50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
spaps
Õppematerjali autor
elusaine tegevus. B. t. kirjeldab aine liikumist ja muundumist biokeemiliste protsesside toimel kossteemis. B. t. sisaldab fsikalisi protsesse nagu lahustumine, sadenemine, aurustumine ja seondumine; keemilisi protsesse nagu biosntees, biodegradatsioon; erinevaid fsikaliste ja keemiliste muutuste kombinatsioone. Kik elusorganismid osalevad b.t.-s, kuid mikroorganismidel on selles phiosa. Bioloogilise a-e kulg on jrgmine: rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejrel Energia voog kulgeb lbi kossteemi, orgaaniline aine lagundatakse mineraalaineiks, toitained ringlevad kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid
kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja
1)harjasussid ehk polüheedid - nendel on nõrk osmoregulatsioon; marjad koetakse vette 2)väheharjasussid ehk oligoheedid ja kaanid - nendel on efektiivne osmoregulatsiooni süsteem ja kehasisene viljastumine; munad kookonisse OSMOOS - Osmoos on nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Membraan laseb läbi vaid osa lahuses olevaid molekule. Osmoosi esinemine ei välista teise lahuse protsesse, näiteks võivad väikesed lahustunud molekulid kanduda läbi membraani ka lahjemasse lahusesse. Osmoos põhjustab osmoose rõhu, mis on äärmiselt oluline elu ülalhoidmiseks (toitainete transport rakkude vahel). ***rõhkude tasakaalustamine*** Kui organism suundub mageveest soolasesse vette organismi kokkukuivamine Kui organism suundub soolasest veest magevette organism plahvatab Looduses leidub 2 tüüpi mageveetigusid. Ühed on lõpustega ning nad ei käi maismaal. Teistel
toimuvad ka tänapäeval (põhiliselt ookeani süvaosades ja polaarpiirkondades). Keha suuruse evolutsioon on väga keeruline protsess ja sõltub paljudest faktoritest. Primaarproduktsioon(algproduktsioon e esmasproduktsioon) ja tema protsessid Ookeanis saab toiduahel alguse fotosünteesivatest taimedest. Rannikumeres: mererohtude aasad ja vetikad, mis kinnituvad kõvale substraadile. Nad toodavad esmast produktsiooni. Kiirgusenergia püütakse kinni > kasutatakse orgaanilise aine tootmiseks fotosünteesi kaudu > lagundatakse respiratsiooni e hingamise teel (eraldub energia) või sureb vanadusse (lagundatakse) .Lima kaitseb pruunvetikat ärakuivamise eest. mererohud tõeliselt õitsevad soontaimed, mis kasvavad suhteliselt madalas vees vetikad ei ole klassikalises mõttes taimed, sest neil puuduvad klassikalised struktuurid; on nagu õistaimedki fotosünteesivad organismid, kuid vastupidiselt neile ei õitse; neil puuduvad ka juured;
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage
kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada
orkaanikahjustused, üleujutused. Põhjustavad eelmise puistu hukkumise. Looduslikud häiringud · tekitavad palju surevat ja surnud puitu (ka põlendikud!); · mitmekesistavad puurinde vanuselist ja liigilist struktuuri; · mitmekesistavad abiootilisi keskkonnatingimusi. on kasulikud ja loomulikud, vaadeldes metsa kui massiivset, monotoonset, segamatult arenevat metsamaastikku, kus mets läheneb ajas kliimakskooslusele; annavad orgaanilise aine kooslusesse tagasi (tuhk, surema ja kõdunema jääv puit); tekitavad kohati ja ajuti rohkelt elupaiku teatud kohastumustega liikidele (nt. söestunud või kõdunev puit). Metsaökoloogia seisukohalt on kõik looduslikud häiringud loomulikud ja nad ei tekita metsale mingeid kahjustusi. · Kahjustused puistule või puidule tekivad vaid metsa majandaja vaatevinklist. Häiringud kahjustavad metsa potentsiaali toota puitu ehk häiringud kahjustavad inimeste huve.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid