Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Katariina II ( slaidid ) (0)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Katariina II
1729-1796
Elulugu
Sündis 2.mai 1729 Settinis ja suri 17.nov. 1796 Peterburis
sünninimega Sophie Friederike Auguste
1744- võttis vastu õigeusu ja sai nimeks Katariina
1745 abiellus Karl Peter Urlichiga(Peeter III)
Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste
kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni.
Võimuletulek
Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud
Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud.
Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi
kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil
1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne
Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik
Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste
trooninõudlejate (Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega.
Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast
Välispoliitika
Edukas välispoliitika
Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta
mere põhjaranniku.
1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa.
Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni.
Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks
langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest.(ka Poola
kuningatroon)
Katariina II ja Eesti
1764. aastal korraldas ta Eestisse kuuajalise visiidi, millest enamiku veetis ta
Eesti territooriumil. Pikemalt peatus valitsejanna Narvas, Tallinnas, Pärnus,
Riias ja Tartus.
Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva
bürgermeister Narvas.
Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa
Emale, võrreldamatule,,
Siinsed baltisakslased olid vajalikud impeeriumi reformimiseks (kuna neil oli
läänelik haridus ja mõtteviis)
Ümberkorraldused
1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad.
1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus
naiste harimisele Venemaal.
1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide
asutamine.
1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti
linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus.
3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad
mõisad nende valdajate pärusomandiks.
Ülestõus
1775.a. tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused
talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest
tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea
tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis
anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi
nõudma. Jemeljan Pugatsov(vale Peeter III)päästis valla 18.saj. suurima
talurahvaülestõusu Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii
suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim
väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa.
Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist
Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen.
Katariina tiitel
,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja
isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva
valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri,
Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja
Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski,
Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja
kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa,
Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja"
Surm
Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha
ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 17. novembril 1796. a.
südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma
loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane.
Vasakule Paremale
Katariina II- slaidid- #1 Katariina II- slaidid- #2 Katariina II- slaidid- #3 Katariina II- slaidid- #4 Katariina II- slaidid- #5 Katariina II- slaidid- #6 Katariina II- slaidid- #7 Katariina II- slaidid- #8 Katariina II- slaidid- #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor romu1 Õppematerjali autor
Katariina 2 elulugu

Sarnased õppematerjalid

Katariina II Powerpoint
12
ppt

Katariina II Powerpoint

Katariina II Sünninimi: Sophie Friederike Auguste Kutsutakse:Katariina II, Katariina Suur, Jekaterina II Sündis 2.mai 1729 Settinis Suri 17.nov. 1796 Peterburis Kuidas ta sai Venemaa valitsejaks? Sophie oli sünnilt väikese saksa vürstiriigi printsess. 16-aastasena tulevase Vene keisri Peeter III-ga abielludes astus ta õigeusku ning sai venepärase nime, Katariina. Õppis ruttu selgeks vene keele ja omandas väga hea hariduse. Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele ja tegi kõik, et väärida krooni. Peale Peetri ema surma asusid valitsema Peeter ja Katariina, kuid Katariinale oli Peetri poliitika väga vastuoluline. 1762 kõrvaldas Katariina kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt ja kuulutas end Venemaa valitsejaks. Mis muudatusi ta läbi viis? Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri

Ajalugu
Katariina I
6
wps

Katariina I

d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga

Ajalugu
Katariina II Valgustatud Valitseja
19
doc

Katariina II Valgustatud Valitseja

Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma

Ajalugu
Katariina II Suur
4
doc

Katariina II Suur

(1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest

Ajalugu
Katariina II
2
odt

Katariina II

Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 1762­1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga

Ajalugu
Katariina II
8
doc

Katariina II

Katariina II Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat räägib naisest nimega Katariina II, kes oli kunagi Venemaa mõjukas valitseja ja erakordne monarh. Ta oli väga mitmekülgne isiksus, sest tema puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui ka intelligents. Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile ja murdis sellega truudust traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand ­ Katariina

Ajalugu
Katariina II valitsemiseaeg Venemaal
6
doc

Katariina II valitsemiseaeg Venemaal

Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus. Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega, näiteks Voltaire'ga. Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu, kumbki abikaasa omas nn favoriite. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis

Ajalugu
Katariina II
4
doc

Katariina II

KATARIINA II Referaat Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun