Jalgpall (0)

Sport - Jalgpall

5 VÄGA HEA

Jalgpall
Referaat
Sisukord

Sisukord lk. 2

Üldiselt lk. 3

Ajalugu lk. 3

Levik lk. 4

Reeglid lk. 5

Liiga ja karikavõistlused lk. 8

Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9

Jalgpall Eestis lk. 10

Saalijalgpall lk. 12

Rannajalgpall lk. 13

Kasutatud allikad lk. 14
Üldiselt
Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida käega, kuid erandiks on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond, kohtumine võib lõppeda ka viigiga. See on universiaalne mäng, sest varustus ja reeglid on lihtsad ning võistlusi toimub üle kogu maakera. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeleb umbkaudu üle 270 miljoni inimese.
Ajalugu
Jalgpalli-laadse mängu vanimaks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2-3. aastast eKr. Euroopas algas selle ala harrastamine keskajast.
Renessansiaja Itaalias mängiti keerulisemat varianti nimega Calcio. Kaasaegse jalgpalli mõtlesid välja inglased 19. sajandi keskel (u. 1848). See sai alguse katsetest ühtlustada Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli Inglismaa jalgpalliliidu FA (The Football Association ). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades eraldi Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Iirimaa asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu IFAB (The International Football Association Board).
Esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1872. aastal käivitunud FA karikas . Esimese ametliku maavõistluse pidasid Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asustatud The Football League , mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA (Fédération Internationale de Football Association) moodustasid 20. sajandi alguses Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Praegu on FIFA-l 203 liikmesriiki. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.
Renessansiaja Itaalia jalgpall
Calcio

Levik
FIFA korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist umbes 265 miljonit on mängjad, ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Võrreldes 2000. aastaga on registreeritud jalgpallureid 23% rohkem ehk umbes 38 miljonit mängjat. Kõige rohkem on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2000. aastal 2,7 miljonit, 2006. aastal 4,1 miljonit). Klubisid üle maailma on uuringu põhjal umbes 301 000. Paljudes riikides on jalgpall segunenud argikultuuriga. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja. Ilmuvad erinevad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamiseks riikides on pariamad jalgpallurid elukutselised sportlased .
Mida tumedam värvitoon, seda rohkem on harrastajaid tuhande elaniku kohta.
Pildil on näha, et kõige enam jalgpalliga tegelevaid inimesi on Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Kõige vähem on levinud spordiala Kesk-Aafrika riikides.
Reeglid
Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatud vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobikas noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA.
Võistluskorraldus:

Jalgpallis on võistkonna eesmärgiks lüüa pall vastase väravasse, viies seda edasi jalgade või muu kehaosaga, välja arvatud kätega. Ainukesena võib palli käega puutuda väravavaht, kuid seda vaid oma karistusalal.
Kaks maksimaalselt 11-liikmelist võistkonda (väravavaht ja 10 väljakumängjat) mängivad kaks 45-minutilist poolaega, vaheaeg ei tohi kesta üle 15 minuti. Peakohtunik peab arvestust peatatud mänguaja kohta (vigastustest tingitud pausid , vahetused jne) ja võib normaalaja lõpus mänguminuteid lisada.
Kui tähtsate võistluste (nt. maailmameistrivõistluste) medalimängus jääb seis normaalaja lõppedes viiki, mängitakse kaks 15-minutilist lisaaega. Kui ka pärast seda püsib viik , lüüakse penalteid. Kui ka pärast viit penaltivooru on seis ikka viigis, jätkatakse teiste mängjatega 11m karistuslööke, kuni üks meeskond võidab.

Kohtunikud:

Mängu juhib väljakukohtunik (peakohtunik). Teda abistavad kaks piirikohtunikku, kes jälgivad mängijate suluseisu ning neljas kohtunik , kes annab mängu ajal mängijatele, numbritablood kasutades, vahetusest/vahetustest teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata.
Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine. Tema reeglina peakohtunikku tööd üle ei võta.
Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s (Euroopa Jalgpalli Organisatsioonis) hetkel katsetamisel. Nimelt pannakse need kohtunikud mõlema värava taha, et paremini värava ees toimuvad näha ning kontrollida. Samas äärmisel juhul (nagu nt. FIFA MM finaalis ) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik.

Varustus:

Mängja kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, kedrad (põlvikud), putsad (jalanõud), säärekaitsmed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust , mis eristab neid vastasmeeskonna mängijast ja väljakukohtunikust. Samuti peavad olema väravavahid selgelt äratuntavad.

Kerakujuline mänguvahend on kaetud nahast või mõne muu IFAB-i poolt heaks kiidetud materjaliga . Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.

Särk
Igal võistkonnal on vähemalt 2 erinevat
riidekomplekti: üks traditsioonilistes
värvides kodumängudeks, teine võõrsil
peetavateks mängudeks.
Igal mängijal on lühikeste käistega särk
suvel mängimiseks ja pikkade käistega
särk jaheda ilmaga mänguks. Mängija
number peab olema särgiseljal.

Lühikesed
Pall püksid
Valmistatud nahast või tehismaterjalist. Kedrad
Ümbermõõt: 68-70 cm. Putsad
Kaal: 410-450 g. Sääre-
Õhusurve: 600-1100 g/cm2 kaitsmed
Putsad
Valmistatud nahast, pehmest
kummist ja/või tehismaterjalist.
Naastud ehk korgid
Eri suurusega.
Kruvitakse jalatsi talla alla nii, et
neid oleks sõltuvalt väljaku tingimustest
lihtne vahetada.
Metallist korke kasutatakse üksnes märjal väljakul. Kunstmuru putsad
Max läbimõõt: 12,7 mm. Korkide asemel väiksed
Max pikkus: 18 mm. kummist nupud.
Väravavahi särk
Sellel on pikad käised
ja polserdused küüna-
rnukkide kohal.
Väravavahi kindad
Jalgpalliväljak:

Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, küljejoon peab olema pikem kui otsajoon. Ettenähtud pikkus on 90-120 meetrit, laius 45-90 meetrit, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit.
Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Pikemad on küljejooned ja lühemad värava- ehk otsajooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone, on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija).
Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui väravapost ja põikpuu.
Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistuskastil on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mäguväljaku osa, kus väravavaht võib mängida käega; kui mängija rikub karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi värava otsajoonest 11 meetri kaugusel.
Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.

Muud reeglid:

Kui mängija vigastab sihilikult vastasmeeskonna mängijat või teeb muul viisil vea, võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise võimaluseta.
Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramisel. Suluseis on sellime mängjate asetus , kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku hetkel) ainult väravavaht.

Liigad ja karikavõistlused
Jalgpalliklubid saavad osaleda oma maa liiga- ja eri karikavõistlustel. Ühte liigasse kuuluvad võistkonnad kohtuvad reeglina hooaja jooksul üksteisega vähemalt kaks korda. Paremusjärejstus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteemis pääsevad tugevamad lõpptabeli selgudes hooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja pälvib maa meistritiitli ja parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades.
Peetakse ka üleriigilisi, piirkondlikke ja liisasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades.
Euroopa parimad kõrgliigad:

Premier League (Inglismaa)

Primera división ( Hispaania )

Serie A (Itaalia)

Bundesliga (Saksamaa)

Ligue 1 (Prantsusmaa)
Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjadesse, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA Euroopa Liiga või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistrite Liiga (Champions League) ja UEFA Euroopa Liiga tiitliomanikud selgitavad omavahel Euroopa Superkarika võitja.
Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused
Jalgpallikoondised on iga riigi esindusvõistkonnad, kus mängivad selle maa parimad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu maailameistrivõistlustele või oma maailmajao meistrivõistlustele.
Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastatel 1942 ja 1946 ei toimunud turniiri Teise maailmasõja tõttu. Sinna pääsevad 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti. Turniiri praegune meister on Hispaania jalgpallikoondis , mis võitis FIFA 2010 MM-i. Kolm kõige edukamat riiki, mis on enim turniiri võitnud on Brasiilia (5), Itaalia (4) ja Saksamaa (3). Brasiilia on ainus, mis osales iga võistluse finaalturniiris.
Jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi korraldatakse alates 1960. aastast samuti iga nelja aasta tagant. Algul nimetati seda võistlust Euroopa rahvaste karikavõistluseks, kuid see muudeti 1968. aastal ära. Finaalturniirile pääseb valikmängudega 16 rahvustkoondist (enne seda oli algselt 4 ning hiljem 8 koondist). Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.Valitsev meister on 2008. aastast Hispaania. 2012 aasta Euroopa Meistrivõistluste korraldajamaadeks on Poola ja Ukraina . Valikmängud selle turniiri raames juba käivad.
Tuntud jalgpallurid läbi ajaloo:
Pele (Brasiilia)
Telejalgpalli esimene superstaar.
Kolmekordne maailmameister (1958, 1962 ja 1970).
Lõi oma karjääri jooksul kokku 1282 väravat.
Diego Maradona (Argentiina)
Harukordne mängutunnetus,
ülim kiirus, eriti triblamisel, ja
oskus palli täielikult kontrollida.
Maailmameister (1986)
Mia Hamm (USA)
Kõigi aegade parim naisjalgpallur.
On löönud rahvusvahelistes kohtumistel 158 väravat,
olles seega absoluutne liider naiste jalgpalli ajaloos.
Kahekordne olümpiavõitja (1996 ja 2004).
Maailmameister (1999).
Jalgpall Eestis
Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. Mänguoskuste ja –vahendite toojateks olid inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juunit 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpalli elu hakkas kihama pärast Vabadussõda. 1920. aastal pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis, 0:6 kaotus Soomele) ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit (EJL), mis astus kaks aastat hiljem ka FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Aastatel 1940-1991 oli Eesti Teise maailmasõja sündmuste ja Nõukogude Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992. Samal aastal astus Eesti ka UEFA-sse.
Jalgpall on Eestis suhteliselt tuntud. Eesti Jalgpalli Liidus on registreeritud ligi 10 000 mängija. Nende alla kuuluvad nii noored kui vanad, mehed ja naised. Võistkonnad saavad võtta osa erinevates liigades ja karikavõistluses.
Liigad (mehed): Karikavõistlused (mehed): Liigad (naised):

Meistriliiga 1. Eesti karikas 1. Meistriliiga

Esiliiga 2. Väike karikas 2. Esiliiga

II liiga 3. Superkarikas 3. II liiga

III liiga

IV liiga

Rahvaliiga

Saalijalgpall

Rannajalgpall
Karikavõistlused (naised): Noorte liigad:

Eesti karikas 1. U-19 Eliitliiga 5. C-liiga

Superkarikas 2. U-17 Eliitliiga 6. D-liiga
3. A-liiga 7. E-liiga
4. B-liiga 8. F-liiga
Tüdrukute liigad:

A-liiga

B-liiga

C-liiga

D-liiga
Meie riiki esindavad ka erinevate vanuseklasside koondised, kuhu on kutsutud parimad jalgpallurid üle Eesti.
Naised: U-15, U-17, U-19 ja A-koondis (peatreener Keith Boanas).
Mehed: U-15, U-16, U-17, U-18, U-19, U-21, U-23 ja A-koondis.
A-koondise peatreener on Tarmo Rüütli.
Eesti koondis on üks 21-st UEFA praegusest liikmesriigist, kes pole pääsenud ei MM-ile ega EM finaalturniirile. Järgmine EM finaalturniir toimub 2012 aastal ning esmakordselt ajaloos on Eestil võimalus jõuda finaalturniirile. Koondis pääses oma alagrupist Itaalia järel teisena edasi. Kindlale edasipääsule aitas kaasa Sloveenia, kes võitis Serbiat alagrupi viimases mängus. Eesti play-off-i vastaseks loositi Iirimaa.
Eesti meestekoondis
Eesti naistekoondis
Saalijalgpall
Saalijalgpall on üks jalgpalli liike. Reeglid on peaaegu samad, mis tavalises jalgpallis, kuid on kohandatud ja muudetud väljaku suhtes. Mänguplats on sile ja tasane, tavaliselt puidust või mõnest kunstmaterjalist.
Tähtsamad reeglid, mis erinevad traditsioonilisest jalgpallist:

Väljaku pikkus peab olema 25-42 meetrit, laius 15-25 meetrit.

Rahvusvahelistel mängudel pikkus 38-42 meetrit ja laius 18-25 meetrit.

Keskpunkti ümber joonestatud ringjoone raadius on 3 meetrit.
Penaltikoht asub vastavalt väljaku suurusele kas 6 või 10 meetri kaugusel värava otsajoonest.
Värava kõrgus peab olema 2 meetrit ja laius 3 meetrit.
Saalijalgpalli pall on tavalisest pallist väiksem. Ümbermõõt on 62-64 cm, kaal 400-440 g ja rõhk 400-600 g/cm2.
Mängus on kolm kohtuniku - peakohtunik ja kaks abikohtuniku.
Mäng koosneb kahest 20.minutilisest poolajast.
Võistkond koosneb 5 inimesest, kellest üks on väravavaht.

Saalijalgpall

Saalijalgpalli
putsad
Siledatallalised, puuduvad
korgid ja kumminupud.
Rannajalgpall
Nagu ka saalijalgpall, on rannajalgpall samuti üks traditsioonilise jalgpalli liike. Reegleid on kohandatud vastavalt väljakule. Mängitakse paljajalu liivapeal. Rannajalgpallis kasutatakse spetsiaalset palli, mis on jalasõbralik ja pehmem, kui tavaline jalgpall.
Tavalise jalgpalliga erinevad reeglid:

Platsi laius on 28 meetrit ning pikkus 36 meetrit. Väljakut piirab maapealne piirdelint. Platsi ümber paikneb 2 meetri laiune varuala.
Penalti löömise koht asub väravast 9 meetri kaugusel.
Rannajalgpalli värava laius on 5,5 meetrit ja kõrgus 2,2 meetrit.
Mängitakse paljajalu, jalanõude kandmine on keelatud.
Mängu pikkus on 3x12 minutit. Poolte vahetuseks on aega 1 minut.

Esiliigas on mängu pikkus alagrupi mängudes 3x6 minutit, kohamängudes 3x8 minutit.

Väravavaht ei tohi palli jalaga lüüa, peab viskama käega.
Väravavaht tohib oma mängija poolt tagasi söödetud palli kätte võtta, kuid ainult ühe korra järjest.

Rannajalgpall
Rannajalgpalli pall
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall
http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Eesti_Jalgpalli_Liit
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_naiste_jalgpallikoondis
http://www.rannajalgpall.ee/web/index.php?option=com_content&view=article&id=48&Itemid=2
http://www.jalgpall.ee/docs/Futsali%20reeglid.pdf
http://www.jalgpall.ee/docs/reeglid.pdf
Sport : Täielik illustreeritud käsiraamat

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 54 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BirjoR Õppematerjali autor

Referaat jalgpalli kohta

referaat jalgpall pall jalgpalli värava kohtunik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referrat Jalgpall

SISSEJUHATUS Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20

Informaatika

doc

Jalgpalli referaat

PELGULINNA GÜMNAASIUM 9c Alvar Tobbi JALGPALL TALLINN 2012 Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile

Kehaline kasvatus

doc

Jalgpall

kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks

Kehaline kasvatus

docx

Jalgpall

Jalgpall Tallinn 2010 Sisukord Mis see on?..........................................................3 Ajaloost................................................................3 Eesti jalgpall........................................................4 Mänguplats ja reeglid.........................................4 Klubid ja liigas.....................................................5 Auhinnad.............................................................6 Kasutatud materjalid..........................................6 Mis see on? Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada

Kehaline kasvatus

docx

Jalgpall

Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20

Kehaline kasvatus

docx

Jalgpall

Tartu Forseliuse Günaasium Erik Ott-Jõõgre 5.Klass Jalgpall Uurimistöö JJuhendaja õpetaja Innar Hannus Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.......................................................2 Ajalugu...............................................................3 Kirjeldus ja tegevus............................................4 Kokkuvõtte........................................................6 Lisa........

Jalgpall

doc

Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe

Tallinna Tehnikagümnaasium ' Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.........................................................

Kehaline kasvatus

docx

Jalgpall

 RWB - Right Winger (parem ääremängija)  RM - Right Midfielder (parem poolkaitse)  LM - Left Midfielder (vasak poolkaitse)  RF - Right Forward (parem ründaja)  LF - Left Forward (vasak ründaja)  S/ST; CF - Striker; Center Forward (keskmine ründaja)  W/WG - Winger (ääremängija)  WB - Wing Back (äärekaitsja)  WC - World Cup (maailmameistrivõistlused) SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on jalgpall. Valisin selle teema, sest see spordiala on üks populaarsemaid maailmas. Samuti tegeletakse sellega väga palju ka Eestis. Antud töös annan ülevaate jalgpalli ajaloost nii Eestis kui maailmas, toon välja põhilised arengusuunad ja nimekamad sportlased sellel alal. Samuti kirjeldan jalgpalli põhilisi mängureegleid ja jalgpalliväljakule esitatavaid nõudeid. 1. JALGPALLI AJALUGU 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas

Sport

Rohkem sarnaseid