Referaat Konrad Mägi (0)

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM
KONRAD MÄGI
Referaat
Koostaja : Kristo Linnas
Kunda 2011
Konrad Mäe elu
Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel. Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond. Arvatavasti see kodune õhkkond koguni soodustas tulevaste kunstihuvide teket. Näiteks oli Mäe isa noores eas küllaltki musikaalne: ta harrastas viiuli- ja orelimängu. Ka Konrad Mägi tundis muusika vastu huvi kogu elu kestel. Hiljem see terviklik perekond küll lagunes . Vanematest ja perekonnast leidis kunstnik tõsist tuge ainult varases lapsepõlves. Hiljem tuli loota ainult iseendale . Kahtlemata jättis perekondlike kontaktide puudulikkus noorukieas ja hilisemas elus tema psüühikasse oma jälje. Eraldatuse ja üksildustunne saatsid teda eluteel pikemat aega. Enamasti ta ei lootnudki, et ümbritsevad inimesed teda mõistaksid. Hiljem sündis sellest paiguti sügavad pessimismipuhangud.
Nagu enamik selle põlvkonna kunstnikke, jäi Konrad Mägi süsteemikindla koolita. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja õpimatkad.Haridustee algas Udernas asuvas ministeeriumikoolis. See kooliaasta jäi ühtlasi viimaseks Uderna-aastaks. Kuna pere kolis järk-järgu1t Tartusse , siis seal ka tulevase kunstniku koolitee jätkus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ja seejärel Tartu linnakoolis. Pärast õpingute katkemist kutsevaliku ees seistes lähtus Konrad Mägi võimalustest, mida tolleaegsed linnaolud pakkusid. Oma õe- vendade järgi hakkas ta õppima puutööd Bandelieri mööblitööstuses. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustele, kust sai kunstialased algteadmised. Samal ajal harrastas innukalt näitekunsti, muusikat, kunsti ja mitut spordiala . Joonistuskursusel olid õppeainetest esikohal joonistamine ja joonestamine . Niisama tõsiselt nagu ta innustus spordist, muusikast või teatrist, suhtus ta ka joonistamisse. Juba esimese õppeaasta kevadel tõsteti ta töö esile. Et Mäe huvid olid kindlamalt välja kujunemata ja kõikusid mitme eriala vahel, ei olnud ta päris järjekindel ka joonistamise õppimisel. Eelkõige püüdis Mägi arendada oma oskusi puunikerduse alal. Kui ta lõpuks otsustas valida kunstnikukutse, ei kavatsenud ta saada maalijaks, vaid luges oma kutsumuseks skulptuuri. Märkamatult ja iseenesest hakkas kunsti ala teda järjest sügavamalt koitma. Oma kunstiõpinguid jätkas ta Stieglitzi koolis Peterburis.
Peterburi asus ta õppima 1903. aastal olles kahekümne nelja aastane noormees. Kõigepealt tuleks märkida, et Mägi astus kooli vabakuulajana ja jäi selleks koolist lahkumiseni. Puudulik hariduslik ettevalmistus oli peamine põhjus, miks Mägi vabakuulajana õpinguid alustas. Õpnigutesse suhtus Mägi innuga. Peterburis olles, võttis Konrad osa ka 1905. aasta revolutsioonist .Selle tulemusena pidi ta õpingud sealses koolis pooleli jätma. Mägi täiendas end Jakob Goldblatti ateljees. Ühtlasi oli selle ateljee valik ka esimene samm, mis Mäe edasised õpingud rakenduslikult alalt viis kujutava kunsti radadele . Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.
1907. aastal asus Konrad Mägi teele Pariisi. Teekond kulges läbi Saksamaa. Jõudnud Pariisi, võis ta hulga aja möödudes jälle öelda, et on leidnud paiga, mis talle väga meeldib. Peamine eesmärk, mis noort kunstnikku Pariisi tõmbas oli sealne moodne kunst . Pariisis elas ta kunstnike ja kirjanike koloonias, õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 1908. aasta suve saabudes rändas Konrad Mägi Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks Mäe loomingus. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912. aastal Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913. aasta Tartu linnakoolis, 1914. aasta kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914 pidas ateljeestuudiot. 1918. aastal võttis osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Tegutses 1919. aastal Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis ta 1921. aastal Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust, sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud , Veneetsia kanalite kujutised.
Viimastel aastakümnetel Mäe tervis halvenes oluliselt. Tekkis üldine arvamus, et Mäe haigus on tingitud eelkõige tema enda tugevast autosugestioonist. Ta veetis palju aega sanatooriumides ja närvikliinikus. Konrad Mägi suri 15. august 1925. aastal Tartu närvikliinikus jõudmata viiekümnenda eluaasta piirini .
Looming
Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
Konrad Mägi loominut periodiseeritakse põhjendatult seoses ta viibimistega eri maakohtades. Tundub, nagu oleks iga erinev koht kutsunud kunstnikus esile uusi tundeid ja meeleolusid, milleks eelmistest saadud muljete avaldusvormid polnud piisavad . Esimeseks eredaks leheküljeks kodumaises loomingus kujunesid Saaremaal tehtud tööd. Nende hulgas domineerivad rannaäärsed värvirõõmsad loodusmotiivid, mis kutsuvad esile assiotsiatsioone mitte üksnes neoimpressionistide, vaid ka foovide värvierksust „ Maastik punase pilvega“. Konrad Mäe esileküündivamaid töid on nimetatuist pisut erinev maal „Merikapsad“. Erilise leebuse annab tööle loodusvorme eraldavate piirjoonte malbus, maalilisus, värviakordide sordiini all esitamine.
Konrad Mäe Norra-perioodi maalides avaldub, nagu teistegi Norra matka läbiteinud kunstnike töödes, ka kalduvus dekoratiivsusele ning stiliseerimisele. Kohati liigub sellega joonte juugendlik voolavus, vormide pikaksvenitus, omapärane ornament või mosaiiki meenutav pinnakäsitlus. Kohtame ka teatud salapära ja sümboolikat ühes värvi tugevneva väljendusjõuga. Norra-aastad algasid üheltpoolt impressionistliku, õhuküllase, teiselt poolt dekoratiivse vormiselgust taotleva käsitluslaadi teineteisele lähenemisega, uueks tervikuks sulamisega. Pidevaid otsinguid näeme ka värviskaalas – ühetoonilisest, summutatud pastelsest kuni kontraste, intensiivselt hõõguvani.Vägagi eripalgelisi töid ühendab loodusvormidest ja värvidest saadud elamuste taasloomise püüe. See joon on kunstniku töödele iseloomulik ka hiljem.
Pariisis püsisid esikohal kompositsiooni- ja koloriidiprobleemid, huvi värvi kui iseseisva väärtuse vastu. Pariisis puutus ta kokku impressoonsimi, noeoimpressionismi ja fovistide loominguga. Pariisi-aastate küpseim töö on „Normandia rand “. Neoimpressionistidele omane range pintslitöö on siin asendunud elavama, pehmema ja vabama käsitlusega, rohkem tunnet ja meeleolu sisendavamaga, pintslilöökide ühesuunalisus suuri loodusvorme jälgiva, modelleeriva laadiga .
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920.aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923-2924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest.
Konrad Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated.
Aastast 1979 antakse Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit . Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval – 1.novembril – kunstiteose , teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Medali on kujundanud Enn Johannes.
Kasutatud kirjandus

„Konrad Mägi: monograafia“ Evi Pihlak

„Eesti kunsti ajalugu 19.sajandi keskpaigast kuni 1940.aastani“ 1.köide
Maalid
„Madonna“
„Maastik punase pilvega“
„Merikapsad“