J. Keegan „Teine Maailmasõda“
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
c2roly
Õppematerjali autor
aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri režiimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja. Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid „väljapoole Saksa rahva ühendust“ ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms.
märts 1939 Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi (Gdansk) vabalinna Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda (saksa k. Memel) ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. piirkonna. 23. märts 1939 7. aprill 1939 Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva Itaalia vallutab Albaania. "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. aprill-august 1939 Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks.
Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga koguni kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist. Samal aastal otsustas Saarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga, 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati suhtlemist nagu normaalse riigiga. Seda, et Hitleri reziimi rahvusvaheliselt respekteeriti, näitasid 1936. aasta Berliini olümpiamängud, kuhu sõitsid kohale paljude riikide sportlased, sealhulgas ka nn rassivõõrad. Saksamaa olümpiakoondisesse määras Hitler isegi ühe juuditarist vehkleja.
1937.aasta lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.aasta kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria anšluss 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss (saksa keeles liitmine). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei
Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)
järeleandmisi tehes üritati sakslasi n.ö. maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika A.Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II maailmasõja puhkemisele. 39* 1935.a. rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa taas Saksamaaga. 40* 1936.a.- A.Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni. Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha; suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda, nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. ja õige aeg Saksamaa korralekutsumiseks oli maha magatud. 41* Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938)
hakkama. Sekkus Suurbritannia peamin N. Chamberlain, kes külastas Hitlerit (lendas elus 1. Korda lennukiga). 29. sept. 1938 toimus Münchenis Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia ja Prantsusmaa juhti- de kohtumine. Kokkulepe kohustas Ts-t oktoobri esimese 10 päeva jooksul loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Ts-t läbirääkimistele ei kutsutud, talle esitati vaid nelja riigi ühisnõue, millega nõustuti. 30. sept. 1938 kirjutasid Hitler ja Chamberlain viimase palvel alla Inglise-Saksa deklaratsioonile, milles tõotasid rahva nimel enam mitte kunagi omavahel sõdida. (Churchill:"Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi ja saab ka sõja.") MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt. Kohe peale Tsehhoslovakkia likvideerimist kutsus Ribbentrop enda juurde Poola suursaadiku ja tetas, et Saksamaa soovib tagasi Danzigi ja likvideerida nn Poola koridor (Poola pääs merele). Päev hiljem (22.03.1939) pidi Leedu
· Slovakkias Slovakkia Rahvapartei · Horvaatias rahvuslik liikumine Ustasa · Belgias rexistid · Prantsusmaal rahvuslik liikumine Action Française ja Jeunesses Patriotes · Tugeva katoliikliku taustaga, on kõneldud ka klerikaalsest fasismist · Äärmusparempoolsed kerkisid esile isegi Inglismaal. Briti Fasistide Liit Saksa natsionaalsotsialism · Nationalsozialismus · Eelkäija 5.01.1919 asutatud Saksa Töölisparteina . · Esimene esimees Anton Drexler; Adolf Hitler sai esimeheks 28.07.1921. · Algusest peale pan-natsionalistlik, Versailles' süsteemi vastane, antisemiitlik, antimarksistlik, antiparlamentaristlik, antimonarhistlik. · Asutas paramilitaarseid üksusi. SA "pruunsärklased"; SS "mustsärklased" algselt Hitleri ihukaitse. · 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputsi vanglas kirjutas Hitler "Mein Kampf'i" · Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale. · 1920
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid