10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ooppaa
Õppematerjali autor
EKSAMIKÜSIMUSED: 1. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum – Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt) 19. saj lõp – 20. saj alg oli arhitektuuriteoorias põhiprobleemiks dekoori või konstruktsiooni primaarsus ja selle rakendamine. Skulptuuri, mosaiigi, maalingute jm sidumine arhitektuuri. Vaba historitsimist, säilitab vertikaalsuse.Charles Rennie Mackintosh , Hill House, Helensburg, Šotimaa, House of an Art Lover, Willow Tea room, Glasgow. Eeskujuks Šoti parunistiil. Iseloomulik: Aknede ebakorrapäerane jaotus ja tihe ruudujaotus, Monoliitne keham. Interjöör: Jaapani eeskujud, Ruumid erineva kõrgusega, Ruudumotiiv, Joon – mehelikkus, Muster – naiselikum pool, kontrastid (lilla, roosa, kreem, must), Valgus.Joseph Maria Olbrich.
klaasikunsti, keraamikat, graafikat ja maalikunsti. Nimetus pärineb Saksamal ilmunud ajakirjast „Jugend“, mis uur stiili propageeris.Iseloomulikud tunnused: eelistati uudseid ümaraid vorme, voolujoonelisust ja dekoratiivsust. Põhines suuresti käsitööl, pööras suurt tähelepanu välistele kontuuridele, suurussuhetele ja materjali sobivusele, aga ka toote otstarbele. Näited: Peterr Behrens firma „aeg“, elektrikann 5. Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) Väga ei mõjutanud. Georg Mellat kavndas siiski 1902 a Tartu Eesti üliõpilaste seltsi hoone, millel oli üldkultuuriline tähtsus… 6. Kes oli Peter Behrens? Millised olid tema olulisemad põhimõtted? (lk 20, 22 ja slaidiprogramm) Saksa maalikunstnik, graafik ja arhitekt. Leiti, et ilu aluseks on vormi tulemine funktsioonist ja materjali omadusest, võib ka rajada nii ehitise kui esemete esteetilise mõju. 7. Millega tegeleb disain
Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi iseloomustavad jooned arhitektuuris on väga sarnased funktsionalismile: taotleti samuti vormide lihtsust, puudus ornament, hoone skeletsus oli välja toodud, viilkatusest oli saanud lamekatus ja konstruktsioon ruumi poole avatud, akende klaaspinnad hiiglaslikeks kavandatud. Uhkemad konstruktiivsed lahendused prooviti ära tööstushoonete peal, neid hooneid peetakse modernistliku arhitektuuri eelkäijateks. Erinevus nende kahe stiili vahel on, et konstruktivism on rohkem konstruktsioonipõhine, ehitise vorm tulenes selle konstruktsioonist, mis jäid nähtavale tänu suurtele klaaspindadele. Funktsionalismis on ülekaalus selged ja puhtad pinnad, mäng mahtudega, täiuslik kompositsioon, konstruktivismis geomeetriliste kandetarindite esteetiline väljenduslikkus. Tuntud konstruktivistlikud ehitusprojektid olid Tatlini 1919. aastal kavandatud
poeet”) Odilon Redon (“Metsa hing”) Ferdinand Hodler (1853-1918) “Päev” Jan Toorop (1858-1928)“Kolm pruuti” Arnold Böcklin (“Surnute saar”) James Ensor (“Squelette arretant masques” ) SKULPTOR Auguste Rodin- Loobumine siledatest vormidestVarjuline ja krobeline, Calais’ kodanikud, Balzaci monument, Põrguväravad, Mõtleja JUUGEND 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Juugend oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, 1890–1914, Palju dekoratsioone, Looduspärane ornamentika - pärjad, looklevad taimed, Palju aknaid, alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Püüti luua uut ja omapärast stiili, mäss tööstuse vastu kunstnikud: V. Horta, A.Gaudi, H. Guimard, P. Behrens, Jan Toorop, Gustav Klint EESTI KUNST 20.SAJ ALGUSES rahvuskultuuri areng, Tartus Kunstiühingu Pallas kunstikool, Kristjan Raud
pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania) vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus,
projekteeritud Eesti Panga Tartu hoone asub aadressil Munga 18 ning on hea Tartu esindustraditsionalismi näide. Tartu panga hoonel on esindustraditsionalismile iseloomulik kuupjas vorm, pilasterraamistus ja kõrge katus, mis annavad sellele hoonele ka väga selge klassitsistliku alatooni. Hoone esifassaadil on ka Juhan Raudsepa klassikalised fassaadiskulptuurid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Tartu pangamaja arhitektuuri lähtekohad on seotud tallinnas asuva Kunstihoone ja Eesti Panga majaga Estonia puiesteel. Need olid esimesed esindustraditsionalismile iseloomulike tunnustega avalikud ehitised, mis valmisid pärast Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipööret. Kumbk nimetatud hoonetest ei kõnetanud rahvast. Kunstihoonel olid algselt puudu klassikalised skulptuurid ning Tallinna pangahoone puudused hüvitati Munga 18 hoonel, kui Konstantin Pätsil oli selgem visioon esindustradisionalistlikust hoonest
Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. Barokk Kadrioru loss Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja
Seda tehti nii romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul. Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli arhitektuuri lähtumine kohalikust traditsioonilisest ehituskunstist- ja materjalist. Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas aga tunda ära juugendlik hoone? Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest hooneosadest, samuti on kasutuses erinevat värvi materjalid. Ülemised akna ja uksenurgad on ümarad ning tihtipeale ümbritsetud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid