kõik, mida väldime? olen su parem pool /—/ Aeg, sina üürikene ma põlen ja üllatuslooline - mädanen elu ei ole lugu, koltun vaid lootus ja loomine. pudenen koost kui lugu saab läbi olen osa su loost Artur Alliksaar “Aeg” Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Helena Läks On ainult hetk, milles viibime praegu. nüüd võiks juba paremaks minna Mis kord on alanud, lõppu sel pole. lausud sa Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. ma noogutan teetassidele me ees laual võiks olla ja tegelikult peaks juba parem olema Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. mida me valesti teeme Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
(?) Viga mille tegi raamatu peategelane, oli see, et ta tahtis oma murede eest põgeneda, selle asemel et neid lahendada. Släng, mida kirjutades kasutatakse, on kerge külge hakkama ning kõrvale häiriv kuulata. Eriti hõlpsaks on selle kogu maailmale teinud just eestlased, kes lõid suhtlusprogrammi Skype, mille abil on võimalik helistada, kasutades selleks vaid arvutit ja internetti. Tihti ei olda rahul sellega, kuhu on jõutud, ning seetõttu kadestatakse teisi ja oodatakse paremaid aegu. Paljud meie ümber lasevad elul ise kujuneda, tegutsevad valikute järgi, mis on tehtud nende eest, ning ei tunnegi, et midagi oleks valesti. Selles teoses väljendub teadatuntud probleem: vanem ei saa ise arugi, kuidas ta oma lapsele liiga teeb. Tihti tuleb ette situatsioone, kus elatakse oma tavapärast argielu, ning juhuslikult märgatakse iskut, kes on väga edukas ja õnnelik, kelle elus on asju, mida keegi teine ehk tahtagi ei
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu.
ruumi. Omalaadne tour de force on novell ,,Mööda meesliini", mille nappidele lehekülgedele on kokku surutud eesti küla ajalugu, mida Valton näeb allakäigu ja mandumisena. Kogudesse ,,Õukondlik mäng" (1972) ja ,,Vanad arved" (1981) koondatud pseudoajaloolised novellid modelleerivad mineviku najal oleviku ja/või universaalseid vastuolusid ning on loetavad mõistulugudena; meetodil on sarnasust Karl Ristikivi ,,Sigtuna väravatega". Parimaid on novell ,,Ohtlik leiutis", milles kindlate väärtuste kaitsjad panevad üpris veenvate argumentidega põlu alla ohtliku leutise trükikunsti. Paraboolide kõrval kirjutab Valton Eesti ajaloost, eriti muinas- ja keskajast inspireeritud novelle, filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia", ,,Hundisegaduste aegu") ja näidendeid, kus kohtame nõidu, manatarku ja ravitsejaid inimesi, kes oskavad vaimujõul vormida reaalsust, umbes nii, nagu suudavad kirjanikud ja teised kunstiloojad. Vaimu vägi ja
Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ma ei ole kunagi olnud eriline poliitikaasjade jälgija, sest minumeelest tundub see kõik nii räpane. Mind pole kunagi huvitanud erakonnad ja nende plaanid. Ma pole kunagi käinud hääletamas. Tuleb välja, et olen olnud üsna naiivne, sest keegi teine teeb ikkagi minu eest selle otsuse, kes minu elu juhib. Olen lasknud juba 4 aastat kellelgi teisel oma elu määrata. Tänu kodanikuõpetuse tunnile olen tõesti saanud targemaks ja näen nüüd, mis üks või teine otsus endaga kaasa toob. Eriti minu ja mu tuleviku jaoks. Hetkel on võimul Eestis neoliberalistlik valitsus. Ma ise arvaksin, et sõna liberaalne tähendaks midagi head. Vabadust. Eks see nii olegi, et kõigile antakse vabadus teha mida nad tahavad, aga seda keegi ei tea, et selle vabadusega kaasneb väga suur vastutus. Riik ei soovi oma inimeste arengusse ja ellu põhimõtteliselt üldse sekkuda. Nad eeldavad, et kui inimesel
töötajatega ning on kohanenud teatud erinevustega. Kui aga ühes tootmisharus tõstetakse palkasid, siis nõuavad ka teise tootmisharu töötajad palgatõusu, et säiliks juba harjumuspäraseks kujunenud proportsioon. Palgakontuur on suhteline, kuid samas harjumuslikult fikseeritud nähtus. Efektiivne palgateooria efektiivne palgateooria eeldab seda, et kui firmad maksavad töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib aga vähendada tööhõivet, sest see kujundab omakorda jäigemat palgataset ja hõivestruktuuri. Duaalsete tööturgude teooria peaaegu igas riigis on olemas duaalne majandus, mis tähendab, et suurtes keskustes ja perifeerias on erinev tehnoloogia, erineva suuruse ja mastaabiefektiga ettevõtted. Duaalne majandus on nii ajaloolise arengu kui ka ebaühtlase majandusliku arengu tagajärg
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane
(lumi, lörts, rahe, kruubid" jne, kõik tähendavad täiesti erinevat asja Tähendus loogikas ja filosoofias, 2 "Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu" Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane 1 põhiline (aperatsioon?wat?) igas süsteemis on = (võrdusmärk) millal me ütleme, et kaks sama märki tähendavad ühte ja sama? Keeleteaduses sünonüümia Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Väljakutse luua selline keel, milles ei saa valetada Nii, et iga grammatiliselt korrektne ütlus oleks kohe tõene. Kui keegi valetab saaks kohe aru, sest see on grammatiliselt ebakorrektne Leibniz jõudis sellega kõige kaugemale, nimetas sellist keelt universaalseks karakteristikaks Saame väljendada kõiki teadmisi selles süsteemis ja nad on selles tõesed Tänu temale lõpetati nõiaprotsesse protentsantslikus (?) saksamaal Tõestas n-ö, et jumal on hea, pani uskuma seda, sest sel ajal oli arusaam,
Kõik kommentaarid