Rein Rannap (5)

Rein Rannapi elulugu
Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal.
Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad .1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat.
Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi žanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika ,rock, eesti rahvamuusika ,new age muusika ja jazz.
Orkestriteostest võiks nimetada:
Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester)
Sümfoonia (1986)
Umbrellas (1991)
Eleegia (1995)
Papagoid (1998)
TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000)
Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001)
Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001)
Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001)