Katariina II Valgustatud Valitseja (2)

Tallinna Polütehnikum
TA-O9
Referaat

Katariina II Valgustatud Valitseja

(02.05.1729-17.11.1796)
Katrin Adamson
Tallinn 2009

Sisukord:

• Sissejuhatus 3
  

• Elukäik 4
  

• Võimuletõus ja valitsemisviis 5
  

• Katariina II ja Eesti 7
  

• Isiklikku 8
  

• Pildid 9
  

• Lisa 15
  

• Kokkuvõte 16
  

• Kasutatud kirjundus 17
  

Sissejuhatus

Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega.
Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg, et too ei saaks võimu kuningana.

Elukäik

Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija,  Holstein - Gottorpi  hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi   Johanna Elisabethi  isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige  Voltaire 'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks".

Võimuletõus ja valitsemisviis

Peale keisrinna  Jelizaveta Petrovna  surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, kes annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele toetas kaardivägi Katariinat kukutades oma mehe  Peeter III troonilt ja kuulutades  enast  paleepöörde tulemusena 14. juulit valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid , kus teenis tema soosik Grigori Orlov  vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese  Sergei Saltõkovi poja.
1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis  asuvas vanglas.
Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus.
Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste . Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni
Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise vastu.1773 a. alustasid Uurali e. Jaiki Kaskad ülestõusu.Kaskad kasutasid ära legendi tsar Peeter III imepärasest pääsemisest.Ennast tsaariks kuulutanud Doni Kaskas Jemeljam Pugatšov kinnitas rahvale,et Peetr III kukutati seepärast ,et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidas ta rahva hulgast ka laialdast toetust vaatamata sellele ,et suur osa tema toetajatest teadsid ,et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutses “manifestides” ja “ukaasides”- lubas Pugatšov kõik pärisorised talupojad vabastada isandatest,anda neile maad , metsad ja veed. Ta kutsus ülestõusule ebaseaduslikult troonil istuva Katariina II vastu ja käskis aadlikuid kui “Talurahva laostajaid” kinni võtta ,hukata ja üles puua”.
Ülestõus laienes Uurali maadelt Volgale.Piirati Orenburgi ja Kaasanit,Moskvas kardeti ülestusnute sissetungi.Tsaariväed otsustasid aga tugevamaks. Üks Vene armee juht võitluses ülestõusnutega oli Eesti päritoli kindral Michelson. Vaatamata baskiiride ,kalamõkkide ning vabade kaskate toetusele said ülestõusnud otsustavas lahingus Tsaritsõni alla luau.Rikkad Kaskad reetsid Pugatšovi.tTa võeti kinni ning hukati 1775 a.Ülestõus suruti maha.
Katariin II valitsemisajal ,eriti pärast Pugatšovi ülestõusu, tugevnes riik bürokraatliku aparaadina.Likvideeriti Kaskade omavalitsus .Pärisorjus laienes kõikidele Venemaaga liidetud aladele .
Katariina II velitsemisaja tähttsaimaks admistratiivseks dokumendils oli 1785 a. väljakuulutatud “Aadli armukiri”,mis seadustas aadliõigused omada maad ja pärisoriseid talupolegi.Aadel vabastati teenistus kohustustest,maksudest ning ihunuhtlusest. Kohut võis nende üle mõista vaid aadlikohus,nad said õiguse valida oma kubermangu aadlikogusid ning oma aadlipeamehi ,kes pidid nende huve esindama.Niiviisi vormistati seadusandliku aktiga lõplikult aadli kui erilise privilegeeritud seisuse õigused Vene Keisririigis.
Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina  Kuramaa  ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus , mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna- Ukraina  ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised  volgasakslased ) paigutamist  Volga  kallastele.

Katariina II ja Eesti

1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narvabürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule" Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel  Riiga , kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan IVpõgenemiskatse ja tema tapmine .
3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnudreduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I  aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat , linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist . Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt  1782 . aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest  Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%.
3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus , mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga . Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine  asehaldur . Selle järgi nimetatakse perioodi 1783–1796 asehaldusajaks ja vastavat valitsemiskorda asehalduskorraks. Kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu.
Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild  Tartusse .

Isiklikku

Oma armukese Grigori Grigorjevitš Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813 ), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevitš Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister  Platon Zubov, ratsaväe kaardiväeohvitser Aleksandr Lanski, Zavadovski, ratsaväe kaardiväeporutšik Vasiltšikov, kürassiiride kapten Ivan Korsakov , kaardiväekapten Aleksandr Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov.
Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis . Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese,Poola kuninga Stanisław Poniatowski  trooni . Kohe levitati ka mürgisemat juttu , tema elukommetest lähtudes nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all.

Pildid

Lisa

Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen.
Voltaire nimetas Katariinat  Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis.
Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks".
Katariina tiitel

„Katariina Teine, Venemaa, Moskva , Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala , Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tšernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tšerkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja“

Kokkuvõte

Katariina II (02.05.1729-17.11.1796) vene keisrinna 1762-96.Ta oli sünnilt väikese vürtsiriigi printsess .16 aastasena tulevase Vene keisri Peeter III-ga abielludes astus ta õigeuskuning sai venepärase nime.peagi õppis ta selgeks vene keele.Auahnusest ja võimujanust kukutas Katariina II 1762 aastal kaardiväe toetusel oma mehe troonilt.
Et naiad valgustatud monarhina, pidas ta kirjavahetust Voltare´I, Diderot ´I jt. Prantsuse valgustajatega. Tama sisepoliitika vastas aadli huvidele, ta surus maha Pugatšovi ülestõusu (1773-75),karistas N.Novikovi, A.Radištše jt. Vabamõtlejaid ning andis 1785 aastal aadlile ja linnadele armukirja. Katariina II välispoliitika oli tulemusrohke.Katariina II oli kuna surmani võimukas valitseja.

Kasutatud kirjandus

Internet

• et.wikipedia.org
  
• images.google.com
  

Raamatud

• ENE 4
  
• ENEKE 2
  
• Maailma ajalugu 1600-1918 (1. osa)
  
  • Helmut Piirimäe,  Krista Piirimäe ja Villu Tamul 
    

18