Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reostus ja eutrofeerumine (1)

1 Hindamata
Punktid

Reostus ja eutrofeerumine

Õppejõud Peeter Pall

REOSTUS


Joonis 1. Peamised reostusallikad
Peamised reostused tulevad põllumajandusest, linnadest, tööstusest ja õhust, nendest reostusallikatest satub reostus jõgede kaudu merre, v.a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada.
Keskkond hakkab reostuse tagajaärjel muutuma , mis ei ole sobilik teatud organismidele. Reostus, mis otseselt ei tapa, muudab koosluse struktuuri. Toksilised ained võivad kaua keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes kahjutuks muutuvad.

Mere reostuse allikad


Allikas
Osakaal %
Äravool ja heide maalt
44
Emissioon õhu kaudu maalt
33
Laevandus ja lekked
12
Ookeani sisselasud
10
Rannalähedane kaevandamine, nafta ja gaasi puurimine
1

Kokku

100

1. Nafta


N Joonis 3. Nafta tankeri õnnetus
afta õnnetused


Esimesi suuremaid nafta tankeriga toimunud õnnetusi juhtus 1967. aastal, kui “Torrey Canyon" tankerist Inglismaa lähistel sattus merre üle 100 000 tonni naftat. Osa selles kandus rannikule , kus hakati seda puhastama , kuna oli tegemist suurte suvitusaladega. Randu puhastati kemikaalidega. Need rannad, mida ei puhastatud , olid 2-3 aasta pärast ise taastanud oma algse kuju, kuid kemikaalidega puhastatud rannad näitasid mitmeid aastaid hiljem reostusmärke.
NB! Mikroobid , kes olid kemikaalide vabat randa puhastanud, söövad ainult toornaftat.
Järgmine suurem õnnetus juhtus Alaska lähedal, kus kasutati randade puhastamiseks sooja vett, seda sellepärast, et arvati, et see kiirendab mikroobide elutegevust ( soojas ju ikka kiireneb), kuid tegelikult tappis see väga kiiresti peaaegu kõik elava.
Suurim katastroof juhtus 2010 aastal, kus Mehhiko lahes lõhkes naftajuhe.
K Joonis 4. Mehhiko lahe naftapuurtornid
ollased täpid on puurtornid .
Sealne maa on alla poole vajunud, kuna nii palju naftat ja sellega seoses ka gaasi on maa alt välja pumbatud.
2010. aasta Mehhiko lahe naftareostuse põhjustas BP-le liisitud naftaplatformil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ning järgnenud tulekahju Mehhiko lahel , Macondo nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda. Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda.

2 Joonis 5. Väärarenguga haug Esox lucius
. Raskemetallid


Raskemetallid võivad merre sattuda:
  • äravooluga maismaalt;
  • sademetest;
  • laevavrakkidelt

Raskemetallid tekitavad erinevaid mutatsioone ja vääraerenguid.

3 Joonis 6. DDT liikumine toiduahelas
. Pestitsiidid


Kloreeritud süsivesinikud, polüaromaatsed süsivesinikud, pestitsiidid , kloreeritud süsivesinik DDT.
DDT mõjutab palju lindude munakoore paksust.

4. Prügi, mis ei lagune


EUTROFEERUMINE


Eutrofeerumine – vee rikastumine toitesooladega, eriti lämmastiku ja fosforiga, mis põhjustab kõrgemate taimede ja vetikate kiirenenud kasvu tekitades asjaomaste organismide ja veekvaliteedi tasakaalu ebasoovitava häirimise (Euroopa Komisjoni linnade heitvee puhastamise direktiiv , 1991)
Termin eutrofeerumine pärineb limnooogiast.

Mere eutrofeerumise tagajärjed:

  • Red tides’ – vee värvikaotus ja vahutamine – seda põhjustab näiteks Põhjamere lõunaosas koloniaalne flagellaat Phaeocystis pouchetii. Looded võivad olla ka rohelied. See sõtub mikroobi liigist, mis loodeid põhjustavd. Looded esinevad ka siis, kui eutrofeerumist ei toimu. Piibel , vana testament , 2. Moosese raamat. Vesi muutub vereks. Siis Jehoova ütles Moosesele: “Vaarao süda on kalk, ta keeldub rahvast ära laskmast, mine hommikul vaarao juurde, kui ta läheb vee äärde, ja astu temale vastu Niiluse jõe ääres. Võta kätte kepp , mis muutus maoks, ja ütle temale: Jehoova, heebralaste jumal, on mind läkidanud sinu juurde, et ma ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrves reenuda. Aga vaata sa ei ole siitsaadik kuulda võtnud! Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Jehoova: vaata, ma löön kepigaa, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks! Kalad jües surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust!´ Ja Jehoova ütles Moosesele:´Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite , tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muuruksid vereks. Siis on kõgu Egiptusemaal veri , niihästi puu- kui kiviastjais!´Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Jehoova oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi niiluse jõe vet vaarao ja ta sulaste silme ees, ja kõik vesi jões muutus vereks! Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua, ja veri oli kogu Egiptusemaal. Seega on looded mingil moel ka looduslikud protsessid, mitte ainult antropogeensed .
  • Suurenenud biomass , mis võib omakorda põhjustada suuremat hapnikutarvet ning seega hapnikupuudust piiratud vees. ‘merejärvedes’ ja Läänemeres.
  • Muudatused liigilises koosseisus – alates ränivetikatest kuni flagellaatideni, kui N:Si suhe suureneb Põhjamere, Saksamaa rannikualadel .
  • Toksilisus – näiteks dinoflagellaat Gyrodinium aureolum põhjustas kalade suremise 1980 aastal Loch Fyne’s; mõned dinoflagellaadid pole seotud eutrofeerumisega.

Eutrofeerumise mõju Läänemerele:

  • suurenenud primaarproduktsioon
  • sagenenud vee õitsengud
  • suurenenud klorofülli a sisaldus
  • suurenenud orgaanilise aine sadenemine põhja
  • suurenenud makrobentose biomass ülalpool halokliini
  • sagenenud ja tugevnenud hapnikupuudus põhjakihtides
  • vähenenud vee läbipaistvus
  • Fucus vesiculosus’ vähenenud sissetungisügavus
  • Vähenenud makrobentose biomass allpool halokliini

Muutused Läänemere ökosüsteemis XX sajandil

  • pelageaali primaarproduktsiooni kasv 30-70%
  • zooplanktoni produktsiooni suurenemine 25%
  • orgaanilise süsiniku settimise suurenemine 70-190%
  • makrobentilise produktsiooni ligikaudu kahekordistumine ülalpool halokliini
  • rohkem kui kümnekordne kalapüükide suurenemine (ainult osalt tänu kalade produktsiooni suurenemisele, rohkem tänu püügiintensiivsuse suurenemisele)
  • hapnikupuudus põhjalähedases vees, mis on välja tõrjunud makrobentose umbes 100000 km2 sügavamalt avamere ja Soome lahe alalt

5
Reostus ja eutrofeerumine #1 Reostus ja eutrofeerumine #2 Reostus ja eutrofeerumine #3 Reostus ja eutrofeerumine #4 Reostus ja eutrofeerumine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mepl Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel  Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)  Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (1)

avely19 profiilipilt
avely19: lühike
12:53 08-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun