Milleks on mul vaja pensionisambaid (0)

Milleks on mul vaja pensionisambaid?
Eesti Vabariigi pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale – I, II ja III pensionisammas . Need jagunevad vastavalt riiklik-solidaarne sammas, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks?
Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele , et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda. Tegelikult pension pole muud kui inimese tavapärane sissetulek – seda pensionärile, kes enam tööl ei käi, kuid on elatud elu jooksul teinud riigi heaks tööd. Nagu ka tavapäraste sissetulekute kasutamise ja haldamise üle on inimestel laialdaselt võimalusi, otsustab ka pensionimaastikul oma sissetulekute üle inimene ise.
Riigi roll on ajapikku pensionisüsteemis muutunud. Ajal, kui pensionid koguti peamiselt maksutuludelt, oli riigi roll põhiline. Sellest ajast saadik on inimestele jäänud ka mulje, et pension on miski mis tuleb kelletki ja kuskilt ning pole kunagi teada, mis süsteemid selle taga paiknevad. Praegune süsteem on küll keerulisem, kuid inimesel on võimalik luua selgem pilt sellest, kust tema raha tuleb ja kuhu see paigutada. Praeguses Eesti Vabariigis on see sambati erinev ning selle kogumine algab juba täisealiseks saades , mis võimaldab igal noorel oma vanaduspensioni kindlustamise heaks midagi ära teha. Esimene sammas tuleb riigilt ja tööandjalt ning selle suurus ei sõltu inimesest endast, vaid töökohast ja maksuseadlusest.
Teine sammas on samuti kohustuslik, kuid selle paigutamisse ja kogumisse on inimesel palju suurem võimalus midagi ära teha. Inimesel on võimalik paigutada oma pensionikogumisfondi erinevatesse pankadesse . Pensionikindlustus määrab igakuise oma kunagise pensioni kindlustamise tulevikuks. Kogumisprotsent sõltub erinevatest asjaoludest nagu näiteks panga kogumisprotsent, mis on muutub panga seisukorrast finantsturul, palgast ja ka maksudest. Kolmas sammas on aga täiesti vabatahtlik. Üldiselt kasutavad seda inimesed, kellel on hetkel hea majanduslik seis ning kes soovivad oma igakuisest pangast panna kogumisfondi meelepärane hulk raha, mis jäävad panka kuni inimese pensionile minekuni.
Pension ei tule lihtsalt „kuskilt“, vaid sõltub palju inimese sissetulekutest ja säästudest. Pensionisammaste süsteem aitab inimesel enda jaoks valida parim kogumisviis ja kindlustada nõnda oma tulevik selle ea jaoks, kus jõudu ja jaksu tööd teha ja ennast seega ära elatada, on vähem.