Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAPSE KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID :
Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad . Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks.
SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS:
  • Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks.
  • Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal.
  • Mänguvahendid lastele kättesaadavad. Oluline ei ole mänguvahendite paljusus , vaid millise kogemuse lapsed nende abil saavad.
  • Võimalus tegeleda rühmas erinevate loovate tegevustega, k.a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid.
  • Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega.
  • Oluline pöörata tähelepanu kõikidele rühma tasandi suhetele: laps-laps, laps-õpetaja, lapsevanema-õpetaja.

  • Laste omavahelisi häid suhteid toetavad mängud ja organiseeritud tegevused paarides või väikestes rühmades, õpetaja roll suunata laste koostööoskuste kujunemist (Õun 2005:150).
  • looge toetav ja mõistev kasvukeskkond, kus märkate eelkõige seda, mida laps teeb hästi,
  • olge eeskujuks,
  • arvestage lapse isikupära,
  • oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse),
  • jälgige lapse ilmeid ning analüüsige mida need räägivad,
  • märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest (Anton 2007:21-24). 
SOOVITUSED LASTEAIA FÜÜSILISE KESKKONNA PARANDAMISEKS:
  •   Mitmekesisus . Mida mitmekesisem keskkond, seda suurema huviga laps seda uurib. Lapse uurimisvabadust ei tohiks piirata. Asjad, millega laps end vigastada võib, või asjad, mida ta võib ära lõhkuda, oleks mõistlik lapse tegevusulatusest eemale panna.
  • Uudsus . Tuleb pakkuda vahelduvaid kogemusi, et tekiks huvi ja valmidus uurida. Uudsuse momenti aitavad säilitada ka lapsele juba teada-tuntud mänguasjad, mis aeg-ajalt lapse käeulatusest kõrvale pannakse.
  • Keerukus . Keskkonnas võiksid olla asjad, mille kaudu laps saab erinevat teavet, asjad millega tegutsedes laps mõtleks, analüüsiks ning arutleks.
  • Uus tase. Keskkond peab looma lapsele võimaluse lähimas arengu tsoonis tegutseda. Laps areneb kiiremini, kui tal võimaldada vabalt keskkonnas tegutseda. Mängides saavutab laps teatud sotsiaalse kompetentsuse.
  •  Kultuurilised erinevused. Privaatsuse vajadus.
  • Taustatingimused. Asjad, mis ei ole fookuses : müra ja tegevused. Kui õppimise ajal keegi lapse vahetus läheduses pidevalt toimetab, nõrgestab see tähelepanu ja keskendumist.’
  •  Kaasa rääkimine . Lasta lapsel oma ümbruse planeerimisel ja sisustamisel avaldada oma arvamus. 
  • Tiheliolek. Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, teisalt aga võimalus eraldumiseks.
  •  Oma ala. Isiklik riietekapp, käterätik, padi, õppevahendite korv, värvipõll jm.
  • Vastutuse võtmine. Kohustus andma vastutust tagajärgede eest (Anton 2007:28-29).

Keskkond on elav, muutuv süsteem.
  • Keskkond räägib
  • Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud)
  • Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria)
  • Visuaalne keskkond (mida näevad lapsevanemad)

Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna.
  • Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav . Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist . Mängija õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala temaatikale.

  • Vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima .

  • Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:  kavandada oma tegevust, teha valikuid;  seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;  kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;  arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;  hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;  tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
LAPSE KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID #1 LAPSE KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piretkala Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lasteaia sotsiaalne-eetiline-emotsionaalne ja füüsiline keskkond
26
docx

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.

Sotsioloogia
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt.

Eelkoolipedagoogika
Eelkoolipedagoogika-Eksamiks kordamine
5
doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 ­ aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja

Pedagoogika
TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS
15
docx

TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS

...............................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija ­ julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb ­ kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse

Alusharidus
EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine

Eelkoolipedagoogika
Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted ­ eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika ­ on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus ­ õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused

Eelkoolipedagoogika
Alternatiivpedagoogika ja autism
11
docx

Alternatiivpedagoogika ja autism

kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika ­ õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda

Lapse areng
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?....................................................................................................5 f

Alushariduse pedagoog




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun