Maria Theresia - õppematerjal (1)

Maria Theresia (13ma. i 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740 –1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie- Antoinette 'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (1740– 1748 ). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa- Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742 . aastal keisriks hoopis Baieri valitseja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all.
Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks.
Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas, kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama . Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks .