Ei ole paremaid, halvemaid aegu on hetk, milles viibime praegu. Kunagi kui Eesti oli Venemaa koosseisus oli meie rahval palju raskeid ja ka helgeid päevi. Selles suhtes oli vene võimu all hea olla, et oli selline ühistu nagu kolhoos, mis võimaldas inimestele palju töökohti. Elu toimis ka sellistes kohtades, mis on praeguseks juba seisavad mitukümmend aastat tühjadena. See oli selline aeg, kus naaber tundis naabrit, aga tänasel hetkel see päris nii pole. Maainimestel oli tol ajal minu arust parem elu kui linnainimestel, sellepärast et põllumajandus oli üsna kõrgel tasemel. Kõik toit saadi oma põllu pealt, aga linnainimesed pidid poest ostma paljusid toiduained. Sellel ajal oli vähe asju kauplustes saadaval. Kui praegust olukorda Eestis võrrelda tollase ajaga, arvan et see oli mõnes mõttes parem elu kui nüüdsel ajal. Inimestele võimaldati tööd kui nad tahtsid tööd teha, aga praegusel ajal on meil Eestis suur tööpuudus. Neid inimesi...
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud. Teine probleem,mis on ka osaliselt seotud eelnevaga, on alkoholism ja nark...
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Milleks on mul vaja pensionisambaid? Eesti Vabariigi pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale I, II ja III pensionisammas. Need jagunevad vastavalt riiklik-solidaarne sammas, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks? Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda...
KAS EESTI KEELEL ON INFOÜHISKONNAS TULEVIKKU? Kadi Esken Info: Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme ja programme, mingis osas aga on programm konkreetsest keelest sõltuv. Praegune seis: Maailmas on praegu umbes 6000 keelt. Kõnelejate arvu poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail, kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest. Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks, Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana...
Teel infoühiskonda Elades 21. Sajandil on imelik mõelda, kuidas võis näha välja inimeste elu eelmise sajandi keskpaigas. Puudusid telefonid ja muud elektroonilised seadmed, mille abil saaks olla teiste inimeste ühenduses juhtmevabalt. Tänapäeval kõlab see kõik uskumatuna. Kõigest kümne aasta pärast võib meie praegune elu tunduda igavana. Seetõttu oleme alles teel infoühiskonda. Kas see muudab meie elu tulevikus heaks võib viib meid hukka? Infoajastu kiire arengu alguseks võib lugeda 20.sajandi lõppu, kui interneti kasutamine sai alguse. Arvutid, mida sellel ajal kasutati olid väheste piiratud võimalustega ning aeglased. Tekkisid uue IT-firmad ning tootjad, kes hakkasid välja töötama uusi, parema riistvaraga seadmeid. Areng oli alguses aeglane, sest teadmised IT-valdkonnas olid vähesed ja see oli kogu ühiskonna jaoks uus väljakutse. Telefonid olid mõeldud helistamiseks ning sõnumite saatmiseks. Internet...
I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus; ...
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus. Haridus, kui selline, on midagi väga, võiks öelda isegi, et midagi ülimalt progressiivset. Ideaalses maailmas avab iga uus omandatud teadmine või infokild ukse veel palju rohkemate teadmiste omandamiseks. Uued, ka nii-öelda kõrgema tasandi teadmised põhinevad enamasti madalama tasandi teadmistel ning varem omandatul. Seega peaksid uued teadmised ning oskused olema teatud määral isegi eelteadmistest ning baasoskustest tuletatavad. Kahjuks ei ela me aga ideaalses maailmas. Mis toimub tegelikult? Olen pidanud oma elus vahetama kooli, ning suudan vahet teha kahel erineval koolil, õpetajatel ning õppimistehnikal. Kõike, millega ma eelmises koolis ära harjusin, ei saa ma enda uues koolis rakendada. Koolitee nagu algaks otsast peale, kuid ainuke asi, mis seda kooliteed siiski segab, on minu eelnev haridus. Tihtipeale erinevates tundides ei oska ma antud teemas kaasa...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid m...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda va...
Essee Minu motivatsiooniteooria Koostaja: Maria Urbel Võiks öelda, et kõiki meie igapäeva tegemisi saab seletada motivatsiooni mõiste kaudu. Kõigile meie otsustustele ja tegevustele eelnevad teatud vajadused. Mida tugevam vajadus või tahe midagi saada või saavutada, seda tugevam on tõuge ja motivatsioon seda tõepoolest ka teha. Seni kuni vajadus pole rahuldatud, jääb inimene pinge seisu. Selline seis sunnib inimese tegema midagi, mis seda vajadust rahuldaks. Mõned aastad tagasi tuli Douglas T. Kenrick välja uue (Maslow vajaduste hierarhia modifikatsioon) evolutsioonilise psühholoogia päritolu vajaduste püramiidiga. Üheks vajaduseks sellest püramiidist on staatuse/ enesehinnangu vajadus. Murray põhivajaduste nimekirjast võiks siin kõrvutada enesenäitamisvajadust ja saavutusvajadust. Ma arutlen...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a...
Mulle meeldib maailm Maitse üle ei vaielda. See on üks tihedamini kasutatavaid vanasõnu. Ta tulenebki sellest, et tihtipeale on konfliktide algatajateks just nimelt maitselised erinevused. Püütakse peale suruda oma arvamust või eluviisi ning kui seda ei aktsepteerita, ongi ,,kuri karjas". Aga iga inimene ongi loodud nii, et tal oleks mõtteviis ja maalimavaade. Kõik elavad organismid on unikaalsed ja kellelegi ei tohiks midagi peale suruda. Just see omavaheline erinevus muudabki maailma nii kirjuks ja põnevaks. Kui hakata mõtlema, milline oleks elu, kui me kõik, nii inimesed, loomad, linnud, kalad kui ka, miks mitte, taimed, räägiks ühte keelt, näeks samasugused välja ja elaks iga sekund oma elust täpselt ühtede kommete järgi. Juba ainuüksi sellisest mõttest muutub nägu kurvaks ja mõte hakkab liikuma sellele, kas oleks peale e...
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND NB! vormistamisel jälgi õpilastööde vormistamise reegleid, kasuta word-i vormindusvahendeid! Alapunktide pealkirjastamisel ja liigendamisel lähtu oma äriidee sisust, sellest kui palju sul oleks alapunkti all rääkida ja vajadusel muuda nii pealkirju, ühenda alapunkte kui jäta välja ka üleliigne! Iga paragrahvi (tähis 1.0, 2.0 jne) alusta uuelt lehelt! ENNE KIRJUTAMIST LOE JUHEND ALGUSEST LÕPUNI LÄBI! 1.0. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE Paiknedes küll äriplaani alguses, koostatakse kõige viimasena. Kokkuvõtlik ülevaade toob koondatult välja kõige olulisema info kogu äriplaani kohta. Peaks mahtuma ca 1-2 leheküljele. 1.1. Ettevõtte missioon See 1-2 lauseline määratlus toob välja ettevõtte põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatud juhtpõhimõtted. 1.2. Ettevõtte lühiülevaade Siin tuleks anda olulise tähtsusega infot ettevõtte kohta, nagu näiteks nimi, aadress, asukoht, asutamisa...
Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kit...
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nen...
Jalgpall Referaat Sisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul v...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Heaoluühiskond,heaoluriik Referaat Gerda Eesmäe KM2 Juhendaja : Margit Veskimäe Särevere 2011 Sissejuhatus : Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaal...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul...................................................................................... 7 6. Integratsiooniga seotud tuleviku väljakutsed................................................10 7. Kokkuvõte....................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS.............
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik A83347 Kaasaegse maailma sõltuvus naftast Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ...
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (ku...
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti...
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrg...
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest....
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. A...
ETTEVÕTTE RAHANDUS 21.01.2013 Ettvõtte vahendite ringkäik AS näitel Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C + V + m T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V varieeruv komponent on tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus tootmiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväärtust. Ettevõte peab tegutsema kasumlikult ning olema jätkusuutlik. T tootmisetap Skeem nr 2 Vastavalt äriseadustikule on ev nõutav minimaalne aktsiakapital. Ev peab olema jätk...
ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus toomiskomponent, mis on võimeline tootma l...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCENCES Marcus Aurelius Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Tallinn 2009 Sisukord Elulugu Marcus Aurelius sündis 26. aprillil 121. aastal. Tema pere on pärit Ucubist, mis on väike linn Cordobast kagu poole Hispaanias. Tema ema oli Domitia Lucilla ja isa Marcus Annius Verus III. Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle aja aristokraatlike tavade järgi veetisid emad oma lastega vähe aega koos. Küll aga tänab Aurelius hiljem oma ema, kes õpetas ta...
Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriu...
ILUTEENUSTE OSUTAMINE 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................................
SISSEJUHATUS Eraisiku pankrot ja võlanõustamine on viimasel ajal järjest rohkem jõudnud ühiskonna teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui ka emotsioonidest kantuna. Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud SMS-laenude ja muude materiaalsete ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed. Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankro...
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pidas avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutv...
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Mis on FLEGT? Iseseisev töö Tartu 2 Sisukord 1. Sisukord.................................................................................................................1 2. Sissejuhatus...........................................................................................................2 3. FLEGT ja selle areng............................................................................................ 4 4. Kasutamine ja põhjused.........................................................................................8 5. Eestis ja Soomes....................................................................................................8 6. Maailmas............................................................................................................. 12 7. Mõju................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. a...
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirje...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
