Spodiala korvpall (0)

Rakke Gümnaasium
KORVPALL
Triin Alatsei
8.klass
2009.a.
Korvpall on spordiala , mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa .
Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal.
Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele.
Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele.
AJALUGU
Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a. võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni - FIBA – liikmeks . Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. a. Berliini olümpiamängudel. Korvpalliturniiri avamängus 8. augustil kell 16 olid peaväljakul vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. Eesti kuulumine FIBA-sse peatati 1940. a. Eesti annekteerimise tõttu Nõukogude Liidu poolt. 20. detsembril 1991. a. taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBA-s. Aastatel 1998 - 2002 korraldas Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis MTÜ Eesti Korvpalliklubide Assotsatsioon. Alates hooajast 2002/2003 korraldab Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis taas EKL.
EESMÄRK
Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener , kes vastutab:

• meeskonna taktika eest
  
• vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid ) kohtunikule esitamise eest
  
• vahetusest kohtunikule teatamise eest
  

Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.
Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.
Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile . Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni.
Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on:

• kontakt
  
• liikumine palliga
  
• põrgatamine
  
• ajapiirangud
  

REEGLID
Mängija võib:

• palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane.
  
• visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist.
  
• liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata.
  
• kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga.
  
• palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas .
  

Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada.
Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda.
Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga).
Piirangud on järgmised:

• mängija, kes saab paigal seistes palli, võib pöörelda, kasutades ükskõik kumba jalga tugijalana.
  
• mängija, kes saab palli liikudes või põrgatamist lõpetades, võib kasutada kahe sammu rütmi, kui tahab lõpetada rünnakut või soovib pallist lahti saada. Esimese sammu rütm ilmneb sel juhul:
  
  • kui mängija saab palli ajal, mil tema üks jalg on maas.
    
  • kui mängija üks jalg või mõlemad jalad puudutavad üheaegselt maad või mõlemad jalad on maast lahti pärast seda, kui mängija saab palli.
    

Teise sammu rütm ilmneb juhul, kui pärast esimest sammu kas jalg või mõlemad jalad puudutasid põrandat või kui mõlemad jalad puudutavad põrandat ühel ajal. Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda.

• Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti:
  
  • võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad.
    
  • ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud.
    

Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus.
Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale .
Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele.
MÄÄRUSED
Põrgatamine

• Algab siis, kui palli oma valdusse saanud mängija viskab, lööb või veeretab seda põrandal.
  
• Põrgatamine on lõppenud hetkest, kui mängija puudutab palli korraga mõlema käega või võtab palli ühte vöi mõlemasse kätte.
  

Jooks

• Tugijala fikseerimine
  
• Pööre
  

Kaitsetegevus

• Kaitseasend
  
• Vertikaalsuse printsiip – määratletud on põrandal normaalses asendis oleva mängija poolt hõivatud silindriline ruum:
  

Ettepoole jala varvastega
Tahapoole istmikuga
Külje suunas jalgade ja käte laiusega
Pealevisked

• Lähivise – 2 punkti vise
  
• Kaugvise – 3 punkti vise
  

Isiklikud vead

• Kehakontakt
  
• Blokeering
  
• Otsatormamine
  
• Kinnihoidmine
  
• Tõukamine
  
• Ebaõige kate
  
• Ebasportlik viga
  
• Tehnilised vead
  

Karistused

• Vabavisked (1 –3)
  
• Mängust eemaldamine
  
• Mängusaalist eemaldamine