Aineringed (0)

Aineringed : 
 
VEERINGE 
Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab 
ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult 
veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades 
hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mil e tagajärjel moodustuvad  pilved . 
 
Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal li kuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni 
kül astumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha  langema . Osa sademeid 
langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides  moodustuda  
liustikud ja  mandrijää , kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel 
lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena li kuma. Enamik 
sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa 
äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga  imendub  maapinda, kust võib jõuda 
järvedesse või põhjaveekihti . Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või 
jõuab al ikatena maapinnale, kus moodustab jäl egi pindmise äravoolu. 
 
Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda 
väikeseks  veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud  veehulk , mis 
jõuab maismaale. 
 
HAPNIKURINGE : 
Hapnikuringe on hapniku li kumine anorgaanilistest ühenditest  elusorganismide  
orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku 
konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede 
elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis  seondub  süsinikuga, 
ja hapnik, mis jääb vabaks. 
 
Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. 
 
FOSFORIRINGE  
Fosforiringe on biogeokeemiline  ringe , mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, 
hüdrosfääris ja  biosfääris .[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole  atmosfäär  fosfori ringluses 
oluline, sest  fosfor  ja sel e ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja 
-rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust  raskemad . 
 
Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil 
fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Fosfaadid  li guvad läbi taimede ja loomade ki resti. 
Seevastu protsess, mil ega fosfaadid li guvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes 
fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks.  Fosforit  ei ole üldjuhul 
võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfi nina (PH3). 
 
LÄMMASTIKURINGE  
Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline li kumine eluta ja eluslooduse 
elementide vahel ökosüsteemis. 
 
Põhiline osa (umbes 78%) maakera  atmosfäärist  koosneb lämmastikust. Atmosfäärne 
lämmastik  on bioloogiliselt pi ratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist 
erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest 
lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates 
primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossi lkütuste  põletamine , 
lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud 
kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele.Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav 
vähestele bakteritele (näiteks  mügarbakterid ), kes on võimelised redutseerima lämmastikku 
ammooniumiks. Taimed ja suur osa  mikroobe  toituvad mineraalsetest lämmastikuühenditest 
(põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja 
ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja  mikroorganismid . 
 
SÜSINIKURINGE  
Süsinikuringe on süsiniku li kumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide 
vahel (atmosfäär, produtsendid,  konsumendid , lagundajad, varis, huumus). Süsiniku 
koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. 
 
Süsinikuringe tähtsad protsessid on  fotosüntees  (mil  anorgaaniline   süsinik  saab orgaaniliste 
ühendite koostisosaks) ja  hingamine  (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette 
süsihappegaasina). Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne 
koguhingamisega. 
 
Süsinikuringe toimub ni  aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. 
 
Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja 
mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, 
vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed  bakterid . 
Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete 
hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur- ja 
rohevetikad .  Metaan  moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. 
Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mitte tasakaalus, kui süsinikku lisandub 
aineringesse ringevälistest al ikatest (näiteks fossi lkütuste põletamisel), või kui 
süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatus vormis (nt orgaaniliste 
setete või turba moodustumisel). 
 
VÄÄVLIRINGE  
Väävliringe on biogeokeemiline  tsükkel , kus  väävel  ja tema ühendid ringlevad eluta ja 
eluslooduse vahel,  kusjuures  muutub väävli oksüdatsiooniaste. 
Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: 
orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfi diks (H2S). 
Sulfi di , elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite  oksüdeerumine  sulfaatideni ( SO42 -). 
sulfaatide  redutseerimine  sulfi dideks 
mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja  inkorporeerimine  orgaaniliseks 
väävliks.