Põlevkivi kaevandamine Eestis (0)

Euroülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1 HALB

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

Mis on energeetiline julgeolek?

Lõik failist

Põlevkivi kaevandamine Eestis
Analüüs
Sissejuhatus
Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaažile annavad hulgalised aheraine - ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus – maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine . Segipööratud pinnasega künklik-mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline “kuumaastik”, taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 10–30 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum.
On selge, et kõige kvaliteetsema “pruuni kulla” varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid , dolomiidid ja merglid . Kaevandatav

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eliko877 Õppematerjali autor

Kokkuvõte

AS Eesti Põlevkivi ja Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on põlevkivi kaevandatud 90 aasta (alates 1916. aastast) jooksul ligi 1 miljard tonni, seda 430 km2 suuruselt alalt ja kuni 70 m sügavuselt.
[http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08)

Põlevkivi on taganud Eesti majandusele stabiilse elektri hinna ja väga hea varustuskindluse. Uued energiaallikad peavad olema keskkonnasõbralikumad, kuid arvestama ka elektri hinna ja varustuskindluse aspekte.
[file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/Desktop/materjalid.html]
[Põlevkivi roll Eesti majanduses – Einari Kisel, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja] (22.04.08)

Ida-Virumaa keskkonnaseisund on aastatega paranenud. Kogu Ida-Virumaa tööstus on järjest üle läinud keskkonna-sõbralikematele tehnoloogiatele – Silmet, Narva Elektrijaamad, Viru Keemia Grupp, EP. Riigipoolne kontroll keskkonna kasutamise ja säästmise üle on pidevalt tõhusamaks muutunud. Kõik eelnev lubab väita, et põlevkivienergeetika on jätkuvalt jätkusuutlik.
[http://www.google.ee/search?hl=et&q=Ida-Virumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev%C3%B5tete+panganduse+tegevdirektor&btnG=Google+otsing&lr=]
[Ida-Virumaa majanduskeskkond ja perspektiivid, Priit Perens, Ettevõtete panganduse tegevdirektor] (22.04.08)

• Tänane trend – rääkida põlevkivienergeetika kahjulikkusest ja kadumisest.
• Homne tegelikkus – ei kao ta kuhugi, sest on siis lähiaastatel midagi, millega põlevkivi asendada?
• Kõigi eelduste järgi võetakse tulevikus kasutusele kombineeritud variandid, kus on koht ka põlevkivienergeetikale.

Majanduslik potentsiaal tõotab uue metropoli tekkimist...
... arengute jätkusuutlikkuse tingimuseks on elukeskkonna areng, et kinnistada olemasolevat ja tuua uut tööjõudu.

analüüs kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus) võimalikud lahendamisvariandid keskkonnakahjude heastamine poliitilised otsused maapõueseadus seaduse mõju energiajulgeolekust

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus:

Ühiskond

doc

Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis

...........................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..................................................................12 5.1 Eesti Rehviliit........................................................................................................13 5.1.1 Rehvipurusti....................................................................................................14 5.2 Kuusakoski AS......................................................................................................15 5.2.1 Rehvipurusti...........................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

LITTER, littering, ... - jäätmete taaskasutus, korduvkasutus, biokäitlus, ... All will be waste sooner or later! Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 9 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 10 Jäätmekäitluse areng Jäätmekäitluse areng Eestis Asjad meie ümber muutuvad varem linnastumine või hiljem kasutuks, s.o jäätmeteks. prügimägi (dumping site) prügila (landfill) Ühiskonna suhtumine jäätmekäitlusse tootmise koondumine suurettevõtetesse Prügi - kasutusel olmejäätmete kohta üleminek kaugküttele

Jäätmekäitlus

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati

Keskkonna kaitse

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995

Tehnoökoloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel

Keskkonnakaitse ja säästev areng

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Kreisilinna asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas jõudsalt kasvama pärast pärisorjuse kaotamist. Viljandi linnasüdames leiame rohkelt väärikas vanuses puitarhitektuuri – traditsioonilisi vanabalti tüüpi ristkülikulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega hooneid. Nii mõnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke detaile – sammastega portikus, hammaskarniisd vms. 19. sajandi lõpuks oli Viljandi oma elanike arvult tõusnud Eestis 6. kohale. Väljaspool linnapiire paiknesid agulid (Kantreküla, Kivistiku ja Ridaküla), kus elasid peamiselt eestlased. 20. sajandi saabumine tõi Viljandisse mitmed moodsa aja ilmingud – elektri ja raudtee. Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka

Ehitusfüüsika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Rohkem sarnaseid