneb 
nimmepiirkonna lülisamba  paindlikkus . 
Soovitused
1.Tööruumis peab olema õige valgustus
• ekraanile ei tekiks peegeldust
• ekraani heledus ei tohi ol a li ga suures kontrastis ümbritseva  valgusega
2. Õige kehaasend istudes
• reied peavad asetuma  horisontaalselt  ja sääred vertikaalselt;
• istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sel est veidi väiksem;
• käte asend peab olema sel ine, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred 
horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või ol a al a 90°;
• selg peab olema sirge, pea veidi ette kal utatud (5-7°);
• jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°;
• pea peab olema suunatud otse;
3.  Pausid
• Soovitatav on  vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete 
tööülesannete täitmisega
• Kui see pole võimalik, peab töötaja saama teatava aja järel pidada 
puhkepause. 
• Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga 
töötamise ajast ehk iga töötunni kohta minimaalselt 6 minutit. 
 
4.Ergonooomiline  tool
•  Tooli kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja 
kaldenurk  muudetavad.
•  Laud peab võimaldama mugavalt toetada käsi, li gutada  hiirt  (hea on, 
kui on kaares esiosaga laud, mis sind justkui ümbritseb).
•  Käsi peaksid saama mugavalt toetada, et trükkida ja hiirt vaid kätt 
randmest pingutades li gutada. Käed peaksid olema mugavalt ka 
puutetundlikku hi rt kasutades.
• Vajadusel istuda 5-10 minutit soovitud asendis ning siis istuda uuesti 
õigesti.
5.Sobiv temperatuur ja õhuliikumine
• Peakohal ei tohiks olla ventilatsiooni
• Tuleks vältida otsest õhuliikmist puhurist
Kasutatud materjal
•
http://www.ut.ee/tervis/aergo/ohupiirkonnad.ht m
•
http://www.designboom.com/eng/education/foldingchair.html
•
http://westmonroehistory.org/CHAIRS_THRU_THE_AGES.ht m
Aitäh kuulamast !

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Toolide areng 1500-1700. aastal
• Toolide areng jätkub
• Tänapäevased ergonoomilised kontoritoolid 21.saj
• Probleem
• Mõjutavad tegurid
• Millised on ohud
• Võimalikud haigused
• Slide 10
• Selgroog 
• Slide 12
• Selgroo lülidevahekettad e diskid
• Vibratsioon
• Soovitused
• Slide 16
• Kasutatud materjal
• Slide 18