Konrad Mägi (2)

KONRAD MÄGI
Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena .
Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius.
Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi.
Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke.
Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena.
Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne.
Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. Kunstniku isa suri aastal 1916 ning ema aastal 1906.
Kindlasti jättis perekondlike kontaktide puudulikkus noorukieas ja hilisemas elus tema psüühikasse oma jälje. Eraldatus ja üksildustunne saatsid teda eluteel pikemat aega.
ISESEISVA ELUTEE ALGUS
Hakkas õppima puutööd. Tegeles innukusega kõige erinevamate harrastustega. Tema huvialade hulka mahtusid üksteist segamata sport , näitekunst, muusika , kirjandus ning kujutatav kunst . Alati tahtis ta saavutada midagi enamat ning otsis pidevalt väljapääsu oludest , kuhu te oma sotsiaalse päritolu ja sellest tulenevate reaalsete võimaluste tõttu oli sattunud. Eriti köitis Mäge raskejõustikuala. Samas ei jätnud ta proovimata jppksmist, ujumist ja võimlemist. Mägi osales ka oma kaaslastega spordi kõrvalt isetegevuslikes teatrietendustes .
Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunstitööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. 1905. aastal lahkus ta koolist, kuna võttis osa üliõpilasrahutustest, aga täiendas end 1905-1906 J. Goldbatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi minna õppima Pariisi. Esialgu siirdus õppima Soome, seal hakkas teda huvitama maastikumaalimine. Arvatavasti õppis Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega.
1907. aastal läks Pariisi, õppis Colorissa vabaakadeemias ja Academie de la Chaumiere´is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.
1908- 1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe´is. Naasis Saksamaa kaudu kodumaale 1912. aastal. Järgnevalt töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1913. a. 1914. a. kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916- 1919, pidas ateljeestuudiot.
LOOMING
Konrad Wilhelm Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed tõid kaasa stiilimuutuse ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Paraku oli tema looming väga ebaühtlane.
Pariisis puutus kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tea värvikäsitus muutus. (Näiteks „Lilleline väli majakesega” (1908-1909), „Norra maastik männiga” (1910).)
Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodasd eesti loodusmaalid.
Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. („Pühajärv” (1918-1920), „Otepää maastik” (1918-1920).) Mägi võluvaimad maalid valmisid Itaalias. Looduspiltide kõrval maalis ka lilli ja portreid. 1920. aastatest väljendub portreedel tõsine meeleolu („Madonna” (1923-1924).). esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest.
Mäe loome viimane periood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli „Pallas” suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated.
(Konrad Mäe maalid on kallid. Näiteks maal „Capri” müüdi 1 006 000 krooni eest, „Pargimotiiv fontääniga” 965 000 krooniga , „Rannamaastik” 615 000 krooniga.)
Pargimotiiv fontääniga
Rannamaastik
HAIGUS
Tormiline elu murdis kunstniku. Mäel oli pidev külmakartus, kerge ärrituvus ja meeleolude kiire vaheldumine . Seda tõlgendati rohkem tema natuuri eripärana kui haigusena.
Peale 1924. aasta suve hakkas ta tervislik seisund ja enesetunne järjest halvenema. Mägi suundus sanatooriumisse ravile. Suurem osa ajast tuli veeta voodis, maalimisest, milleks iga uus paik talle tavaliselt palju indu oli andnud, ei tulnud midagi välja. Capri
Sanatooriumist lahkus Mägi 1925. aasta veebruaris , sest edasijäämisega kerkisid majanduslikud probleemid. Pärast lahkumist hakkas tema tervislik olukord kiirelt halvenema. Algas raskeim aeg Mäe elus.
Ta jäi üksi ning ei suutnud enam objektiivselt hinnata oma tervist ja sellega seoses kujunenud olukorda. Mägi oleks vajanud palju varem korralikku psühhiaatrilist ravi, kui ta seda tegelikult sai.
Esimesed tõsisemad haigushood elas ta üle omaenda kodus.
15. augustil 1925. aastal suri Konrad Mägi Tartu närvikliinikus. Ta maeti 18. augustil Tartu Maarja kalmistule.