Põlevkivi kaevandamine Eestis (0)

Põlevkivi kaevandamine Eestis
Analüüs
Sissejuhatus
Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaažile annavad hulgalised aheraine - ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus – maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine . Segipööratud pinnasega künklik-mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline “kuumaastik”, taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 10–30 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum.
On selge, et kõige kvaliteetsema “pruuni kulla” varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid , dolomiidid ja merglid . Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,5–3 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel sügavustel: alates 5 meetrist maardla põhjaservas kuni 60 meetrini lavamaa lõunaosas. Edasi läheb põlevkivikiht aina sügavamale. Aluspõhja kivimid paljanduvad jõgede ürgorgudes, kus neid võib ka vaadelda. Kõige suurem paljand on Põhja-Eesti paekalda astang (pankrannik), mis oma maksimaalkõrguse saavutab Ontikal – 55,6 m üle merepinna . Aluskivimeid kattev Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (1–2 meetrit) ja paksem lõuna pool ning mattunud ürgorgudes.
Geoloogiliste ja maastikuliste tingimuste tõttu on kujunenud nii, et enamus kunagi töötanud või praegu töötavaid kaevandusi asub Kirde-Eesti lavamaa piirides (osaliselt välja arvatud käesolevaks ajaks juba suletud Kiviõli ja Kohtla kaevandus ). Kõige energiarikkam ja kvaliteetsem põlevkivi on maardla põhjaosas, mis on juba välja kaevandatud. Kaevandamise üldine tööesi liigub pidevalt lõuna suunas – Alutaguse maastikurajooni. Seal asuvad ka kõik karjäärid: maardla lääneosas Aidu ja idaosas Narva karjäär (koos Sirgala ja Viivikonna jaoskonnaga).
[ http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf ] (22.04.08)
Kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus)
Oluline keskkonnamõju kaasneb põlevkivist ammendatud kaevanduste sulgemisega. Aastatel 1999–2001 suleti Tammiku, Sompa, Kohtla ja Ahtme kaevandus, mille altkaevandatud alade üldpindala moodustab _125 km2. Tulevikus suletakse paratamatult ka Viru kaevandus ja Aidu karjäär, samuti praegune noorim, Estonia kaevandus. Need protsessid kutsuvad esile muutusi veerežiimis nii maapõues kui valgaladel, veel pikka aega (kümneid aastaid) kestab maapinna stiihiline vajumine (kvaasistabiilsus), muutuvad taimekooslused , kõlvikute väärtus jt. Kujunenud on omapärane looduslik katsepolügoon peale otsese inimtegevuse lõppemist keskkonnatingimuste muutuste mõju uurimiseks maastikele ja ökosüsteemidele.
Uuringutest on selgunud , et põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu , sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja –tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod , samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning šahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu märkimisväärseid keskkonnamuutusi - mõjutada inimeste elukvaliteeti suurel osal Eesti territooriumist.
Kogu Ida-Virumaa põhjaveevarustust komplitseerib sügavate põhjaveekihtide liigekspluateerimine, mille tõttu võib puurkaevudesse tungida soolane merevesi. Sellises olukorras võib osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe vee kasutamisele.
[ http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=949&keel=eest i] (22.04.08)
Oluline on mainida ka kaevandatud maad ja põlevkivitööstuse tahkeid ohtlike jäätmeid.
Põlevkivikaevanduste ja jäätmehoidlate poolt on „puudutatud” 450 km2 maad, mis moodustab 15% Ida-Virumaa maakonna territooriumist. 130 km2 allmaakaevanduste territooriumil on maapind vajunud ning maa väärtus sellega oluliselt vähenenud. Põlevkivi suur keskkonnaohtlikkus on tingitud ka asjaolust, et tänu madalale orgaanilise aine sisaldusele tekib põlevkivi põletamisel ja kasutamisel põlevkiviõli tootmiseks ELi klassifikaatorite järgi suurtes kogustes ohtlikke jäätmeid – vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete, aromaatsete süsivesinike, kantserogeensete ainete jms. sisaldusele kujutavad kirjeldatud jäätmed vägagi tõsist keskkonnariski, mille vältimine on ühiskonnale kallis.
[ http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=950&keel=eest i] (22.04.08)
Atmosfääriõhu saastumine Ida-Virumaal: paiksete saasteallikate poolt õhku paisatavate heitmete kogustelt on seal ettevõtete poolt õhku paisatavate heitmete osakaal märgatavalt suurem kui teistes Eestimaa piirkondades. Põhiosa õhuheitmetest (kasvuhoonegaasid, väävel- ja lämmastikoksiidid, tahked osakesed jne) on põhjustatud fossiilsete kütuste põletamisest ja mootorikütuste kasutamisest. Kütuse põletamisel on põhilisteks õhkupaisatavateks saasteaineteks vääveldioksiid, tahked osakesed ja lämmastikoksiid.
Võimalikud lahendamisvariandid, keskkonnakahjude heastamine
Tööstuse mitmetahuline keskkonnamõju ja "maastikukujundus" ühelt poolt ning looduskeskkonna eri osade (mets, põllumaa) erinev reageerimistundlikkus samasugustele
mõjutustele, on viinud paljusid asjaosalisi mõttele sobitada tootmistehnoloogiaid vastavatele looduslikele tingimustele. See pehmendab tunduvalt muutusi keskkonnas. Ühe näitena võib siin tuua Põlevkivi Kaevandamise AS-i Narva karjääri poolt kavandatavat põlevkivi kaevandamist Sirgala II kaeveväljal, kus kaevetööde tehnoloogia muutmise ja spetsiaalse filtratsioonitõkke rajamisega on võimalik väljata kõrge kvaliteediga põlevkivi Kurtna Maastikukaitseala vahetust lähedusest. Seejuures kasutatakse ära praegune tuleohtlik ala (mahajäetud endine turbaväli, kust turvas on väljatud), mis rekultiveeritakse metsamaaks. AS Eesti Põlevkivi karjäärides on tegevuse algusest alates korrastatud maid kokku 114 km2 (sh 102 km2 on metsastatud ja 1,7 km2 rekultiveeritud põllumaaks). Inimtegevus on mööduva sajandi jooksul muutnud maastikku märksa kiiremini kui loodus ise. Sellest ka kiired ja ebasoovitavad keskkonnanähud, mis mahenevad ilmselt järgmiste kümnendite jooksul. Tõenäoliselt muutuvad ka meie hinnangud , mis sisaldavad muuhulgas vastavale ajastule omast subjektiivset komponenti. Praegune, fragmentaarsena tunduv maastik liitub looduses ja meie teadvuses ühtsemaks, mida rohkem temast teada saame. AS Eesti Põlevkivi koos oma struktuuri kuuluvate kaevanduste ja karjääridega, on teinud viimastel aastatel vägagi tõhusat tööd keskkonna taasväärtustamise nimel ning põlevkivi kaevandamise mõju vähendamiseks looduskeskkonnale, kuigi nn „talutava kaevandamise“ kriteeriumide määratlemisel seisab ees veel märkimisväärne tööpõld.
[ http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf ] (22.04.08)

Alustatud on parimate keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamisega, mis parandaks põlevkivi kaevandamisega seotud proleeme. Töö eesmärgiks on uute BAT tehnoloogiate aluste väljatöötamine põlevkivi kadude ja keskkonnamõjude vähendamiseks põlevkivi kaevandamisel. Töö sisuks on käsitleda põlevkivi kaevandamise tulevikustsenaariume ja pakkuda tehnoloogilisi lahendusi põlevkivi kaevandamiseks arvestades võimalikke keskkonnamõjusid.

Töö lähtepunktid:
· Geoloogilised eeldused uute kaevandamistehnoloogiate rakendumisel ja kauba kvaliteedi moodustumisel
· Kaevise avakaevandamisega väljamise tehnoloogilised lahendused (karjääri freeskombaini katsetamine ja evitamine)
· Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (pikka ettenihkega kamberkaevandamine)
· Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (lühietega allmaakombainkaevandamise katsetamine)
· Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (pikkade etega allmaakombainkaevandamise katsetamine)
· Tootmiskadude vähendamise võimalused tootluskihindi paksema väljamisega
· Tootmiskadude ja keskkonnamõjude vähendamine allmaakaevandamisel põlevkivi rikastamisjääkide ja põlevkivitööstuse tootmisjääkide kasutamisega kunsttervikutes.

Oodatavaks tulemuseks oleks tagada otstarbekam lahenduspõlevkivi kaevandamiseks.
[ http://doktorandid.blogspot.com/2008/01/allan-viil-keskkonda-sstvad-plevkivi.html ] (22.04.08)
Poliitilised otsused
Maapõueseadus
Maapõueseadus jõustus jõustus 1. aprillil 2005. Alates 2005. aastast on seis põlevkivi kaevandamise lubade osas väga keeruline, sest lisaks väljaantud lubadele oli Keskkonnaministeeriumis menetlusse võetud veel 16 põlevkivi kaevandamise loa taotlust , sealhulgas mõnele piirkonnale mitu taotlust, kokku 26,32 mln t aastamäära peale. Seadustega ei ole olnud võimalik põlevkivi kasutamist riiklikult suunata. Kõiki geoloogilise uuringu ja kaevandamise loa saamiseks esitatud nõuetekohaseid taotlusi tuli menetleda. Seaduses on küll toodud võimalus loa väljastamisest keelduda – seda vastavalt lõikele, kus on märgitud: „kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega ”. Riiklik huvi ei olnud aga seni konkreetselt määratletud.
Riigikogu võttis 8. märtsil 2006 vastu maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega:
1) peatati enne maapõueseaduse muutmise seaduse jõustumist Keskkonnaministeeriumile,
esitatud põlevkivi kaevandamise lubade taotluste menetlemine kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni.
2) luba ei anta kui taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kuid puudub põlevkivi kasutamissuundade kindlaksmääramiseks, sealhulgas põlevkiviõli, põlevkivigaasi ning põlevkivist toodetud elektri- ja soojusenergia kasutusvõimaluste hindamiseks, koostatud riiklik arengukava.
3) luba ei anta kui kaevandamiseks taotletava maavaravaru kasutamissuund on vastuolus põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga.
4) põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus (hiljem muudeti seda Maapõueseaduse sätet, mis käsitleb põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamist ja asendati “kinnitab Vabariigi Valitsus” uue sõnastusega “kinnitab Riigikogu”).
Kuna põlevkivi kaevandamise aastamäär on fikseeritud pikaks ajaks ning see on kogu Eesti kohta üks, on sobilik see kehtestada maapõueseadusega.
Seaduse mõju
Keskkonnamõju:
Seaduse rakendumisel on positiivne mõju keskkonnale, sest uute sätete abil on võimalik piirata põlevkivi kaevandamise aastamäära ja seega vähendada keskkonna mõjutamist.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele ja regionaalarengule: seaduse muudatuse jõustumise korral paraneb riigi haldussuutlikkus ja täpsustuvad keskkonnaametnike tööülesanded. Suureneb riigi võimalus kontrollida maapõueseaduse täitmist ja sihipäraselt ning seega ühiskonnale tulusamalt suunata maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades negatiivset keskkonnamõju.
Mõju majandusele: majanduse arengule on seaduse rakendumise mõju positiivne, sest seaduses sätestatud regulatsioon suunab põlevkivi kasutamist süsteemsemalt ning stimuleerib ühtlasi taastuvate energiaallikate kasutusele võtmist.
Seadus ei avalda otsest mõju ettevõtluskeskkonnale ja konkurentsiolukorrale. Energiaga varustatust lubade muutmine ei mõjuta, sest Põlevkivi Kaevandamise ASil , kes kaevandab põlevkivi elektrienergia tootmiseks, jääks hoolimata kaevandamislubades oleva maksimaalselt lubatud aastamäära vähendamisest piisavalt suur põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäär. Seaduse rakendumisega ei kaasne spetsiaalset koolitusvajadust.
Seaduse rakendamisega riigile täiendavaid rahalisi kulutusi ei kaasne. Lubade muutmine toob ettevõtjatele kaasa majanduslikust küljest teatud negatiivseid tagajärgi, peamiselt on selleks realiseerimata arenguplaanide tõttu saamata jäänud kasum. Põlevkivi kaevandamise lubatud aastamäära vähendamine on avalikke huve arvestades vajalik, vajadust põhjendatakse pikemalt “Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015”. Maapõueseaduse muutmisel tuleb tagada, et valitud õiguslik lahendus aastamäärade muutmiseks oleks hoolikalt kaalutud ning arvestaks Põhiseaduses sätestatud õiguse üldpõhimõtetega. Samuti on vajalik, et piisavad alused täitevvõimule otsuste tegemiseks sisalduksid seaduses.
[ http://www.google.ee/search?hl=et&q=p%C3%B5levkivi+kaevandamise+lahendus&btnG=Google+otsing&lr =] [Maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse seletuskiri] (22.04.08)
Energiajulgeolekust
Julgeoleku ohud:

• Riigid kaotavad tähtsust
  
• Piirid ei eralda enam
  
• Mitte-sõjalised aspektid tähtsustuvad
  
• Julgeolek saavutatav vaid kollektiivselt
  
• Indiviidid mobiilsed , kontrollimatud
  
• Ennetamine kui ainus toimiv lahendus
  
• Pidev ressursside ümberjaotamine
  

Energia stabiilne kättesaadavus on ülimalt oluline nii majanduse kui ka kogu ühiskonna toimimiseks. Energiamajandus on maailmastumisest tingitud vastastikuse poliitilise, majandusliku ja ökoloogilise sõltuvuse kaudu seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga. Energiajulgeoleku määravad riigi geopoliitiline asend, sõltuvus välismaistest energiatarnijatest ja suutlikkus ise energiat toota.

• Energia kättesaadavus
  
  • energiaallikad (kodumaised, rajatagused)
    
  • tarneturvalisus ( terrorism , õnnetused, avariid )
    
• Energianõudlus (globaalsed trendid)
  
• Energiaturud
  
  • olemasolu
    
  • reguleeritus
    
• Energiatarned poliitilise relvana
  
  • USA, OPEC , Venemaa
    

• Maailmastumise mõju
  
  • kontsentratsioon (firmade koondumine)
    
  • konkurentsi vähenemine
    
  • kontroll turgude üle
    
• Järelmid
  
  • riigid võistlevad rahvusvaheliste kontsernidega
    
  • riikidel raske reguleerida energiaturge
    
  • riigid ei suuda teostada õiglast energiapoliitikat
    

Energiajulgeolek : Euroopa Liit
Energiaturgude liberaliseerimine ELis vähendab liikmesmaade rolli energiajulgeoleku tagamisel . Ühiste huvide nappus takistab Euroopa Liidu energiajulgeoleku poliitika formuleerimist ja suurendab riigikeskset lähenemist liikmesmaades. Energiajulgeolek- solidaarsus vs. isepäisus.
Venemaa

• Energiasektori politiseeritus
  
  • poliitikute sidemed energeetikas
    
  • riigi ja ettevõtete vastastikused huvid
    
• Energiahoobade kasutamine naaberriikide vastu
  
  • 60 juhtumit endise NSVL aladel (1991 - 2006)
    
  • sihiks kontroll infrastruktuuri, transiidikanalite üle
    
  • surve avaldamine välispoliitilistel eesmärkidel
    
• Regionaalne eksportöör
  
  • seotus Euroopaga (torujuhtmed, transiidikanalid)
    
  • uued tarnekanalid Aasias (aastaks 2015)
    
• Siseturg
  
  • hindade erinevus ja ühtlustumine
    
  • kasvav sisenõudlus
    
• Allikad
  
  • nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses
    
  • uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud)
    

Eesti energiajulgeolek
Euroopa Liit

• Energiaturgude avamise nõue
  
  • võib suurendada sõltuvust Venemaast
    
• Efektiivsuse suurendamise nõue
  
  • tootmise hajutamine
    
  • energiasääst
    
• Jätkusuutlikkuse nõue
  
  • keskkonnasõbralikumad kütused
    
  • uued keskkonnamaksud
    

Eesti energiajulgeolek
Venemaa

• Poliitilised suhted - jahedad
  
  • piirilepe, venekeelne vähemus, ajalugu
    
• Majandussuhted - asjalikud, praktilised
  

• Energiamajandus
  
  • naftatoodete tarned katkestati vaid 1992/93 talvel
    
  • elektri- ja gaasitarneid pole kordagi katkestatud
    
• Võrkude seotus - vastastikune sõltuvus
  
• Transiit - Venemaa huvi, meie risk
  

Eesti energiajulgeolek, riskide vähendamine

• Omatoodang (praegu 2/3)
  
  • elekter
    
  • vedelkütused
    
  • biokütused
    
• Import (praegu 1/3)
  
  • energiaühendused Kesk- ja Põhja-Euroopaga
    
  • LNG (koostöös naabritega)
    
  • osalus Leedu, Soome tuumaenergeetikas
    
• Sääst ja efektiivsuse suurendamine
  

[Mis on energeetiline julgeolek? – Andres Mäe, TÜ Euroopa Kolledž, magistrand] (22.04.08)
Kokkuvõte
AS Eesti Põlevkivi ja Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on põlevkivi kaevandatud 90 aasta (alates 1916. aastast) jooksul ligi 1 miljard tonni, seda 430 km2 suuruselt alalt ja kuni 70 m sügavuselt.
[ http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf ] (22.04.08)
Põlevkivi on taganud Eesti majandusele stabiilse elektri hinna ja väga hea varustuskindluse. Uued energiaallikad peavad olema keskkonnasõbralikumad, kuid arvestama ka elektri hinna ja varustuskindluse aspekte .
[file:///C:/ Documents %20and%20Settings/kasutaja/ Desktop /materjalid.html]
[Põlevkivi roll Eesti majanduses – Einari Kisel, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja] (22.04.08)
Ida-Virumaa keskkonnaseisund on aastatega paranenud. Kogu Ida-Virumaa tööstus on järjest üle läinud keskkonna-sõbralikematele tehnoloogiatele – Silmet, Narva Elektrijaamad , Viru Keemia Grupp, EP. Riigipoolne kontroll keskkonna kasutamise ja säästmise üle on pidevalt tõhusamaks muutunud. Kõik eelnev lubab väita, et põlevkivienergeetika on jätkuvalt jätkusuutlik.
[ http://www.google.ee/search?hl=et&q=Ida-Virumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev%C3%B5tete+panganduse+tegevdirektor&btnG=Google+otsing&lr =]
[Ida-Virumaa majanduskeskkond ja perspektiivid, Priit Perens , Ettevõtete panganduse tegevdirektor ] (22.04.08)

• Tänane trend – rääkida põlevkivienergeetika kahjulikkusest ja kadumisest.
  
• Homne tegelikkus – ei kao ta kuhugi , sest on siis lähiaastatel midagi, millega põlevkivi asendada ?
  
• Kõigi eelduste järgi võetakse tulevikus kasutusele kombineeritud variandid, kus on koht ka põlevkivienergeetikale.
  

Majanduslik potentsiaal tõotab uue metropoli tekkimist...
... arengute jätkusuutlikkuse tingimuseks on elukeskkonna areng, et kinnistada olemasolevat ja tuua uut tööjõudu.
Kasutatud kirjandus:
INTERNET

http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf

http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=949&keel=eest i

http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=950&keel=eest i

http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf

http://doktorandid.blogspot.com/2008/01/allan-viil-keskkonda-sstvad-plevkivi.html

http://www.google.ee/search?hl=et&q=p%C3%B5levkivi+kaevandamise+lahendus&btnG=Google+otsing&lr =; Maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse seletuskiri

Mis on energeetiline julgeolek? – Andres Mäe, TÜ Euroopa Kolledž, magistrand

http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf ; Põlevkivi roll Eesti majanduses – Einari Kisel, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja

http://www.google.ee/search?hl=et&q=IdaVirumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev%C3%B5tete+panganduse+tegevdirektor&btnG=Google+otsing&lr =; Ida-Virumaa majanduskeskkond ja perspektiivid, Priit Perens, Ettevõtete panganduse tegevdirektor