Kuningalt võeti ära vetoõigus. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) põhiseadus Riigipäeva otsusega: Kuulutati sõda Muudeti müntide väärismetallisisaldust Lubati monarhil minna välisreisile Olukord 1719-1720 Riiginõukogu ja seisused tasusid ära võlad. 1719. a. sõlmiti Inglismaa ja Hannoveriga rahu 1 miljoni riigitaalri eest loovutati Bremen. Saksimaaga sõlmiti relvarahu. 1720. a. sõlmiti Brandenburg-Preisimaaga rahuleping 2 miljoni riigitaalri eest loovutati Pommer koos Stettiniga. 1720. a. sõlmiti Taaniga rahu. Olukord 1719-1720 Katkestati liit Holstein-Gottorpiga ja osteti tagasi Ees-Pommeri alad ning Wismari linn. 1721. a. rahuleping Venemaaga: - kaotati Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa. - tagasi saadi Soome. - tollivaba teravilja Liivimaalt väljaveoõigus. - Venemaa kohustus Rootsi siseasjadesse mitte sekkuma. Pfalzi
KATARIINA II Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G ANDMED Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2. mail 1729 ja suri 19. novembril 1796. Ta oli AnhaltZerbsti printsess ning Venemaa keisrinna. Ta oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. VÕIMULETÕUS Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisilembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. ISIKLIKKU Abielu ajal suurvürst Pjotr Fjodorovitsiga oli Katariinal kaks järglast: 24. september 1754. aastal, sündis poeg suurvürst Paul Petrovits 9. detsember 1758, sündis tütar Anna Petrovna (17571759)
1860 ülestõus Mõlema Sitsiilia kuningriigis. Garibaldi tõttas ülestõusnutele appi ja nad võitsid -> Sitsiilia ja L- Itaalia ülestõusnute kontrolli alla, Garibaldist sai diktaator. L-I ühendati Sardiiniaga. Veebruar 1861- kuulutatakse välja Itaalia kuningriik. Põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia, kuningas sai Emanuele, peaministriks Cavour. Riigi tuumik Sardiinia. Lõplikku ühendamist takistas Veneetsia (A võimu all) ja Paavst Roomas. 1866 Itaalia Preisimaaga sõlmis Austria vastu liidu, I osales ka Austria-Preisi sõjas. Itaallased said lüüa, aga Preisimaa võitis sõja. Veneetsia läks algus Prmaale, aga hiljem anti Itaaliale. Kirikuriigi ühendamine oli keerulisem, sest tema taga oli Prmaa. Garibaldi püüdis seda kahel korral sõjaliselt vallutada, aga ebaõnnestus. Pöörde tõi Prmaa kaotus Prantsuse- Saksa sõjas. 1870 Itaalia võed Roomas, mis kuulutati kungriigi pealinnaks. Paavsti võim jäi kehtima aint Vatikanis
vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks. Preisimaalt revansi võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas, kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks.
Vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas ta poolehoidu sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Katariina aga pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Pärast keisrinna Jelizaveta Petrovena surma Venemaa keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele kukutas Katariina toetuseks koondunud kaardivägi Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juuli 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, ning kaardiväepolgu ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov koos oma vennaga, panid mõni päev hiljem toime Peeter III mõrva ja teiste trooninõudlejate Ivan VI vangistamise, mis jäi märgistama
Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike
Katariina II 1729-1796 Elulugu Sündis 2.mai 1729 Settinis ja suri 17.nov. 1796 Peterburis sünninimega Sophie Friederike Auguste 1744- võttis vastu õigeusu ja sai nimeks Katariina 1745 abiellus Karl Peter Urlichiga(Peeter III) Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni. Võimuletulek Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste
valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Oma armukese Grigori 3 Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei pärastine krahv Bobrinski, ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega. Valitsemine Peale keisrinna Jelizaveta surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, kes saavutas kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tuelmusena 14. juulil valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina
süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Võimuletõus ja valitsemisviis Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI)
Dynekileni lahingus. · 1717 Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. otsustavamad aastad 8 · 1718 Rootsi ja Venemaa läbirääkimised Ahvenamaal. · 30. november Karl XII langes Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. · Rootsi väed taandusid Norrast. · 1719 uueks valitsusajaks Karl XII õele Ulrika Eleonorale. otsustavamad aastad 9 · 20.-9. november 1719 rootsi rahu Hannoveriga. · 21. jaanuar 1720 Rootsi rahu Preisimaaga. · 29. veebruar uus Rootsi kuningas Frederik I. otsustavamad aastad 10 · 3. juuni 1720 Rootsi rahu Taaniga. · 7. august vene laevastik võitis Grönhamni lahingus. Põhjasõja lõpp · 10. september 1721 Uusikaupungi rahu. · Rootsi loovutas Liivimaa kubermangu, Ingerimaa, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala Kannase ja Viiburi. · Rootsi sai tagasi Soome. · 1732 Poola ja Rootsi ametlik rahu. Sõja tagajärjed 1 · Venemaa vaba pääs Läänemerele, uus
süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Poja Paveli sünni ajal oli Katariina suhtes armukese Sergei Saltõkoviga. Tütre Anna, sünni ajal oli ta suhtes Venemaale saadetud Saksimaa saadiku krahv Stanislaw August Poniatowskiga. . Valitsemisaeg Venemaal 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak ning vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja Vene Õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas toetust sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse
ülemjuata kohalt ning asendati krahv William. W. Fermoriga, kes jätkas sõjategevust ning 22. jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed Köningsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. 12. augustil 1760 purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorgfi lahingus Preisimaa armee ning 28. septembril vallutasid Berliini. 25. detsembril aga 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lõpetas koheselt sõja Preisimaaga ning tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad ning 24. aprillil 1762 sõlmisid Peeter III ja Friedrich II liidulepingu, mis küll Katariina II võimulesaamisel tühistati, kuid sõjategevust uuesti ei alustatud. Peale seitsmeaastast sõda, otsustas kuningas, et peab taastama kõik lammutatud ehitised ja hooned. Just sellel ajal on märgitud grandioossed ehitamised Beriliinis ja Potsdamis. Sans souci residentsis tekib Uus Loss, mis ületas kõik tolleajased uhked ehitised kogu Euroopas.
Selline läbikukkumine Katariina II jaoks tulenes ilmselt sellest, et keisrinna ei osanud aimata, et Venemaa ametkond on nõnda harimatu. Katariina II lähtus siiski Euroopalikust poliitikast. Kuid Venemaal ei olnud sellist poliitilist kultuuri ollagi. Katariina II oli juba enne seadustiku projekti palju asju korda saatnud ning tegi seda ka pärast projekti ebaõnnestumist. Katariina II asus agaralt asja kallale. Kirikumõisad konfiskeeriti, sõda Taaniga jäeti ära ning liidulepingut Preisimaaga ei kinnitatudki (Jena 2000, lk218). Katariina II tahtis võimalikult paljud asjad teatud normide ja reeglite järgi paika panna. Kõige tänuväärsemad saavutused on ilmselt haridusstruktuuri muudatused. Kuna Katariina II oli ise väga haritud ning ikkagi Euroopalikust keskkonnast pärit, siis pani ta suurt rõhku just hariduse vallas. Keisrinna lasi rajada koole erinevate haridustaseme astmete jaoks, samuti hakati jagama n-ö kutseõpet ehk oli võimalik õppida erinevaid elukutseid.
Saksa rahvas kas haamriks või alasiks“ Wilhelm II välispoliitikat. Saksamaa kas saab maailma valitsejaks või ta hoopis alistatakse, Wilhelm II välispoliitika ihkas võimu maailmas. 12.Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? President Louis Bonaparte korraldas 1851.a riigipöörde, millega koondas võimu oma kätte ja sai aasta hiljem keisririigi taastamise järel Napoleon III nime all keisriks. 13.Miks Prantsusmaa sai sõjas Preisimaaga 1870.-1871 lüüa? Preisimaal oli tugevam armee ja parem ettevalmistus, nad tegutsesid kiiresti ja oskuslikult.Prantsuse armee ei olnud aga sõjaks hästi valmistunud. 14.Kes olid kommunaarid? Pariisi Kommuuni liikmed. 15.Milliseid ümberkorraldusi tegid vabariiklased Prantsusmaal Kolmanda vabariigi alguses? Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju, jõustus sunduslik tasuta algharidus, koolis asendati usuõpetus
nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Võimuletõus ja valitsemisviis 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks, kes annulleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III 28. juunil 1762 troonilt ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14
Venelased regeerisid elava huviga ja 22.aug. kirjutasid väliministrid Ribbentrop ja Molotov Moskvas alla mittekallaletungipaktile. Selle salaprotokoll andis Nõukogude Liidule loa annekteerida Saksa-Poola sõja puhul Ida-Poola kuni Wislani ja Balti riigid. Saksa maavägede peastaap e. Oberkommando des Heeres (OKH) valmis saanud plaani, mille kohaselt pidid 2 armeegruppi, alustama üheaegselt pealetungi Varssavi suunas. Kuna Poola põhja- osal oli pikk ühine piir Ida-Preisimaaga, riigi lõunaosal aga Ts.Sl., mis oli nüüd Saksa territoorium, oli Poola mööda oma 2 kõige kergemini haavatavat rinnet täielikult sisse piiratud. Poolakad polnud teadlikud Molotov-Ribbentropi paktist, seega ka Vene ohust oma armeede tagalale. Hitleri arvestused olid teised. Ta uskus, et prantslased teda läänes ei ründa, mistõttu jättis läände saja Prantsuse diviisi vastu kõigest 44 diviisi. H. eelis oli, et ta väed oli mobiliseeritud, Suurbrit. ja
Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". 5 Võimuletõus ja valitsemisviis Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, kes annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele toetas kaardivägi Katariinat kukutades oma mehe Peeter III troonilt ja kuulutades enast paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega.
Lahingu võidavad austerlased. Ülima vaimustusega pühitsevad Viin ja tema valitsejanna võitu. Veel vallutati Breslau aga saadi preislastelt lüüa Leutheni lahingus. Maria Theresiat tabas see löök väga rängalt. 15. oktoobril 1758. aastal saavad aga preislased taas lüüa ning austerlaste sõjaline edu jätkus ka kahel järgneval aastal. Rahu ei paistnud kusagilt ja võideldi ka järgnevad paar aastat. Vahepeal tsaar Peeter III lahkus Austriaga sõlmitud liidust ning sõlmis Preisimaaga rahu. Ometi see liit püsis vähe aega, sest vaevalt mõni kuu pärast valitsema asumist, kukutati uus tsaar oma naise poolt. Tsaarinna nõustus vaid neutraalseks jääma ega astunud Austriaga liitu. Selle sõja viimane lahing peeti, kui Austria pärast rasket heitlust kapituleerus. Pärast sõda seisab 45-aastane Maria Theresia ühtegi oma eesmärki saavutamata samas kohas, kus ta oli seisnud varem: Sileesiat ei olnud tagasi võidetud, Preisi polnud alla surutud,
vaidlused. Ungari ja Rumeenia vahel olid suured lahkhelid, kuna 3 milj, transilvaania rumeenlast elavad Ungari territooriumil (vb vastupidi). Hitler kasutas neid lahkhelisid ära. 1939 – MRP. Saksamaa on Teiseks maailmasõjaks valmis. Märtsis – okupeeritakse Tšehhi. Liidetakse Tangsin ja Klaipeda (kirjapilt..) See näitab Lääneriikidele, et lepituspoliitika on läbi kukkunud. Sakslaste poolelt oli Poola tungimise ettekäändeks soov saada ühendust Ida-Preisimaaga aga Lääneriigid ei uskunud enam Hitlerit. Baasidelepingu osas kukkusid läbirääkimised läbi. See oli NSVL soov rajada Poola sõjaväe baase, et „kaitsta“ Poolat. August 23 – Molotov- Rippentropi Pakt. Nõukogude Liidule loovutati Soome, Eesti, Ida-Poola ja Läti. Leedu jäi Saksamaa mõjusfääri. 17. sep tungib Poola NSVL ja tema järel Saksamaa (?). Koostöö kommunistide ja natside vahel oli Lääneriikidele suureks üllatuseks
diplomaatiasse. Selleks ajaks oli Prantsusmaa loonud üldisel sõjaväekohustusel toimiva rahvaarmee . Sõjaline üleolek nõudis ka uut diplomaatiat. Prantsusmaa sõjalised võidud kutsusid esile lahkhelid koalitsioonis. Nüüd oli diplomaatia ülesandeks nende vastuolude süvendamine. Diplomaatilise personali hulgast roogiti välja jakobiinid ja muud revolutsionäärid. Termidoorlik konvent oli valmis läbirääkimisteks. Baselis kirjutati 2 aprillil 1795 alla rahulepingule Preisimaaga, sama aasta mais sõlmiti rahu Hollandiga, juulis Hispaaniaga. Belgia ja Reini vasaku kalda alad liideti Prantsusmaaga. Liidetud territooriume ei käsitletud enam kui vabastatuid vaid kui vallutatuid. Rekvireeriti varandusi ja maksta tuli kontributsiooni. Revolutsiooni esialgsed loosungid unustati. Peale Preisimaa, Hollandi ja Hispaaniaga sõlmitud rahu jäid koalitsiooni ainult Inglismaa ja Austria. Direktooriumi aastatel (1795-1799) oli Prantsusmaa diplomaatia
andma. Talle avati eraldi krediidikonto Inglise konsuli juures. Katariina teadis sellega seotud ohte, kuid nii tegi Venemaal terve õukond. Diplomaatiline maavärin · Kui Friedrich II kuulis, et Venemaa- Inglismaa lepet kavatsetakse uuendada, sõlmis ta Inglismaaga kohe eraldi leppe, milles lubas Hannoveri kuurvürstkonnast eemale hoida ning toetada üksteist sõjas. Varem oli Friedrich sellisest leppest keeldunud. · Allians Preisimaaga läks Inglismaale maksma liidu Austriaga ning Vene leppe uuendamise. Sellest kuuldes taandus ka Prantsusmaa oma liidust Preisimaaga. · Tekkis täiesti uus veel kuus kuud varem mõeldamatu vastasseis. Ühelt poolt Inglismaa ja Preisimaa, teisalt Prantsusmaa, Venemaa ja Austria. Poniatowski · Stanislaw Poniatowski oli pärit Poola kõige mõjukamast venemeelsest perekonnast. Oli valgustusajastule kohaselt haritud ning palju reisinud meest
Hispaania Madalmaad ja osa Itaalia valdusi läks Hispaania Habsburgidelt Saksa Habsburgidele. Prantsusmaa tugev allakäik sai ilmsiks. Pidevad sõjad olid nõrgendanud riiki nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Juhtroll läks nüüd pikaks ajaks Inglismaa kätte. Austria pärilussõda 1740-1748 1740 suri viimane otsene Habsburg, jätmata meessoost pärijat. Troonile sai ta tütar Maria Theresia, kelle pärimisõiguste tunnustamise asjus peeti maha Austria pärilussõda Preisimaaga. Selle käigus kaotas Austria Sileesia. Theresia mees valiti Saksa Rooma keisriks kui Franz I ning Austriast kujunes riik, mis osa valdustega kuulus keisririigi koosseisu, kuid suuremalt osalt mitte. Austria eraldus lõplikult Saksamaast. Traditsioon, et Habsburgid valiti Saksa-Rooma keisriteks, püsis keisririigi lõpuni. Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 Peale kaotust Austria pärilussõjas tahtis Maria Theresia Sileesiat tagasi. Selleks peeti
valimisseadus võis neile tagada edu. Kuid seejärel kuulutasid termidoorlased, et 2/3 Konvendi liikmetest saavad automaatselt ka Viiesaja Nõukokku, mis tegi rojalistide võimulepääsu võimatuks. Nii otsustasid nad valitsuse kukutada ning seejärel amigrandid appi kutsuda. Kuid valitsus suutis nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil siiski maha suruda. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 Et sõda Inglismaa ja Austriaga üha venis (Preisimaaga õnnestus 1795 sõlmida separaatrahu), otsustas valitsus 1796. aastal Austria purustada. Selleks koondati kolm suurt armeed, kusjuures viimasel ajal silma paistnud noorele kindralile Bonaparte'ile anti neist kõige viletsam, samuti peeti tema tegevusvälja, Põhja-Itaaliat, strateegiliselt kõige vähemtähtsamaks. Põhiedu loodeti saavutada Reini rindel. Kuid Napoleon suutis oma vägedega kuue päeva jooksul võita kuus lahingut ning
Novembris 1719 tühistas ta liidu Peeter I-ga ja sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 1719. aasta 9.novembril sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. 1719. aastal rüüstasid Vene väed 1719 Rootsi rannikut. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 1720. aasta 21.jaanuaril sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720. Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 1720. aasta 29.veebruaril sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 1720. aastal 3. Juunil sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 1720. aasta 7
Napoleoni allakäik Sõjax valmistumine Venemaa Toimus armee ümberrelvastamine Ehitati moona ja relvaladusid piirialadele Rahuleping Türgiga apr 1812, Inglismaa'ga juuli 1812 Korrastati kindlusi Prantsusmaa Mobiliseeriti temale alluva Euroopa inimressursid Koondas Suure Armee Abistamisleping Austria ja Preisimaaga Jõudude vahekord: oli selgelt Napoleoni kasux: ta tungis peale 300 km rindelõigul 450000 mehega, ülejäänud olid Poolas reservis. Venemaa vägi oli 600 km lõigul 220000 meest, Prantsusmaa'l oli suur ülekaal igas rindelõigus. Napoleoni sõjaplaan: Esimesena tahtis vallutada Vilniuse ja purustada kohe Venemaa vägi, seejärel suunduda otse Moskva alla. Alexander I sõjaplaan: Taganeda, mitte lasta oma väeosi üksikult sisse piirata ja purustada, hoiduda pealahingust. Sõjakäik: 24
kadus. Böömi-Määri protektoraat (kõik need alad Saksa riigi koosseisus). Aastaga kadus Euroopa kaardilt kaks riiki. Saksamaa vallutas ka Klaipeda e Meemeli piirkonna(kuulus Leedule). Seoses Ts.kadumise ja Klaipeda vallutamisega seoses ei teinud lääneriigid midagi. Lepituspoliitika- 30.aastate II poolel Inglismaa ja Prantsusmaa tulid Saksamaa nõudmistele vastu. Järgmisena esitas Saksamaa nõuded Poolale, et Saksam.saaks läbi Poola koridori pidada ühendust Ida- Preisimaaga (raudtee ja maantee, mida ei kontrollita). Nüüd lõppes Ingl.ja Prants.lepituspoliitika- garanteerisid Poola sõltumatust. Inglismaal ja Pr-l oli vaja ka liitlasi, liitlasena nähti Nõukogude Liitu. 1939.a kevadel algasid kolmepoolsed läbiräkimised (Ingl, Pr, Nõuk.L) eesmärgiga luua Hitleri vastane liit (arutati ka, milliste teiste riikide iseseisvus tuleks garanteerida jms). Samal ajal pidas Nõuk.L. läbirääkimisi ka Saksamaaga. Kokkuleppele jõuti NSVL-Saksam
Jelizaveta oli üliusklik. Peeter III (1762) Elas aastatel 1728-1762. Oli Venemaad valitsenud Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia esimene liige. Teoreetiliselt oli tal võimalus saada nii Venemaa keisririigi kui ka Rootsi kuningriigi valitsejaks, sest Karl XII oli tema isapoolne vanaonu ja Rootsi kuningal Fredrik I-l ei olnud seaduslikke järglasi. Teda peeti infantiilseks alkohoolikuks, kellel polnud mingeid oskusi ega tahet valitseda. Tema esimeseks mureks valitsejana oli lõpetada sõda Preisimaaga, Venemaa loobus kõigist vallutatud aladest ning Peeter sõlmis Friedrich II-ga liidu. Seejärel viidi ellu suur hulk liberaalseid reforme, näiteks kaotati aadlike riigiteenistuskohustus, alustati kirikuvarade sekulariseerimist, liberaliseeriti kaubanduspoliitikat, kaotati salateenistus ning hakati ette valmistama agraarreformi. Lisaks neile reformidele püüdis Peeter iga hinna eest juurutada Preisi sõjaväekorda ning õigeusu kiriku liturgiat asendada luterlikuga. Katariina II (17621796)
Garibaldist sai Lõuna-Itaalia diktaator, hiljem andis võimu üle kuningas Vittorio Emanuele II-le 1861 veebruar kuulutati väja Itaalia Kuningriik Itaalia lõplik ühendamine Itaalia Kuningriigi loomise järel jäid Itaalia lõplikku ühendamist takistama Austria võimu all olev Veneetsia ja paavsti ilmalik võim Roomas, nende alade ühendamist kasutas Itaalia kuningriik oskuslikult ära soodsat rahvusvahelist olukorda 1866 sõlmis Itaalia Preisimaaga Austriavastase liidu Itaalia osales 1866 puhkenud Austria-Preisi sõjas, itaallased said austerlastelt lüüa, sõja võitis Preisimaa Prahas sõlmitud rahulepinguga läks Veneetsia alguses Prantsusmaale, hilejm ühendati Itaaliaga Garibaldi püüdis Kirikuriiki kahel korral edutult sõjajõuga vallutada Olukorra muutis Prantsusmaa lüüsaamine Prantsuse-Saksa sõjas 1870 sept viidi Itaalia väed Rooma, mis kuulutati kuningriigi pealinnaks
Mandri- Euroopa gigandiks on Prantsusmaa, kellele konkureerib Kesk-Euroopas Austria.Ida- Euroopas on suurriigiks kujunenud Venemaa. Oluline on tasakaalupoliitika, mida hakkab ohustama Preisimaa, millest saab suurvõim. Saksa maailmas saab alguse Austria ja Preisimaa konkurents võimu pärast. Preisimaa sai alguse Brandenburgi kuurvürstiriigist (kuni 1701), mis hakkab kiiresti tugevnema. 1618 pärib Brandenburg Ida-Preisimaa, millel puudus ühendus Lääne- Preisimaaga. Olid olemas ka valdused Reinimaal. Preisimaa valib militaarse tee, mille eesmärgiks on luua maismaaühendus oma alade vahel. Preisimaa on protestantlik, tugeva maa-aadliga riik. Militariseeritud riigi tõstab suurriikide hulka Friedrich II Suur (1740 1786). Preisimaa on bürokraatlik riik, milles ühineb uus ja vana. Preisimaa on ka Euroopa konfliktide üheks põhjuseks, teiseks põhjuseks on võitlus maailmamerede pärast Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel.
keiser Paul I) ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan
alamatele petitsiooniõigus. Tsiviilkoodeks- 1804. aastal vastu võetud Napoleoni koodeks, mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Tilsiti rahuleping- olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast tema võitu Friedlandi lahingus. Esimene sõlmiti 7. juulil Vene tsaari Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel, kui nad kohtusid parvel Nemunase jõe keskel. Teine sõlmiti Preisimaaga 9. juulil. Lepingud lõpetasid Neljanda koalitsiooni sõja Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui Grande Armée oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi Hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale.
Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine. * Hitler allkirjastas aprillis 1939 välksõja plaani Poola vastu 6) Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda 23. märts 1939. ?Hinnang Sündmuste areng 1939. aasta kevadel (märtsis) näitas, et Suurbritannia juhitud lepituspoliitika oli läbikukkunud. Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Poola puutumatuse kaitseks ja koostööks Saksamaa vastu: kolmepoolsed kõnelused (aprill - august 1939). ?MRP sõlmimine 23. august 1939
nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina). · Valitsevad rahvused riigis olid vastavalt austerlased ja ungarlased. · Austria-Ungari oli: personaalunioon (Austria keiser oli ühtlasi Ungari kuningas). reaalunioon (kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus;
Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 9. novembril 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719 Rootsi rannikut. Peter Wessel (Tordenskjold) vallutas 1719 Marstrandi. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 21. jaanuaril 1720 sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 29. veebruaril 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 7.
sõlmis Rootsiga vaherahu. Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 9. novembril 1719 sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719. Hannover sai Bremeni ja Verdeni. Vene väed rüüstasid 1719 Rootsi rannikut. Peter Wessel (Tordenskjold) vallutas 1719 Marstrand. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 21. jaanuaril 1720 sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 29. veebruaril 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 7
v6itlusse, püüdes laiendada oma valdusi. Habsburgid osalesid 1701 puhkenud Hispaania pariluss6jas,kuna Carlos II oli lasteta surnud ja seal polnud enam valitsejat.Sõlmiti rahu millega austria sai omale hispaania, madalmaad ning Lombardia. Kui aga selgus et karl VI poeg ei saa valitseda Austriat. kuulutati välja 1713 pragmaatiline sanktsioon, millega naised v6isid hakata valitsema.Nii saigi uueks valitsejaks Maria Theresia. Tema valitsus aeg oli suhteliselt rahulik, kuigi ta pidi s6dima Preisimaaga sest neile ei meeldinud et valitsejaks on naine.Nii puhkeski Austria pariluss6da, millega Austria kaotas Sileesia.Edaspidi toimus Austria laienemine Poola suunas. Finants reform kehtestas tulumaksu mis hakkas ka aadlikele kehtima.1775 kaotati tollipiirid, kuid kehtestati tollid imporditavatele ja eksporditavatele luksuskaupadele.1776 loodi kriminaal koodeks millega kaotati piinamine. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoole ja ameti 6ppimiseks loodi kutsekoole.Peale Maria Theresiat hakkas
Austria rahandussüsteem stabiliseerus ja riik oli suuteline ülalpidama suur sõjaväge (Beazley 2002:257). Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele 11 lähedal Seitsmeaastases sõjas (1756–1763), kus pea kogu mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa keisririigi ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks (et.wikipedia.org). Maria Theresa pärandas järeltulijaile reformitud ja hästi toimiva riigi (Beazley 2002:270). Maria Theresia valitsemise ajal parandati talupoegade olukorda, viidi sisse
· 1864. aastal sõditi Taaniga. Põhjuseks oli piirkond nimega Schleswig-Holstein. · 1866. aastal sõditi Austriaga. See näitas, et Preisimaa on tugevam ja Austria on saksa ühinemisprotsessid kõrvale lükatud. 1867. aastal moodustati Põhja-Saksa Liit, sinna kuulusid põhja poolsed riigid ja Preisimaa. · 1870-1871 Prantsusmaaga. Lõplik ühinemine. Bismarck provotseeris keiser Napoleon III (Prantsuse) sõda alustama Preisimaaga. Ta kasutas Hispaania troonipärimise küsimust. 6 nädalaga oli Prantsuse sõjavägi hävitatud, Napoleon kukutati ja Prantsusmaast sai Vabariik. Ida-Prantsusmaa läks sakslaste kontrolli all. 1871. aastal palusid Saksa vürstid, et Wilhelm I saaks nende keiser. See sündmus toimus Versailles´i lossi Peeglisaalis Prantsusmaal. Prantsusmaa pidi maksma 5 miljardit franki kahjutasu Saksamaale. Lisaks saadi Elsass-Lotring. Seal asusid rauamaak ja kivisüsi.
maad. 1802 avati taas Tartu Ülikool kuhu läksid õppima baltisakslased, välismaalased ning vähesed eestlased ja venelased. 30. Prantsusmaa XIX sajandil 1851.aastal toimus riigipööre võimule asus president Bonaparte keisrina Napoleon 3 nime all kes tahtis arendada majandust ja aktiivset välispoliitikat. Prantsusmaa tahtis peatada Saksamaa kasvu Euroopas ja Preisimaa ühinemist Saksamaaga selletõttu läks Prantsusmaa Preisimaaga sõtta. Prantsusmaa kaotus tõi endaga kaasa sisepoliitilisi segadusi mille tõttu rahvas ei olnud nõus kaotama ning koondati kokku rahvuskaarti millega tõsteti mässu ja mis hiljem valitsus maha surus. Prantsusmaa majanduslik areng langes sest ei suudetud enam vastu pidada teiste riikide konkurentsiga ja inimesi enam ei huvitanud kvaliteet vaid odavam hind.1872. aastal kehtestati Preisimaa eeskujul üldine sõjaväekohustus pöörati rohkem tähelepanu riigi tugevdamisele ja nii
Kel oli sõjapidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Kreml tahtis lääneeuroopa suurriike omavahel sõtta ässitada oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. 1939 aasta kevadel ja suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn poola koridori küsimus- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendusteid Ida-Preisimaaga läbi koridori. Surve avaldamiseks hakkas Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises. Lääneriigid seekord järeleandmistele enam minna ei saanud. Läbi kogu kevade ja suve käisid pingelised läbirääkimised ühelt poolt lääneriikide ja nõukogude liidu, teiselt poolt nõukogude liidu ja saksamaa vahel. Läänelt nõudis Stalin tasuks oma abi eest punaarmee pääsu balti riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse. Mille vastu nood maad ägedalt seisid
tulenevalt saksa rahvuslus keele ja kutltuuri etno ja ajaloo ja tniliste keelpiirkondade keskne. Samuti on probleemiks relig kaheks väga selgelt eristuvaks piirkonnaks ( Protestantlikuks ja katoliiklikuks).Et seda relig lõhet ületada peab rahvuslus leidma ühise nimetaja, mille ta leiab etnilises ja keelelises kultuurilises ühtsuses. Näeme , et pol võitlus saksa ühendamise eest on relig võitlus , kusjuures saksa protestantlikud piirkonnad, eesotsas preisimaaga, muutuvad saksa konservatiivseks ja rahvuslikuideoloogia kandijateks, katoliiklikud piirkonnad jäävad alla, neist ei saa saksa ühendamise keskust vaid ühendatakase preisi juhtimise alla . Katoliiklikud piirkonnad saksa ühendamise järgi tõmbuvad pigem enesekaitsesse ja jäävad saksa keisririigi sees preeisiga opositisooni IIMS lõpuni. Lib on ideoloogia , mi son kõige tugevamini levinud katoliiklikes piirkondades. Kuna toimub
Kuid seejärel kuulutasid termidoorlased, et 2/3 Konvendi liikmetest saavad automaatselt ka Viiesaja Nõukokku, mis tegi rojalistide võimulepääsu võimatuks. Nii otsustasid nad valitsuse kukutada ning seejärel amigrandid appi kutsuda. Kuid valitsus suutis nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil siiski maha suruda. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 Et sõda Inglismaa ja Austriaga üha venis (Preisimaaga õnnestus 1795 sõlmida separaatrahu), otsustas valitsus 1796. aastal Austria purustada. Selleks koondati kolm suurt armeed, kusjuures viimasel ajal silma paistnud noorele kindralile Bonaparte'ile anti neist kõige viletsam, samuti peeti tema tegevusvälja, Põhja-Itaaliat, strateegiliselt kõige vähemtähtsamaks. Põhiedu loodeti saavutada Reini rindel. Kuid Napoleon suutis oma vägedega kuue päeva jooksul võita kuus lahingut ning vallutada
et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast. Reaalseks kättesaamiseks aga pidi Ordu kohalike elanike käest selle reaalselt vallutama, et luua ühendus maismaaühendus Preisimaaga. Selle ülesandega aga ordu toime ei tulnud. Väidetavalt oli ka Mindaugas salaja Zemaite aidanud. 1260 lõid Zemaidi Ordu vägesid. Ordu väed olid kogunemas Klaipedasse samal ajal aga tungis 4000 leedu vägi omakorda Kuramaale. Kohe lahingu algul läksid ka Ordu väes vasallidena kaasas olnud eestlased ja kurelased leedulaste poole üle ja ründasid sakslasi seljatagant. Lahingu tulemusel toimused paljud ülestõusud Zemgales, Saaremaal ja ka suur Preisi ülestõus, mis kestis 14 a
Rahuläbirääkimised algasid Prantsusmaa ja mereriikide vahel Aachenis 1748 aastal. Oktoobris sõlmiti rahu. Austria oli sunnitud loobuma Sileesiast ja osast valdustest Itaalias. Samas tunnistati pragmaatilist sanktisooni. 3. Seitsmeaastane sõda 1756 – 1763 Sõja taustaks olid üheltpoolt vastuolud Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (ennekõike kolooniates), ning teiselt poolt Austria (soovis Sileesiat tagasi) ja Venemaa (krahv Bestuzhev soovis Preisimaad jagada) vaen Preisimaaga. Kujunenud vastuolud viisid nn diplomaatilise revolutsioonini, mis muutis varasemat liidusuhete struktuuri. Kuna Prantsusmaa vajas toetust inglaste vastu, otsis ta liitu Austriaga, Austria aga vajas tuge Preisimaa vastu (seni oli Habsburgide-Bourbonide rivaliteet olnud keskne faktor Euroopa poliitikas) – sõlmiti Versailles’ lepingud, millega kujunes välja kahe Euroopa võimsaima kuningakoja, Habsburgide ja Bourbonide liit. .
Selles sõjas Austria purustati. Sellel oli mitmeid tagajärgi: Austria loobus lõplikult pretendeerimast Saksa maade ühendajarollil, Austria kaotas oma ülemvõimu PõhjaItaalias, austerlased pidid hakkama rohkem arvestama teise suure rahvusega nende riigis ungarlased loodi AustriaUngari keisririik (Ungari sai eraldi seadused, põhiseaduse, Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas). ...moodustati PõhjaSaksa liit (1867). PõhjaSaksa riigid ühinesid Preisimaaga. ...PreisiPrantsuse sõda (18701871). Leidis aset Saksamaa lõplik ühendamine. 18. jaanuaril 1871 kuulutati välja Saksa keisririik (keiser oli Wilhelm I). See kuulutati välja Versailles' lossis, sest see oli parajasti sakslaste käes. Preisi kuningast sai Saksa keiser. Saksa väikeriikide valitsejad aksepteerisid seda, et nad kaotavad oma võimu. Tänu sellele kerkis Euroopas esile uus tugev ja agressiivne jõud. Saksamaal polnud
Preisimaa, Suurbritannia ja Hannoveri vastase liidu. Austria soovis Sileesiat Preisimaalt tagasi vallutada ning Inglismaa ja Prantsusmaa sõdisid juba India ja Kanada kolooniate pärast. Sõjad olid kulukad need raiskasid aega, raha, relvi ja inimelusid ning kulutasid ära sõdiva riigi tagavarad. Sõjategevus algas 1756. aastal ning kestis seitse aastat. Esialgu paistis, et võidutsevad Austria ja Prantsusmaa. Britid liitusid riigisekretär William Pitt Vanema nõuandel Preisimaaga. Preisimaa võidud 1757. aastal Rossbachi (Prantsusmaa vastu), Leutheni (Austria vastu) ja Zorndorfi (Venemaa vastu) lahingus, brittide edu Plassey lahingus prantslaste vastu Indias ning võidud Kanadas Québecis taastasid jõudude tasakaalu. SÕJA LÕPP - 1759. aastal alistas Briti-Preisi vägi prantslased Saksamaal Mindeni lahingus, Briti vägi lõi Prantsuse laevastikku Quiberoni lahel. 1760. aastal vallutasid britid Kanadas Montréali. 1761. aastal sunniti
ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre, Danton, Marat- rahva seas väga populaarsed Žirondiinid. eraldus mõõdukam fraktsioon- nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot. Rahvapäästekomitee ja Danton
sajandil. Türgiga peetud sõdades langesid Austria kätte lisaks Ungarile Transilvaania ja Banat, Slavoonia ja Horvaatia. 18. sajandil algas nendel aladel ulatuslik saksa kolonisatsioon. Hispaania pärilussõja järel liideti Austriaga Hispaania Habsburgide Madalmaade ja Itaalia valdused. Pärast mitmeid vahetustehinguid ( Rahvusvahelised suhted) jäid nendest aladest 1730. aastate lõpuks Austria võimu alla Belgia (Austria Madalmaad) ning Milano, Parma ja Toskaana Itaalias. Sarnaselt Preisimaaga kuulus osa Austria alasid (Austria, Böömi- ja Määrimaa, Sileesia, Belgia) keisririigi koosseisu, osa jäi sellest väljapoole. Seetõttu ei kattunud Habsburgide keisrivõim nende kui territoriaalvürstide võimualaga. Vastavalt pragmaatilisele sanktsioonile ( Rahvusvahelised suhted) sai 1740 Austria valitsejaks Karl VI tütar Maria Theresia [174080]. Et naistel puudus õigus asuda keisritroonile, vallandus Austria pärilussõda, mille tulemusena tuli Austrial loovutada
käitvitamine kulges 1940. aastate II poolel ja 1950. aastatel. Eesti NSV Teaduste Akadeemias, ajaloolasena üpris kesine. Lidia Roots 1906-1996 lõpetas 1931 Leningradi Pedagoogilise Instituudi ajaloo vallas. Aspirant juba ülikoolis, seejärel õpetaja mitmel pool Venemaal. 1944 ustava partei südurina Eestisse Tartu Riiklikusse Ülikooli. Partei ajalugu andis, siis üldajalugu. 1971 Ajaloo kandidaadi kaitses 1957. Schleswig-Holsteini küsimuse kohta, kui võeti Taanilt ja Preisimaaga liideti. Väga aktiivne partei organisatsiooni tegelane. Oli aktiivne kom noor nagu Moosbergki. Eiolnud tark inimene, loengus polnud polnud midagi kuulata, Rosenberg pani poppi. Viktor Maamägi (1917-2005) hilisem Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi dirktor. 1936-1941 õppis ajalugu. Kodusõda Soomes 1918 diplomi tööks. Sõdis, peale sõda 1946 Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi töötaja. Pärines Leningradi eesti asundusest. Tundis materjali aga ta maalis pilti tõepärast üpris
· Olulised lahingud nt. 1757, 1759 · Preisimaa pääseb eelkõige soodsate juhuste tõttu ... ,,Brandunburgi ime": 1762 sureb Vebemaa Elisabeth ja uus valitseja Peeter III lõpetas kohe sõdimise, kuna oli FII (kui sõjaväelase) imetleja · Preisimaale soodsa rahulepingu sõlmimine · Preisimaa pääses oma sisemise tugevuse ja valitseja isikuomaduste tõttu · Rahu sõlmimine Preisimaaga ilma piire muutmata (1763) · Preisimaast sai Euroopas viies suurriik (SB,Prantsusmaa,Austria,Venemaa) · Kasvab ka Venemaa mõju Euroopas · Austria ei saa sõjast kasu · Saksa dualism: Preisimaa/Austria vastasseis · FII sütitab sakslaste Poliitilise eneseteadvuse ja rahvustunde II SÕDA KOLOONIATES (1754-63) · Prantsusmaa ja SB vahel tänapäeva USA ja Kanada aladel ja Lääne-Aafrikas ja Indias · kaotab Prantsusmaa
annaabi.ee 
