Kehaline kasvatus Õpimapp (0)

Põlva Ühisgümnaasium

Kehaline kasvatus
Õpimapp
Autor: Jessika Roger
Juhendaja : Karin Vassil
Põlva 2013
Sisukord
Kuulitõuge.....................................2
100m .............................................4
Korvpall .........................................5
Võrkpall........................................7
Ohutus ja hügieen........................8
Aus mäng.....................................9

Kuulitõuge

Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule .
Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole.
Enne võistluste algust antud alal on igal võistlejal õigus sooritada proovikatseid. Heite- ja tõukealadel sooritatakse proovikatsed kohtunike kontrolli all, samas järjekorras kui võistluskatsed. Võistluskatsed sooritatakse loositud järjekorras. Peale kvalifikatsiooni­võistlusi loo­si­takse sooritusjärjekord uuesti. Kõigil väljakualadel (kõrgus- ja teivashüpe välja arvatud), kus võistleb rohkem kui 8 sportlast, antakse kõigile osavõtjaile kolm katset ning nende katsete põhjal kahek­ sale paremale veel kolm katset.
Kui alal osaleb nii palju võistlejaid, et ei ole võimalik pidada kohe lõppvõistlust, korraldatakse põhivõistlusele pääsejate väljaselgitamiseks kvalifikat­siooni­võist­lu­sed. Kvalifikatsioonivõistluste tulemusi põhivõistlustel arvesse ei võeta. Kvali­­fikat­sioonivõistlustest osavõtt on kõigile antud alale ülesantud võistlejatele kohustuslik.
Kui võistlejat segatakse või häiritakse katse sooritamise ajal, on ala pea­koh­tuni­kul õigus anda võistlejale uus katse. Iga võistleja lõpptulemuseks jääb tema parim, põhivõistlustel saavutatud tulemus, kaasa arvatud esikoha selgitamiseks peetud lisavõistlustel saavutatud tagajärg.
Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal . Ringi põhi kaetakse betooni, asfaldi , sünteetilise kattematerjali, puidu või muu sobiva, tihke, kuid mitte libeda materjaliga. Ringi läbimõõt on 2.135 (+5 mm). (Joonis 1)
Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi võistleja ringist või hoovõturajalt lah­ku­da. Ringist lahkumisel peab võistleja esimene kontakt maapinnaga olema rin­gist väljapoole märgitud, mõtteliselt ringi keskpunkti läbivatest, valgetest joon­test ("vuntsidest") tagapool. Võistlusvahendid tuuakse maandumispaigast tagasi kandes. Nende tagasi viskamine või heitmine on keelatud.
Meeste kuulitõuke maailmarekord kuulub ameeriklasele Randy Barnes’ile (23,12m) ning see on püstitatud 1990. aastal. Naiste rekordi omanik on venelanna Natalja Lissovskaja tulemusega 22.63 (Moskvas 1987.a).
Eesti kuulitõuke meeste rekordi püstitas Heino Sild 1979. aastal Budapestis (20.53m) ning naiste rekordiomaniku tiitel kuulub Veronika Minina’le, tulemusega 18.03 (1980.a).
Eestlaste seas oli viimase aja tuntuim kuulitõukaja Taavi Peetre, kes osales ka Ateena olümpiamängudel kuulitõuke kvalifikatsioonivõistlusel ning tõukas tulemuse 19.14.
Joonis 1. Kuulitõukering

100m

100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, 100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal nii, et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardiststardipakult.
100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks .
Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt Berliinis, on 9,58 sekundit.
Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal Fayettevilles.
Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner Indianapolises, on 10,49 sekundit.
Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis.
Edukamad sportlased maailmas: Gail Davers (kahekordne olümpiavõitja), Maurice Greene ( kolmekordne maailmameister) ja Usain Bolt(rekordiomanik). Eesti tuntuimad on Marek Niit (rekordiomanik), Mikk Pahapill ja Erki Nool (kümnevõistlejad).

Korvpall

Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala .
Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa.
Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kaasa arvatud kapten, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.
Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener , kes määrab võistkonna mängutaktika.Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.Mänguväljak peab olema mistahes takistustest vaba, tasane , kõva kattega täisnurkala (Joonis 1). Mänguväljakute mõõtmed peavad piirjoonte siseservadest mõõdetuna olema: pikkus kakskümmend kaheksa (28) m ja laius viisteist (15) m. Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ja ühte värvi (eelistatavalt valged).
Võistkonna liikmel on mänguluba siis, kui tal on võistlusi korraldava organi poolt kehtestatud korra järgi antud ametlik luba mängimiseks oma võistkonna eest. Seejuures arvestatakse ka võimalike vanusepiirangutega.Võistkonna liikmel on mänguõigus siis, kui ta nimi on enne mängu algust kantud mänguprotokolli ja seni, kuni teda pole diskvalifitseeritud või ta pole saanud viit (5) viga. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et: see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest ja kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud “ühes tükis” mänguriietus. Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number.
Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest. Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamikku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine
MEES-MEES KAITSEMÄNG tugineb põhimõttel, et iga kaitsemängija jälgib vastasvõistkonna konkreetset mägijat ja ka palli, mis tähendab seda, et peale oma hoolealuse katmise moodustavad viis kaitsemängijat koos ka ühtse kaitseliini. Iga kaitsemängija tegevus baseerub kahel printsiibil: enda mängija jälgimine, koostöö kaaslastega. Kaitstava mängija kontrolli all hoidmine on kaitsja põhiülesanne ja selle täitmisel ei saa ta eriti loota kaasmängijatele, kuna ka neil on oma hoolealused .
Mees-mees kaitse võib jaotada lähtuvalt mängija tegutsemise aktiivsusest: tavaline, tihe, kontsentreeritud ehk kokkutõmbav, agressiivne, vahetustega, abistav . Näiteks tiheda kaitsemängu korral asuvad kaitsjad enda hoolealustele lähemal ja palliga mängijat atakeeritakse aktiivselt ja agressiivse kaitsemängu eesmärgiks on mänguolukordade loomine, kus on võimalik moodustada „lõksu".
Abistav mees-mees kaitsemäng on sobilik võistkondade vastu, kellel on head 1:1 mängijad ja läbimurdjad. Sellele kaitsele on iseloomulik mängijate väga kiire liikumine, sest pidevalt tuleb valmis olla kaaslastele abi osutamiseks ja siis tagasi pöörduda oma hoolealuse juurde või roteeruda.

Võrkpall

Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega , kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga.
Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5–10 m pikkune ja 1 m laiune võrk.
Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m).
Võrkpalli pall kaalub 260–280 grammi ja ümbermõõt on 65–67 cm.
Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat.
Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.
Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga .
Edukaimad riigid olümpiamängudel on olnud Brasiilia, Venemaa ja USA. Näiteks 2008.a Pekingi olümpiavõitja meeste seas oli USA, naiste seas Brasiilia. 2012 aasta olümpiatulemused on toodud siin: http://www.london2012.com/volleyball/medals/ . Suurvõistluse, Volleyball world cup, mis toimus Jaapanis 2011 aastal, võitja oli Venemaa, 2007. aasta võitja aga Brasiilia.
Eesti võrkpallikoondis osales 2011. ja 2009. aastal Euroopa meistrivõistlustel. 2011. aastal saavutati 12. koht, 2009. aastal 14. koht. Eesti võrkpallikoondis pole jõudnud olümpiamängudele ega maailmameistrivõistlustele. Võrkpallikoondis valiti Eestis aasta võistkonnaks 2010. aastal.

Ohutus ja hügieen spordipors ja hügieenuriietus. tud

000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000s

Hügieen ehk tervishoiuteadus õpetab meile tervislikke eluviise. Eelkõige käivad hügieenireeglid kehapuhtuse, tervisliku toitumise, puhkuse ja vaba aja veetmise ning kehakultuuri ja spordi kohta. Kõike seda kokku nimetatakse isiklikuks hügieeniks, sest siin hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest.
On väga oluline, et sportlased pööraksid tähelepanu oma hügieenile, et vähendada sellega seonduvaid nakkushaigusi.
Oluline on dušš kohe pärast võistlust või treeningut. Siinkohal peaks kindlasti meeles pidama, et ei tohi jagada teistega oma rätikut või teisi tualett - tarbeid . Uuringud on näidanud, et nakkushaiguste levik jagades neid tarbeid on kõige suurem. Samuti ei tohiks jagada oma veepudelit. Viiruseid ja bakteriaalseid infektsioone saab väga kergelt kasutades teiste veepudelit.
Erilist tähelepanu peaks pöörama haavadele ja marrastustele, mis võivad sportimise käigus tekkida. Need peaks kindlasti üle vaatama kas arst või treener. Hoida tuleks neid puhtana ja kaetult vastavalt nõuetele.
Ohutusreegleid peaks järgima kõikjal, ka sportides. Igal spordialal on omad reeglid ja kui nendega tegeletakse, peaks ennem tutvuma reeglitega. Näiteks kuulitõuke alal, enne tõuget tuleks veenduda, et tõukesektoris ei ole kedagi. 400 m jooksus peaks jooksma omal rajal, et mitte seada ohtu teisi ja ennast jne. Igal sportlasel peab olema tarkust, et treenida ohutult.

Aus mäng

Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist.
Ilma ausa mängu printsiibi järgimiseta ei ole sport enam täisväärtuslik võimalus sportlaste eneseteostuseks, omavaheliseks suhtlemiseks ega ka elukvaliteedi parandamiseks. Ausa mängu peamiseks demonstreerijaks on võistleja. Ennekõike tähendab see, et võistluses osaleja peab vankumatult kinni kirjapandud reeglitest. Ausa mänguta ei ole sport enam sport.
Ausa mängu peamiseks näitajaks on sportlane. See tähendab eelkõige seda, et ta peab vankumatult kinni kehtestatud reeglitest.
Aus mäng väljendub:
- Kohtuniku otsuse vaieldamatus heakskiidus, välja arvatud neil spordialadel, kus kohtuniku otsusele võib järgneda reeglitekohane apellatsioonikaebus .
- Võistlemises võidu kui võistlusspordis olulisima nimel, kuid seejuures kategooriliselt keeldudes rakendamast võidu saavutamiseks lubamatuid vahendeid.
Aus mäng on käitumisviis, mis põhineb endast lugupidamisel ja hõlmab:
- ausust, otsekohesust, kindlat ja väärikat hoiakut ka juhul, kui teised ausalt ei võistle
- võistkonnakaaslasest lugupidamist
- pealtvaatajatest lugupidamist
- austust juhendajate vastu
- vastasest lugupidamist nii võidu kui kaotuse korral
- kohtunikust lugupidamist
Ausa mängu põhimõte tähendab suuremeelset ellusuhtumist , mis on soojade püsivate inimsuhete aluseks.
Aus mäng ei ole ainult sportlase õigus ja kohustus, see on samuti treenerite, spordiametnike ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti.