50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
evelykuusik
Õppematerjali autor
Rahvuslus ja rahvusriikide teke Rahvusluse tõus Euroopas: 19saj üks kesksemaid tõukejõude, eriti jõuliselt hakkas rahvusliku enesemääramise põhimõte levima pärast1848-1849.a revolutsioone ja seda ei saanud eirata ükski poliitiline jõud Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa)
Rohkem inimesi oskas lugeda ja nad said ajalehtedest teada, mis toimub teistes riikides. Politseijõud olid väikearvulised ja nii tuli ülestõusnute vastu kasutada sõjaväge. Suurem osa 1848. Aasta ülestõusnutest ei saavutanud küll otseste nõudmiste täitmist, aga järgnevatel aastatel tugevnesid rahvuslikud tunded veelgi ja paljudele valitsustele sai selgeks, et demokraatlikud reformid on hädavajalikud. Revolutsiooni puhkemine Kahe Sitsiilia Kuningriigis ja kandumine üle Itaalia. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Moodustati Ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon. Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt. Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee, linna pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki. Revolutsioon puhkes ka Napolis ja mitmes väikeriigis
Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, sai Rooma neist jagu ja allutas ka kogu Põhja-Itaalia enda võimu alla. Nüüd jäid sõltumatuteks veel ainult Lõuna-Itaalia kreeka linnad. Viimased kutsusid endale appi Põhja-Kreekas valitseva kuningas Pyrrhose. Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast. Kreeklaste linnad olid sunnitud alistuma ja kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all. Puunia sõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) roomlaste ja kartaagolaste vahel. Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku, olid esialgu ülekaalus kartaagolased, kuid sõja keskel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Roomlased saavutasid mitu tähtsat võitu, kartaagolased palusid rahu ning loovutasid osa oma valdustest.
ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa mõista, viitamata varasematele etnilistele mälestustele. 19.saj puhkesid debattid srelleüle, kellel on enesemääramisõigus. Ka Hegel arutles selle küsimuse üle. Nimekiri koostati mitmete autorite poolt, aga sajandi keskpaigaks peeti 12 riiki enesemääramisõiguslasteks, hiljem lisati ka Itaalia. Sõnaõigust pole Ida Euroopa rahvastel. 1848.-1849.a revolutsioonid Mõnikord venitatakse neid veel 1851.aastani ja räägitaksegi Euroopa revolutsioonidest 1848-1851. Kuigi piirkonniti oli kõigil oma taust ja kontekst, siis mõningaid ühisjooni ikkagi oli. Üheks kõige suuremaks mõjuks oli pärast Metternichi süsteemi, pärast Viini kongressi rahva poliitiline elavnemine, eriti kesklass, aga ka töölised ja vaesemad kihid.
.10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia lipp on kolmevärviline
kaks ülejäänud direktorit aga keeldusid sellest, üks neist vangistati, teine pääses põgenema. Konsulaadipõhiseadus. Moodustati Konsulaat(10 konsulit), kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte’ile. Brümaari riigpööret loetakse ka Prantuse rev.lõpuks Napoleoni valitsusaeg ja sõjad Napoleoni päritolu ja karjääri algus (Touloni vallutamine). pärit Korsikalt Bounapartede suguvõsast, kes olid itaalia väikeaadlik. Tormas esmaskordelt silma, kui vallutas Touloni linna(linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed). Ülendati brigaadikindralike 24 aasta vanuselt. Revolutsioonisõja lõpp (Campo Formio rahu). 1797 18.okt, rahuleping Pr.esimese vabariigi(Nap) ja Austria monarhi vahel. Tähistas Pr.rev.sõdade Itaaliasse suunatud sõjakäikude võidukat tulemaust, esimese koalitsiooni lagunemist ja rev.sõdade esimese faasi lõppu
Talleyrand rõhutas igati valitsejate legitiimsust, mis tähendas revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamist Bourbonidest alates. Eranditeks, mida ei taastatud, olid ainult SakasRooma Keisririiki ja Rootsis Gustav IV Adolfi võim. Restitutsioon: Restitutsiooni all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile. Restitutsiooniprintsiipidest lähtudes taastati Bourbonide dünastia Hispaanias ja vanad valitsejasuguvõsad said uuesti võimule enamikus Itaalia riikides. Ka Sveitsi konföderatsiooni taastati, kuna garanteeriti selle neutraliteet. Aga õige pea selgus, et kõige elluviimine ei olegi nii kerge. Jäeti rahuldamata 300 Saksa väikevürsti palvedtagastada neile nede valdused. Euroopa jagamine: Viini kongressi põhiprintsiipide rakendamist takistasid eelkõige võitjate auahnus ja sellega seoses tekkinud omavahelised vastuolud. Üheks tüliallikaks kujunes Poola, mis oli jagatud 1795. aastal ja mille
Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur) Odoaker (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid